Tervist tasub kontrollida

Tervisekontroll
Kui tervis on kontrollitud, siis võib südamerahuga ka võistlustel starti minna. foto Priit Grünberg

Tervis on meie kõige kallim vara ja selle eest tuleb hoolt kanda. Millal ja miks võiks tervisesportlane oma tervist kontrollida ning mida uuringute käigus teada saab, küsisime Arstikeskuse Qvalitas peaarstilt dr Toomas Põllult.

Qvalitas on välja töötanud tervisesportlaste paketi, mille raames võivad oma tervist kontrollida nii harrastussportlased, lihtsalt aktiivse eluviisiga inimesed kui ka need, kes alles plaanivad regulaarsete treeningutega algust teha. Uuring sisaldab kõikide tähtsamate organsüsteemide kontrolli ja tervisekontrolli käigus saab inimene oma seisundist põhjaliku ülevaate. „Südamekardiogramm (EKG) näitab südame võimet pumbata organismi piisavas koguses verd, koormuse EKG näitab aga südame tagavaravõimalusi ehk seda, millise intensiivsuse juures võib koormus muutuda eluohtlikuks. Kliinilise vere analüüs näitab verevormelentide seisundit, saab teada, kas punastes vererakkudes ehk erütrotsüütides on piisavalt hemoglobiini, mis ühendab endaga hapnikku, mida hakkab sportides kuluma rohkem, et kindlustada pingutuste korral skeletilihastes normaalne ainevahetus. Mikroelemendid ja ferritiin näitavad organismi depoodes olevat tagavara. Elementaarseks lihaskiu kokkutõmbeks vajame kaaliumi, kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi jne. Sportides on nende kulu suurem ja krambid lihastes pärast sportimist on ilmseks näiteks ülepingutusest, et organismis pole piisavalt sportimiseks vajalikke mikroelemenditagavarasid,” loetleb dr Põld. Paketti kuuluvad veel kopsude funktsionaalne kontroll ehk spirograafia ja vererõhu mõõtmine, samuti pikkuse, kaalu ja vööümbermõõdu mõõtmine. Lisaks kohtutakse ka füsioterapeudiga, kes hindab müomeetriaaparaadiga lihaste olukorda. Uuringu käigus jälgitakse lihaspinget, lihase jäikust ja elastsust ning vajadusel soovitab füsioterapeut erinevaid harjutusi.

Dr Toomas Põld
Dr Toomas Põld
foto Qvalitas Arstikeskus

Miks tervist kontrollida?

Tervisekontrolli võiks minna juba enne seda, kui kusagilt valutab või on tekkinud muud vaevused, sest kui saame kinnituse, et tervis on korras, võib rahulikult edasi treenida. Kui aga leitakse probleeme, siis saab kohe raviga alustada. Dr Põllu sõnul toimuvad muutused meie organismis dünaamiliselt, organism aga kohaneb nendega ega näita sageli halvenemise suunas toimunud nihkeid välja. Nii võib meile jääda mulje, et tervisega on kõik korras, kuigi tegelikult on probleemid juba olemas. Just sellest on tulnudki profülaktilise tervisekontrolli vajadus. „Harrastussport, füüsilise töö intensiivistumine, on organismi jaoks pingutus, mille koormuse taseme määramiseks oleks vaja teha üks korralik terviseuuring. Hea enesetunne võib mõnikord petlik olla. Me näeme iga päev, kuidas kõrgvererõhutõppe haigestunud inimesed väidavad, et nad ei tunne midagi, samuti ei osata suhkruhaigust varajases staadiumis kahtlustadagi, kuid tegelikult on veresuhkur normist kõrgem, sama on kolesterooliga. 10% elanikkonnast on neeruhaigus, millest nad teadlikud ei ole, ent kui neer jätab vereplasma puhastamata ja sinna kuhjub jääkaineid, võib sportimise tagajärjel haigla intensiivravisse sattuda!” toob dr Põld näiteks.

Milline spordiala valida?

Kui harrastaja ei ole leidnud endale sobivat spordiala või ei ole kindel, kas valitud ala on tema jaoks õige, siis tervisekontrolli käigus saab ka selle kohta arstilt nõu küsida. Toomas Põllu sõnul on spordiala sobivuse hindamiseks vaja vaadata erinevaid kriteeriume nagu südamelihase verega varustatavus, vere punaliblede arv, hemoglobiini väärtused, neerupuhastusvõime ja lihasmass. Näiteks mõnel inimesel on vaja lihasmassi suurendada ja sellega lihasjõudlust tõsta. „Sportimisel lihasrakke küll juurde ei teki, aga nendega tegelemine suurendab nende pingutusvõimet,” ütleb dr Põld.

Soovitused spordiala valikuks on mõistagi individuaalsed ja arvesse võetakse erinevaid näitajaid. Dr Põld toob näiteks, et kui inimesel on nõrgad kopsud, siis ei sobi talle pikamaajooks, aga võiks sobida saalitreeningud mõõduka pulsireaktsiooni suurenemisega. Ülekaalulistele ei sobi jooksmine, sest põrutuste tagajärjel võivad tekkida liigesekahjustused.

