ajakirja Toetavad

Kontorirott supervormi. 3. kuu

Treeneri valvsa pilgu all ei ole ohtu endale liiga teha. Foto: Mehis Oks

Kaks kuud tagasi alustas ajakiri Sport kuuekuulise inimkatsega, kuidas viia motivatsiooni ja tahtejõu kaotanud kontorirott senise elu parimasse vormi.

Mis on kahe kuuga juhtunud ehk millised on muutused tänase seisuga? Täiesti ausalt vastates − mitte just kõige paremad. Kui pärast esimest kuud oli meeletu õnnejoovastus ja motivatsioon, sai ju kohe kahekilogrammine muutus tehtud (kadus kilo rasva ja lisandus sama palju lihast), siis praegu olen punktis, kus piltlikult öeldes tunnen end iga päev näoga vastu seina jooksmas.

Normaalselt süüa justkui ei oskaks – kõik toidukorrad kuni õhtusöögini on küll kenasti paigas, aga tulen õhtul koju, söön kõhu õiget toitu täis ja siis … magusaisu! Püüan küll süüa supilusikatäie mett ja juua palju vett, et oleks täiskõhutunne ja suu magusat täis, aga kui kuskil peidus juhtub mõni tükike šokolaadi olema või pakub keegi kodustest välja idee, et tooks poest suure jäätise, siis enne kui see mõte lõpuni mõeldud saab, olen mina ise jäätisega poest tagasi. Hallo, mõistus!? Sellistel hetkedel lasen täiesti autopiloodi peal edasi ja alles siis kui kõht magusat täis tuubitud, jõuab kohale − miks mul seda veel vaja oli? Iseloomu puudumine, mis muud.

Samas kui üksinda poes käin, siis kõige magusam asi, mille korvi laon, on mõni puuvili või tume šokolaad, mida tõesti ehk söön 1−2 ruudukest, kui isud silme eest mustaks võtavad, teistel juhtudel ei suuda ma lihtsalt iseendale kindlaks jääda. Küll aga pean trennikavast kinni ja käin 4−5 korda nädalas jõusaalis. Viimane täielikust masendusest päästabki. „Vana hea” pime talv, liida sinna kõikvõimalik muu stress ja ongi minu jaoks perfektne valem kõik pingutused tuksi keerata.

Uus treeningkava

Positiivseid asju on siiski ka – Mirko pani mulle kokku uue treeningkava. Esialgse kavaga, mille programmi alguses sain, olin väga mugavaks muutunud ja hakkasin endale iseseisvalt lisaharjutusi otsima, mille peale treener vaatas, et nüüd on viimane aeg edasi liikuda. Kohe kujunesid välja ka kindlad lemmikud ja üks neist on kangiga kükk. Esialgu küll kükk pingile. Hiljem kui keha treenitum, saab juba nn päris kükki teha, aga kui umbes 37-kilose kangiga harjutust sooritasin, oli võimas tunne! Tegelikult olen alati tahtnud selliseid harjutusi teha, lapsena juba vaatasin, suu ammuli, kuidas vanem vend kangiga mässas või õues lõuga tõmbas: kuidas ta jõuab? Väga äge tunne on näha, milliste raskustega keha toime tuleb, kohe kasvab ka motivatsioon edasi püüelda.

Mul on väga hea meel, et paralleelselt jõusaaliga kestab veel ka rühitrenn. Jõusaalis saan kogu oma jõudu täielikult rakendada ja rühitrennis kõikvõimalikud pinged välja võimelda, enesetunne on parem ja keha sitkem.

Jõulukuu motiveerivad loosungid spordiklubi peeglitel. Foto: Mehis Oks

Mis edasi?

See pole teab mis saladus, et toitumine on 80% osakaaluga parema füüsise saavutamiseks ja nagu näha, minu puhul siis suurimaks komistuskiviks. Toitumiskavas on kõik peale piimatoodete vastuvõetavad, lisaks tahaksin kogu aeg süüa või magada. Mingil hetkel hakkasid maitsestamata jogurt ja kodujuust meeldima, kuni ühel hommikul tundsin, et ma ei suuda neid süüa. Lisaks tahaksin alatasa midagi süüa või hoopis magada. Ja siis jälle süüa! Pidev hüplemine toitumise juures on viinud tuju allapoole igasugust arvestust. Hetke seisuga püüan end kokku võtta ja toitumise paika saada, kasvatada iseloomu ja vältida kiusatusi, samamoodi ka kuidagi stressi vähendada. Minna kas või üksinda jalutama, metsa matkama või sauna ning juhtme seinast välja tõmmata.

Uued harjutused tõstavad motivatsiooni. Foto: Mehis Oks

Treener Mirko Miilits:

Tiina-Katrega koostööd tehes on meil korduvalt olnud arutluse all, et toitumiskavast on tavaelu kõrvalt keeruline kinni pidada, isegi kui hea programm on paigas ja selgelt silme ees. Siinkohal tulebki võtta seda kui reaalse elu reeglit, et end liigselt range kavaga sidudes tuleb maha pidada sisemisi võitlusi, mis lõppevad paljude jaoks tagasilöökidega. Kui lisame argielu stressile veel eraelu/töö jm pinged, siis tundub ka lihtne nõuanne „söö veidi rohkem juurvilju” paras katsumus. Tiina-Katre puhul saamegi välja tuua tõiga, et teadmine ja käitumine võivad olla teineteisest täiesti lahus. Olles teadlik ka reaalsetest põhjustest, miks toidukava praegu liiga koormav tundub, tuleb esialgu keskenduda sellele, mis on juba hästi. Väga hästi on trennidega! Uued harjutused ja põnevam kava annab motivatsiooni tegutseda ning hoiab vähemalt ühe vundamendi osa tugevana.

Toidulaud kannatab alati esimesena, kui meil on raskemad ajad või lihtsalt silme eest udune ja siht kadunud. Üürikesed mõõnaperioodid on igati loomupärased ja tegelikult on toitumiskavade peamine funktsioon anda ideid ja suunised, milliseks võiks menüü kujuneda. Kramplikult ei ole vaja kinni hoida, vaid endale sobivad lähenemised leida. Kindlasti tasub jälgida ka seda, miks meil ikkagi toiduvalik viltu jooksma hakkab. Tegemist on ju probleemi tagajärje, mitte põhjusega. Põhjustega juba tegeleme ja liigume tõusujoones rõõmsama tuju ja parema söögivaliku poole.

Tekst: Tiina-Katre Musting
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2017 jaanuaris

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*