ajakirja Toetavad

Maailma suusaeliit leiab igal aastal tee Otepääle

Foto: Liis Kipper

Suurvõistlused väikeses Eestis pälvivad alati kohaliku publiku tähelepanu, kuid kuidas maailmatasemel spordivõistlused üldse meie väikesele kodumaale jõuavad ja milline töö on selle taga?

Suusaliit on mitme rahvusvahelise võistluse korraldajaks. Esimesena meenub sellest nimekirjast mõistagi Otepää MK murdmaasuusatamises, kuid uutel hooaegadel on tulemas veel teisigi võistlusi. Kogu masinavärk töötab võistluste ajal nagu kellavärk tänu ambitsioonikale korraldustiimile, kelle eesmärk on korraldada tipptasemel rahvusvahelisi võistlusi, et spordisõbrad leiaksid alati tee talvepealinna ja sportlased siin võistlemist maksimaalselt naudiksid.

Foto: Liis Kipper

Kõik algab suurest tahtest

Selleks, et murdmaasuusatamise maailmakarika etapi korraldusõigus saada, tuleb esmalt Rahvusvahelisele Suusaliidule (FIS) taotlus esitada, seejärel tuleb vastata FIS-i esitatud tingimustele. Arvestatakse korraldusõigust taotleva riigi kohta rahvustekarika arvestuses, senist korralduse taset, FIS-i peasponsorite huvi korraldavas riigis ja suusatamise teleülekannete arvu. „Esimesed kaheksa riiki rahvustekarika arvestuses saavad võimaluse korraldada MK-etappi igal aastal, järgnevad riigid saavad korraldusõiguse üle aasta,” selgitab Otepää MK-etapi peakorraldaja Jaak Mae, miks Eestis korraldatakse maailmakarika etappi üle aasta. Praegu on FIS-i võistluskalender planeeritud aastani 2020 ja järgmise Otepää MK-etapi võib leida 2019. aasta eelkalendrist.

Kui FIS on korraldusõiguse kinnitanud, algab kibekiire eeltöö. „Eelarve koostamise ja vahendite otsimisega alustame kevadel, umbes 9–10 kuud enne võistlusi, samuti hotellide broneerimised sportlastele ja korraldajatele,” räägib peakorraldaja kõige esimestest tööülesannetest. Kuus kuud enne võistlust lepitakse kokku tööjaotus eri valdkonnajuhtidega. „Suvel toimub tavaliselt ka FIS-i inspekteerimine kohapeal, teleülekande planeerimine ja kokkulepped ülekande tootmise asjus, radade kinnitamine, vajadusel muutmine,” selgitab Mae, et ürituse korraldamisel jagub tööd aasta ringi. Kõige kiirem periood on korraldajatel aga kaks nädalat enne MK-etappi, mil viiakse ellu veel viimased plaanid.

Foto: Liis Kipper

Viimse detailini läbimõeldud

Inimestel pole tihtilugu aimu, mis toimub MK-etapi telgitagustes, ja seetõttu võib tekkida arvamus, et korraldamine piirdub suusaradade meisterdamise ja sportlaste majutamisega. Tegelikult on kõik läbi mõeldud, numbrisärkide tegemisest teleülekandeni. „Kokku on 40 eri valdkonda, korraldus- ja võistluskomitee,” räägib Mae. „Valdkondi on tõesti palju, alustades telepildi tootmisest, majutusest ja transpordist ning lõpetades turva, liikluse, rajajulgestuse, piletimüügi ja muuga,” lisab ta. Võistluspäevadel on tööl üle 400 inimese, kes kõik annavad endast parima, et üritus toimuks nagu valatult. Lisaks tuleb kinni pidada ka Rahvusvahelise Suusaliidu nõuetest, mis mõnel juhul võivad korraldajatele päris suurt peavalu tekitada. Mae sõnul on kõige keerulisem pakkuda kõigile osalejatele samal tasemel majutust ja toitlustust. „Sõltume koostööpartneritest ja olemasolevatest võimalustest Otepääl,” selgitab peakorraldaja, miks on seda FIS-i nõuet väikeses talvepealinnas kõige keerulisem täita.

