Hakkama saavad KÕIK – Tanel Padari ja Kalev Kruusi treeningud

Fotol vasakult: Ain-Alar Juhanson (võistluste direktor ning Taneli ja Kalevi treener), Norman Salumäe, Tanel Padar, Kalev Kruus, Priit Salumäe, Allan Oras. Foto: Rando Kall

Tanel Padari ja Kalev Kruusi treeningud IRONMAN 70.3 Otepää triatloniks jätkuvad täie hooga. Teistelgi sportlikel ja aktiivsetel inimestel pole veel hilja ettevalmistusega alustada.

Kevadine ilm lubab juba mõnusamalt väljas treenida ning jooksutrenni ja rattasõitu saab vaheldumisi kombineerida. Unustada ei saa ka ujumist, kuid sellega tuleb tegeleda veel sisetingimustes. Uurisime, kuidas Tanel Padari treeningud märtsis planeeritud on.

„Taneli treeningud oleme üles ehitanud selliselt, et märtsikuus on põhirõhk aeroobse vastupidavuse parandamisel triatloni aladega seotud treeningul ehk teisisõnu alustame rattasõidu ja jooksudega. Kindlasti säilib ujumine, kus jaanuaris sai laotud tubli põhi, lihvitud tehnikat ja tehtud erinevaid harjutusi. Tanel on otsustanud osaleda ka klubi TriSmile kevadlaagris – varakevadine laager soojemas kliimas on väga hea viis, kuidas erialaste treeningutega suveks hea põhi luua,” avaldab treener Ain Alar Juhanson.

Uus minek

Seniseid treeninguid on Tanel võtnud tõsiselt ja suutnud ennast ka raskematel hetkedel motiveerida. „Kuna ma olen tõsiselt ja hingega asja kallal, siis igas trennis mõtlen raskel hetkel augusti 6. kuupäevale ja leian lisakäigu jätkamiseks. Parem kannatan treeningutel, siis on võistlusel ehk natuke kergem,” arvab Tanel. Konkreetselt triatloniks valmistumist sai ta alustada põhimõtteliselt nullist, sest ujumine, jooksmine ja rattasõit seni tema treeningute hulka ei kuulunud. „Ma ei ole ühegi alaga kolmest varem tegelenud ja seega olen iga trenni eel põnevil. Usun, et puhta lehena alustada on parem, kui hakata midagi ümber õppima. Kokkuvõttes olen avastanud endas hoopis uue mineku, enne ei teadnud ma oma tahtejõu olemasolust midagi. Siiani oli nii, et kui midagi ei meeldinud, siis jäi asi ka sinnapaika,” ütleb mees ise.

Taneli head füüsilist vormi vaadates on selge, et spordist ei ole ta ka seni kauge kaarega mööda käinud – enne käsiloleva projektiga alustamist treenis ta peamiselt jõusaalis, 3−5 korda nädalas, ning pöörab tähelepanu ka sellele, mida suhu pistab. „Olin vahelduva eduga aastaid tüüpiline jõusaalihunt, kuid viimastel aastatel otsisin vaheldust ja nii jõudsin mingil hetkel tennise juurde. Proovisin ka erinevad aeroobseid treeninguid, mis andsid parema enesetunde ja pakkusid vaheldust. Regulaarseks neid treeninguid muidugi nimetada ei saa,” sõnab Tanel. „Toitumist olen jälginud juba päris pikka aega ja ise seda enam toitumise jälgimiseks ei peagi. Ma ei pea enam pingsalt mõtlema, mida võib süüa ja mida mitte. Sellised toiduained, millest ma piisavalt kasulikke aineid kätte ei saa, ei leia teed ka ostukorvi. Eks mul on muidugi igaks juhuks üks suur jäätis külmikus, aga ainult selleks puhuks, kui peaks külalised tulema … Ja siis need kommid seal sokisahtlis olid sügisel mardisantidele mõeldes,” muigab Tanel ja ütleb, et tegelikult ta sööb kõike, aga mõõdukalt.

Jaanuaris ladus Tanel ujumisele tubli põhja. foto Rando Kall
Jaanuaris ladus Tanel ujumisele tubli põhja.
foto Rando Kall

Ühiselt lõpuni

Kas ja kellele Tanel Padar triatlonil osalemist soovitada julgeb? „Kuna ma ei ole ise ühtegi triatloni varem läbi teinud, siis ma ei oska täpselt liigitada, kellele see sobida võiks. Üks on aga kindel: kui mina saan hakkama, siis saavad teised ka. Üksi tuleb kindlasti mingitel hetkedel motivatsioonikriis ja kuna meil on Kaleviga koos väga asjalikud trennid, siis soovitaksin omast kogemusest leida veel paar sõpra, et ühiselt võiduka lõpuni minna. Raske, aga mis peamine − TEHTAV!” kinnitab Tanel.

