Multitalent ratta seljas – Caspar Austa

Elvast pärit Caspar Austa (33) võitis tänavu kuuendat korda järjest Estonian Cup rattamaratonide sarja ning plaanib tipus jätkata ka tuleval hooajal. Uurisime, mis meest motiveerib ja kas ratta kõrvalt ka muudeks asjadeks aega jääb.

Kuidas sattusid rattasporti ja milliste spordialadega oled veel tegelenud?

Rattasporti sattusin Elvas 1992. aastal täiesti juhuslikult. Lapsena sai kõik trennid läbi käidud – laskesport, tennis, korvpall, võrkpall, kergejõustik, isegi suusahüppetrennis sai kaks nädalat käidud. Rattasporti läksin seetõttu, et tollel ajal tundus võistlusratas maru äge olevat ja nii ma sinna pidama jäin.

Millisel spordialal oleks sul olnud veel potentsiaali tipptegijaks sirguda, kas rattaspordile oli konkurente ja milline on sinu perekonna sporditaust?

Seda on raske öelda, millise spordialaga oleksin veel võinud tegeleda, aga ehk suusatamine või mõni kergejõustikuala. Samuti meeldib mulle korvpalli mängida ja kui ilmad vähegi lubavad, siis ka jäähokit. Perekonnas pole keegi spordiga tegelenud. Mina olen see esimene, kes meie peres on midagi teinud. Praegu tegeleb spordiga minu poeg Jonathan.

Jääb sul pere, töö ja treeningute kõrvalt ka hobideks aega? Kui, siis millisteks?

Hobide alla käib kõik, mis seondub rattaspordiga, nagu näiteks rattahooldus ja noorte treenimine Tartu ülikooli akadeemilises spordiklubis.

Milliste spordialadega tegeleb sinu poeg või on kindel suund rattaspordi peale?

Jonathan käib praegu minuga kaasas BMX-i treeningutel, kus olen treener. Muidugi oleks tore, kui Jonathan ka tulevikus rattaspordiga tegeleks, aga ma kindlasti ei sunni teda sadulasse ja piitsa ei anna, kuigi suunan küll.

Kuidas näeb välja su päevakava?

Hommikul katsun oma trenni ära teha, pärast seda õpetan Tartu poisse ülikooli spordiklubis ja kolmel õhtul nädalas juhendan MyFitnessi spordiklubis spinningutrenne. Ülejäänud aeg kulub kodustele töödele ja rataste hooldusele ning eks Jonathangi tahab issiga koos olla nii palju kui võimalik.

Traditsioonid või tulevik Elvas? Kas jalgpall riisub kogu koore ja milline tulevik rattasporti ees ootab?

Seda on raske öelda, sest rattasport on keeruline teema ja eks aeg näitab, mis saab.

Kas sul jääb aega teisi spordialasid jälgida ja millistel rattavõistlustel silma peal hoiad?

Jälgin sporti nii palju kui võimalik, talvel kindlasti Eesti korvpalli meistriliigat. Tartu Rockile käin kaasa elamas, televiisori vahendusel vaatan meelsasti jalgpalli ja kergejõustiku MM-i. Hoian silma peal spordil üldisemalt ja elan omadele kaasa.

Eesti harrastusratturid käivad usinasti lõunalaagrites, kaasa võetakse nii MNT- kui tihtipeale ka MTB-rattad. Minnakse sõprade ja peredega. Kus oled sina väljaspool Eestit treenimas käinud ja millised on su lemmikuimad treeningpaigad?

Viimased viis aastat oleme käinud Hispaanias Denias, varem käisin kaks aastat Itaalias. Denia on olnud suurepärane koht ja sinna plaanime minna ka järgmisel aastal. Denias toimub ettevalmistus maanteratastel. Tavaliselt käin seal oma sõprade ning TÜ ASK jalgratturitega.

Kuidas ületada hirmu nii maanteel kui metsas, kui soovitakse hilisemas eas ala harrastama hakata? Kas on olemas rusikareeglid?

Ega seal muud soovitust polegi, kui et trennis oleks soovitatav käia koos seltskonnaga, siis tuleb kõik kiiremini. Üksi treenides on keerulisem midagi õppida.

Kas kaks suurt MTB-sarja mahuvad Eestisse ära?

Ikka mahuvad. Tegelikult kui oleks sellel aastal pingutanud, siis oleks ehk suutnud kolm sarjagi kinni panna. Peale Estonian Cupi ja MTBBEST-i ka Marimetsa Kapp.

Millised olid kõige raskemad Estonian Cupi rajad? Miks?

Selle aasta raskeim sõit oli kindlasti Raplamaal. Kehv enesetunne ja üle 30-kraadine palavus tegid oma töö.

Milliseid radu ja keskusi naudid Eestis kõige enam?

Kindlasti koduradu Elvas. Naudin raskemaid ja tehnilisemaid radu ning siin saan välja tuua Rõuge, Rakvere ja Jõulumäe.

Millised olid parima korraldusega etapid?

Eks kõigil etappidel andsid korraldajad endast maksimumi. Valgehobusemäel ja Lähtel oli korraldus suurelt ette võetud.

Miks on nii, et Eestis on MTB-võistlustel kõvad tegijad mehed vanuses 35−45? Tehnika?

Kindlasti. Vana kooli mehed oskavad sõita. Minu trumbiks on ehk tehnilised oskused.

Millised plaanid on järgmiseks hooajaks ja lähemaks tulevikuks?

Eks ma olen ka juba piisavalt vana, nii et väga mingeid muudatusi ei hakka tegema. Viimased aastad olen kogu aeg sama plaani järgi treeninud. Tuleviku kohta on praegu raske midagi kindlat öelda, proovin jaotada oma aegatreeningute ja teiste treenimise vahel.

Kas uuel hooajal on samuti plaanis kahes sarjas osaleda?

Järgmise aasta plaane vaatan talvel, kõigepealt on vaja see hooaeg lõpuni sõita. Ees ootavad Tartu rattamaraton ja siis paar kohalikku sügissarja etappi, millest on plaan osa võtta. Kui võimalus antakse, sõidan kindlasti ka järgmisel aasta mõlemat sarja. Viimased aastad olen saanud kogu vajaliku tipptasemel varustuse ja jalgrattad A&T Spordist ja loodan, et meie koostöö jätkub ka tuleval aastal ning saan jätkata tipptasemel treenimisega. Kõik oleneb TÜ spordiklubi plaanidest, kus tegelen noorte ratturite treenimisega.

Keda pead kõvemateks konkurentideks? Kes on tõusvad tähed?

Kõik, kes joonel, on konkurendid. Sel aastal olid kõvemad konkurendid ehk Peeter Pruus ja Peeter Tarvis, kes näitasid väga head minekut. Eriti teravalt on kandadele astunud Raplamaa KOMO ratturid ning samuti ei saa unustada vana kooli tegijaid nagu Kodanipork ja Maasikmets.

Kas kavatsed võistelda ka välismaal? Kui jah, siis kus?

Järgmisel aastal on kindel plaan teha korralik sõit EM-i rattamaratonil, mis toimub Lätis. Ja kui tulemused on head, siis miks mitte osaleda ka maratoni MM-il

Tekst: Kärt Radik
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2015 oktoobris