Kui rääkida aga suusatamisest, siis ei saa me üle ega ümber suusaradadest. Otepää MK-etapi tarvis valmisid Tehvandil 1,3 ja 1,6 kilomeetri pikkused sprindiringid, lisaks ka testi- ja soojendusrada ning distantsirada. Kuna tänavune talv on olnud küll lumevaene, aga piisavalt külm, sai Tehvandi Spordikeskus toota piisavalt kunstlund, et radu meisterdada ja neid vajadusel ka parandada. Võistluste ajal vastutas radade heakorra eest rajaülem ja kaks rajameistrit, kes igal vajamineval hetkel rajatraktori rooli hüppasid.

Foto: Liis Kipper

Korraldajate uued väljakutsed

Kui murdmaasuusatamise MK-etapp on eestlaste jaoks juba traditsiooniks ja harjumuseks saanud, siis järgmisel hooajal on meie õuele oodata midagi uut ja huvitavat. Nimelt korraldab Otepää 2018. aastal kahevõistluse MK-etappi. Sarnaselt murdmaasuusatamisega tuli ka kahevõistluse MK-etapi korraldusõiguse saamiseks FIS-ile taotlus esitada. „Sellele on järgnenud kohtumised ja koosolekud vähemalt kahel korral aastas,” selgitab Mae. „Praegu oleme kahevõistluse kalenderplaanis, mis kinnitatakse tänavu juunis, sellele järgneb siis korraldusõiguste leping FIS-i ja Eesti Suusaliidu vahel.”

Seega võib tänavu jaanuaris peetud kahevõistluse kontinentaalkarika etappi pidada tuleva aasta MK-etapi peaprooviks. „Vajasime seda kogemust, et saada aru, mida suurema võistluse korraldamine tähendab ja milleks peame valmis olema,” selgitab Mae kontinentaalkarika etapi korraldamise vajalikkust. „Saime ülevaate meeskonnast, inimestest ja koostööst ning tagasisidet võistkondadelt ja FIS-i ametnikelt,” räägib ta. Mae sõnul on kahevõistlust ja murdmaasuusatamise etappi organiseerida korralduslikult suhteliselt sarnane. „Paljuski on tegevused sarnased, kahevõistluse erinevus seisneb selles, et telepilti tuleb toota samal päeval kahest eri kohast – hüppemäelt ja murdmaarajalt. Lisaks on erinevad ka võistlusreeglid,” selgitab Mae peamisi erinevusi.

Kahevõistluse kontinentaalkarika etapi korraldamisega jääb Mae igati rahule. „Sportliku poole pealt väga õnnestunud võistlus, Kristjan Ilvese väga head tulemused on korraldajatele suureks motivatsiooniks, sest korraldame võistlusi ikka sportlastele,” on Mae Eesti sportlaste õnnestumiste üle alati õnnelik. „Korraldusliku poole pealt õnnestusime hindele „hea”, arenguruumi on kindlasti ja asju saab alati paremini teha,” tõdeb ta.

Foto: Liis Kipper

Rahvusvaheliste võistluste plussid

Mae sõnul on rahvusvaheliste võistluste korraldamine hea viis näidata meie võimekust. „Koolitame ja arendame oma liikmeid ja populariseerime erinevaid Suusaliidu alasid,” toob Mae välja rahvusvaheliste võistluste korraldamise plusse, „lisaks on eesmärk pakkuda oma parimatele võimalust võistelda kodus maailma paremikuga, motiveerida aladega tegelejaid püüdlema kõrgete eesmärkide poole spordis ja anda järelkasvule võimalus näha eeskujusid oma silmaga võistlemas.”

See kõik kinnitab, et rahvusvaheliste võistluste korraldamine on meie väikese Eesti jaoks ülimalt oluline. Saab sellest siis innustust noor sportlane, õpib ja areneb korraldustiim või saab emotsioonilaengu tugitoolisportlane – kõik aspektid on põhjuseks, miks talvepealinnas nähakse iga päev palju vaeva, et spordisõbrad leiaks alati oma tee Otepääle.

Tekst: Laura Kalam

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*