Ka treener Ain-Alar Juhansoni sõnul on triatlon kindlasti oma olemuselt pikk pingutus, aga samas on oluline mõista, et triatloniga saavad hakkama väga erinevate võimetega inimesed. „Olen oma silmaga näinud kuidas 76-aastane nunn Madonna Buder läbis edukalt IRONMAN Hawaii (3,8 km ujumist, 180 km ratast, 42 km jooksu) maailmameistrivõistlused. Palju oleneb sellest, kas triatloni olenemata distantsist tahetakse läbi teha või on ambitsioon saavutada tulemus, seada konkreetne lõpuaeg,” ütleb Ain-Alar Juhanson ja leiab, et kui alustada treenimist veel nüüd, siis on piisavalt aega oma võimeid kõigil kolmel alal parandada. „IRONMAN 70.3 distantsi (1,9 km ujumist, 90 km ratast, 21 km jooksu) läbimiseks piisab, kui on olemas ujumisoskus, sul on jalgratas ja oled valmis jooksma kas või vaheldumisi kõndimisega – oled lihtsalt terve inimene! Edasi on vaja ennast võistlustele kirja panna ja alustada treenimist. Olen kindel, et sellise mudeli juures piisab täiesti kuuenädalasest treeningtsüklist. Aga muidugi on palju mõnusam triatloni teha, kui oled selleks korralikult valmistunud,” rõhutab ta.

Kontrolli tervist

Otepääl saab augustis võistelda ühel distantsil, aga seda on võimalik läbida nii individuaalselt kui võistkondlikult. Võistkondliku triatloni puhul tuleb lihtsalt leida iga ala jaoks üks inimene. „Leia sõprade, töö- või mõttekaaslaste hulgast ujuja, rattur või jooksuharrastaja ning tule melust osa saama,” kutsub Juhanson. „Kindlasti toimub laste triatlon ja heategevusjooks, võimalik, et ka lühitriatlon. Loodetavasti saame neid peatselt ka laiemalt tutvustada, nii et kõik spordisõbrad ja suvise aktiivse hoiakuga festivali otsijad leiavad mõnusa olemise.”

Kui nüüd kellelgi tekkis mõte ennast triatlonile kirja panna, siis ei tee paha, kui teha lisaks treeningutele ka kindlaks, kas tervisega on kõik korras. „Tavaliselt soovitatakse harrastusportlastel ikka kord kahe aasta jooksul tervisekontrollis käia. Oluline on koormustestiga välja selgitada, kas organism reageerib koormustele adekvaatselt ja millised on treeningu jaoks sobivad pulsivahemikud. See on justkui kindlustus iseendale, et kõik on korras, see teadmine aitab märksa kindlamalt ja tulemuslikumalt treenida,” ütleb Ain-Alar Juhanson lõpetuseks.

Kalev Kruus. foto Rando Kall
Kalev Kruus.
foto Rando Kall

Kalev Kruus, TV3 reporter

„Mulle tuli ettepanek Taneli tegemisi kajastada ja sel moel ka ise asi kaasa teha nagu taeva kingitus. Aastas umbes 150−200 spordiülekannet tehes võiks olla ka ise ikkagi sportlik, kuid paraku viimastel aastatel on ikka kogu aeg sama vana jutt, et küll teeks, aga aega ei ole. Nüüd, olles esimese kuu seljataha jätnud, võib öelda, et ajapuuduse jutt on ainult vabandus iseendale.

Me proovime sättida Taneliga nii, et saaks koos trenni teha, ja kui on vaja, siis oleme läinud laupäeva hommikul kell 8 kepikõnnile või alustanud argipäeval kell 8 hommikul päeva 2,5 km ujumisega. Seega 24 tundi ööpäevas on ikkagi nii pikk aeg, et need kaks tundi päevas leiab absoluutselt igaüks, tahtmist peab olema. Mina ei julge veel täna öelda, et selle asja ära teen, aga siin usaldan treenerit, kes ütleb, et teen kindlasti.

Minu jaoks on esimene positiivne märk juba kehakaalu langus, vähem kui kahe kuuga olen saanud 104 kilo pealt 98-le ja loodan, et rasvapõletamine jätkub. Iga paari nädala tagant kajastame senitehtut ka TV3 uudistes ja tahaks väga loota, et see innustab nii mõndagi inimest end samuti triatlonile kirja panema.

Nagu Ain-Alar Juhanson ütleb, on selleks võimelised kõik, ja kui tema juba niimoodi ütleb, siis ju see nii ka on.”

Tekst: Merilin Piirsalu
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2016 märtsis

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*