ajakirja Toetavad

Löögitugevus ehk jõu ja tehnika ideaalne kombinatsioon

Löögitugevus

On hulgaliselt spordialasid, kus löögitugevus ja täpsus aitavad saavutada seatud eesmärki ehk vastast alistada.

On selleks siis sulgpall, tennis, võrkpall või mõni võitluskunst – löögitugevuse ja täpsuse arendamine on neis kõigis olulisel kohal. Kõige esimesena tulevad löögitugevusest rääkides silme ette aga poksijad, kelle puhul on jõud ja täpsus ala lahutamatu osa.

Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi poksitreeneri Hannes Tamme sõnul on poksija esmane ülesanne vastane võimalikult kiirelt nii tehniliselt kui ka taktikaliselt elimineerida ja et seda saavutada, on tal vaja tugevalt lüüa. Mida suurem on löögitugevus, seda ohtlikum ollakse ka vastasele. Loomulikult ei piisa ainult löögitugevusest. Selleks, et tugev löök õigesse kohta toimetada, on vaja ka täpsust, et löök avaldaks vastasele võimalikult suurt mõju.

Punases Hannes Tamm
Punases Hannes Tamm

Plahvatuslik jõud

Kogenud poksitreener Tamm lisab, et poksi löögitugevuse arendamiseks kasutatakse erinevaid plahvatusharjutusi. Enim levinud ja kõige lihtsam on sooritada tugevaid ja plahvatuslikke üksikuid või lühikesi kombinatsioonlööke poksikotil. „Samuti on hea abivahend topispall, millega saab erinevaid lööke imiteerida,” ütleb Tamm. Võib öelda, et löögi hetkel on töösse haaratud peaaegu kõik inimese lihasgrupid. „Poksija efektiivne löögitugevus sõltub eri kehaosade – jalgade, torso ja käte − liikumiste koostööst,” räägib viimased 17 aastat poksiga aktiivselt seotud Tamm.

Topispall on löökide imiteerimisel heaks abimeheks.
Topispall on löögitugevuse harjutamisel hea abimees.

Toorest jõust ei piisa

Selleks, et saavutada maksimaalselt tõhus ja tugev löök, peab poksija sooritama löögi, kus löögijõusse rakendatakse kogu keha. „Õige tehnikaga tugevat lööki sooritades saab löök alguse jalgade tõukava sirgenemisega – torso pöördliikumise ja käelöögi liikumisega sihtmärgile. Kui poksijal puudub tehnika, pole tema liigutustes ka ergonoomilist liikuvust. Lööki tehniliselt halvasti sooritades on suur traumaoht,” ütleb kogenud poksitreener. Tugeva löögi saavutamisel on oluline ka löögitäpsus, mille treenimiseks tehakse erinevaid löögikombinatsioone käpikutesse ehk lapadesse. „Veel kasutatakse kiiruspalle, millega treenimine vajab keskendumist, õiget ajastust ja tabamust,” lisab Tamm.

Tehnika kui löögi vundament

Nagu ka kõigi teiste kehaliste omaduste puhul, on ühele loodusest kaasa antud tugevam löögijõud kui teisele. „See aga ei tähenda, et neid omadusi ei ole võimalik arendada,” ütleb Tamm veendunult. „Poksimiseks on mitut eri stiili. Ringis ei pruugi tugevama löögiga poksija alati võitjaks tulla. Sama suur tähtsus nagu löögi tugevusel on ka tehnikal, kiirusel, taktikal ja vastupidavusel. Treenerina püüan samuti üles leida õpilase tugevad küljed, millega tal ringis kõige lihtsam hakkama on saada,” selgitab treener poksimise olemust.

Samuti on Tamm veendunud, et lapsena saavutatud täiusliku tehnikaga on võimalik arendada väga hea vundament löögijõule. „Puberteedieas kaasneb kasvuga löögijõu tugevnemine. Üldiselt on võimalik löögitugevust pidevalt arendada ja täiustada. Kui vaadata professionaalset poksi, siis seal on näha, et neljakümneaastaselt on võimalik veel väga tugevalt lüüa. Lihaste jõud ja mass püsivad 50.−60. eluaastani peaaegu muutumatuna,” räägib viimased seitse aastat noortele, harrastajatele ja võistlejatele trenne andev Tamm.

Tennisereket

Uskumatud numbrid

263,4

Maailma kõige kiirem tenniseserv on austraallase Samuel Grothi nimel, kes põrutas 2012. aastal tennispalli vastase väljakupoolele 263,4-kilomeetrise tunnikiirusega. Võib ainult oletada, kui palju jõudu selle löögi tegemiseks kulus.

426

Sulgpall on kõige kiirem reketispordiala maailmas, kus palli kiirus võib ulatuda üle 400 kilomeetri tunnis. Taani sulgpallur Mads Pieler Kolding sai selle aasta jaanuaris oma nimele uue maailmarekordi, kui saatsi sulgpalli teele kiirusega 426 km/h.

447

Guinnessi rekordite raamatust võib leida, et austraallane Mick Fabar suutis 2008. aastal lüüa ühe minuti jooksul speedball’i ehk poksitreeningutel kasutavat kiiruspalli täpselt 447 korda.

Need numbrid ei mahu kuidagi pähe, eks?

Tekst: Laura Kalam

Fotod: erakogu / Shutterstock.com

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*