Toomas Põld usub, et iga inimene leiab endale soovi korral harrastamiseks sobiva spordiala. „Ka tavaline võimlemine ja kõõluste venitusharjutused on heaks enesetundeks esialgu piisavad. Koormuse tõus peaks olema mõõdukas, aga tavaliselt võib juba kolme kuu pärast koormust suurendada ja võtta juurde uusi harjutusi. Siin oleks küll vaja ka treenerite abi, kes on kursis teie tervisenäitajatega. Väga tähtis on kontakt personaaltreeneriga, kes aitab treeningkava mõistlikult planeerida, siis tavaliselt spordivigastusi ei tekigi,” leiab dr Põld. Ta toob välja, et harrastuspordis on oluliseks teguriks ka vanus. Pärast 40. eluaastat tekib hulk füsioloogilisi muutusi, organism muutub hapramaks, sellepärast kõik spordialad enam ei sobi.

Uuringute tulemused

Sagedasimaks probleemiks, mida uuringute käigus avastatakse, on liiga madal hemoglobiinitase, millega kaasneb kiire väsimine isegi kiiremal kõnnakul, samuti diagnoositakse tihemini põhjuseta kõrgenenud vererõhku ja vaimset kurnatust, mis ei lase sageli stabiliseerimismehhanisme organismi ainevahetust reguleerima. „Talveperioodil on inimesed sageli nõrgad ja hakkavad kasutama polüvitamiine, aga uuringutest ilmneb, et madalam on ainult D-vitamiini tase. Siis oleks vaja teha vastav ravikuur ja alles pärast seda võiks treeningutega alustada,” rõhutab dr Põld.

Terviseuuringutele Qvalitases peaks patsient minema kahel eri päeval ja mõlemal päeval kulub umbes tund aega. Kui selgub, et tervisenäitajates on häiret tekitavaid muutusi, soovitatakse jätkata spetsiifilisemaid uuringuid juba perearsti juures. „Meie juures tehtavate uuringute-analüüside vastused panevad arstid üles Digilukku, seega on perearstil nendele hea ligipääs ja võimalus andmetega tutvuda. Kui on võimalik suunata inimene otse mõne erialaarsti juurde, siis me seda ka teeme. Qvalitase Tallinna keskustes võtavad vastu paljud tasulised eriarstid, kuid me saame suunata inimese edasi ka haigekassa süsteemi,” selgitab dr Põld.

Massaaž
Massaaž on igale inimesele meeldiv lõõgastus.
foto Hedon Spa&Hotel

Puhkus ja tervisekontroll käsikäes

Kuna töötamise ja treeningute kõrval on väga oluline ka küllaldane puhkus, on Qvalitas ja Hedon Spaa alustanud koostööd ning tervisesportlane saab nii ühendada meeldiva kasulikuga – spaasse puhkama minnes on nimelt võimalik läbida samas ka põhjalik tervisekontroll. „Arstikeskuse asumine Hedoni ruumides andis meile hea mõtte luua koostöös üks lõõgastav, aga samas kasulik pakett külalisele, kes soovib olla teadlik sportlane. Kui sportlase kaaslane on vähem aktiivne või ei ole tervisekontrollist huvitatud, pakume talle võimalust puhata meie Vaikses spaas ja nautida erinevaid spaahoolitsusi. Meie asukoht on ideaalne, kuna Pärnu ranna ääres saab igal ajal sportida ja aktiivselt liikuda,” selgitab Hedon Spaa turundusspetsialist Triin Jaanson. Ta kinnitab, et Hedon Spaa soovib pakkuda oma külalistele unustamatuid elamusi, hetki iseendale ja võimalust ennast argirütmist välja lülitada. Hedonist ei leia veetorusid ja suuri basseine, vaid vaikust, heaolu ja suurepärast enesetunnet. „Pakume lisaks spaahoolitsustele ka ainulaadset Vaikse spaa teenust – igale külalisele antakse spaatoodete komplekt ning meie soovitusi järgides saab saunu ja basseine külastades ise ühe toreda spaarituaali korraldada, alates soolajalavannist kuni kehakoorimise ja maskini välja. Usume, et iga keha vajab vahel lõõgastavat puhkust, ja olgem ausad, kui tihti me seda endale töö ja trenni kõrvalt lubada saame,” tõdeb Jaanson.

Ta toob veel välja, et tervisesportlase paketil on olemas kaks varianti. „Esimene koosneb majutusest, arstikeskuse külastusest ning meie suplusala ja jõusaali kasutusest. Teine pakett koosneb majutusest, ühele külalisele arstikeskuse külastusest ja jõusaalikülastusest, aga tema kaaslane saab puhata Vaikses spaas ja suplusalal.”

Alati on muidugi võimalik võtta lisaks ka spaahoolitsusi, mille seas leidub nii näo, keha kui hinge eest hoolitsemist. Sportlastele sobivatest protseduuridest toob Triin Jaanson välja eelkõige erinevad massaažid. „Samuti sobivad treenitud inimestele hästi kõik lõõgastavad ja keha puhastavad ilurituaalid, näiteks hammam’i-rituaalid. Pakume ka personaaltreeneri nõustamist ja toitumiskava koostamise võimalust. Usume, et iga tervisesportlane leiab meilt soovitud teenused,” on Triin Jaanson veendunud.

Tekst: Merilin Piirsalu
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2016 veebruaris

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*