ajakirja Toetavad

Kui selg valutab

Kui selg valutab

Seljavaludega on kokku puutunud paljud tervisesportlased, mistõttu uurisime OÜ Innomedica füsioterapeut Maarja Kivistikult, mis võivad olla seljavalude põhjused ja kuidas probleemidele leevendust leida.

Kui selg valutabLülisambal ehk selgrool on inimese kehas oluline kandev ja seljaaju kaitsev roll. Lülisammas koosneb 32−34 lülist, mis on omavahel eraldatud lülivaheketaste ehk diskidega. Paiknemise alusel jaotatakse lülid viide gruppi: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 ristluulüli ja 3−5 õndralüli. Täiskasvanud inimese lülid moodustavad neli anatoomilist kõverust: rinna- ja ristluukumeruse ehk küfoosi ning kaela- ja nimmenõgususe ehk lordoosi. Kogu keha eri osadel on ka erinevad funktsioonid. Näiteks peavad abaluud ning põlve- ja küünarliigesed olema stabiilsed, lülisamba rinnaosa ning puusa- ja õlaliigesed aga mobiilsed ehk liikuvad. Trenni tehes tekib alaseljas enam probleeme just siis, kui sellelt nõuda liigset liikumisamplituudi, sest alaseljal on pigem stabiilsuse ja jõu ülekande funktsioon.

Millest on kõige sagedamini harrastusportlase seljavalud tingitud?

Kõige sagedamini on harrastussportlase seljavalud tingitud ebaõigest treeningkoormusest ja kehvast tehnikast harjutuste sooritamisel. Paljudel juhtudel treenitakse omapäi või kuulatakse treeningul kõrval oleva sõbra nõuandeid, kes ei pruugi aga valdkonnas piisavalt pädev olla ja osata arvestada inimese eripäradega. Sageli saab patsiendiga rääkides sellistele põhjustele jälile ja neil juhtudel võib juba asendite korrigeerimine harjutuste sooritamisel ja teatud harjutuste asendamine treeningul paljusid probleeme vähendada.

Enam esineb seljavalu spordialadel, mis nõuavad alaseljalt suures ulatuses liikumist, nt suure amplituudiga tahapainutused iluvõimlejatel ja -uisutajatel.

Millised on kõige sagedasemad seljaprobleemid, mis sportides tekivad?

Kõige sagedamini esineb sportides mittespetsiifilist seljavalu, mille põhjus jääbki sageli teadmata. Uuringutest selgub, et sellist tüüpi valu kogeb elu jooksul lausa 84% inimestest ja enamasti on see seotud pehmete kudede (lihased, kõõlused, sidemed) probleemiga. Raskemad seljatraumad haaravad juba lülivaheketast või luulisi struktuure ja sellisel puhul on vigastusest taastumine sageli aeganõudvam.

Kuidas vahet teha, kas valu võib olla tekkinud trauma tagajärjel või mingil muul põhjusel, ning kuidas leida parim ravimeetod?

Kui patsient on mingil hetkel kukkunud või olnud mõnes traumaatilises õnnetuses ja valu seljas tekkis peaaegu kohe pärast traumat, võib eeldada, et põhjus on konkreetses juhtumis. Kui aga valu tekib selga aegamööda, aastate jooksul, võib arvata, et tegemist ei ole otseselt traumaatilist päritolu probleemiga. Kõige sagedasem põhjus seljavalu tekkimisel on selja nn äratõmbamine, kas siis raskuse tõstmisel või mõnel lihtsamal tegevusel.

Õigete ravivõimaluste valimine seisneb pigem selles, millised on konkreetsed sümptomid probleemi korral (liikuvuspiiratus, valu jne). Kõigepealt tuleb patsiendiga rääkides aru saada, millal, mismoodi, kui sageli ja kuidas valu igapäevaelu segab. Seejärel püüda füsioterapeutiliste testidega probleemide ja põhjusteni jõuda. Ravi seisnebki nende probleemide lahendamises ning sisaldab erinevaid lihas- ja liigesmobilisatsioone ja manipulatsioone ning kindlasti ka spetsiifilisi harjutusi.

Kas valutava või aeg-ajalt tunda andva seljaga võib edasi treenida või peab pausi pidama? Miks?

Esialgu võiks kindlaks teha, mis põhjustab valu. Kas see on tingitud mingitest konkreetsetest harjutustest, treeningkoormusest või igapäevaeluga seotud teguritest. Kui valu põhjustavate harjutuste muutmine või treeningkoormuse vähendamine probleemi ei lahenda, tuleks treeningusse paus teha ja pöörduda spetsialisti poole. Valuga treeninguid jätkates tekitame probleemsesse piirkonda veel tugevama ärrituse, mis võib probleemi süvendada ja ravile kuluvat aega tunduvalt pikendada.

Kui selg valutab

Mida kodus ise ette saaks võtta, kui selg tunda annab?

Põhiline viga, mis seljavalu tekkimisel tehakse, on see, et jäädakse koju diivanile puhkama, kartuses, et muidu tehakse seljale liiga. Selle asemel tuleks kas või läbi kergema valu siiski ringi liikuda, et vältida jäikuse tekkimist alaseljas ja parandada ainevahetust lihastes. Kergema seljavalu puhul võib abi olla foam roll’ist ehk vahurullist, millega tuharaid, reie tagakülgi ja keskselga rullides võib alaseljavalule leevendust saada.

Suurema valu korral võib tarbida ka valuvaigisteid või- kreeme ning konsulteerida oma perearstiga. Inimesed, kes kurdavad ainult hommikust alaselja kangust, võiksid kindlasti üle vaadata oma voodi madratsi, mis aastatega n-ö ära väsides võib selliseid probleeme tekitama hakata.

Millal peaks seljavalu puhul arsti poole pöörduma? Kas alustada perearstist või peaks pigem füsioterapeudi juurde minema?

Kui esineb ägedat seljavalu ning sellega kaasneb jalga kiirguv valu ja liikumispiiratus, tuleks kindlasti spetsialisti poole pöörduda. Samuti vajavad tähelepanu olukorrad, kus valu seljas esineb regulaarselt mingitel ajaperioodidel ega ole seotud harjumatu koormusvahetusega.

Esmajärjekorras võib pöörduda füsioterapeudi vastuvõtule. Meie saame juba raviga varakult alustada ja anda esmaseid soovitusi kas treeningu või muude tegevuste ja asendite korrigeerimiseks. Kui näeme, et tegemist on probleemiga, kus füsioteraapiast ei piisa, oskame inimesi suunata pädevate ortopeedide ja neurokirurgide vastuvõtule.

Kui valu seljas või jalgades on niivõrd tugev, et patsient ei ole võimeline iseseisvalt kõndima või on juba tekkinud põieprobleemid, tuleks kindlasti kõigepealt pöörduda EMO-sse ehk erakorralise meditsiini osakonda.

Füsioterapeut Maarja Kivistik
Füsioterapeut Maarja Kivistik töötamas

Inimesed kipuvad sageli ka seljavaluga leppima ega lähe arsti juurde, arvates, et ega valust nii kui nii lahti ei saa. Miks oleks mõistlik siiski abi otsida?

Olukordi, kus mõne teraapiakorraga on võimalik kuude viisi seljavalu all kannatanud inimeste elukvaliteeti märgatavalt parandada, on palju. Samuti ei peaks inimesed, kellel on diagnoositud erinevaid diskiprobleeme, jääma koju valu kannatama, sest ka paljusid selliseid patsiente on võimalik aidata.

Just hiljaaegu jõudis minuni keskealine naisterahvas, kellel oli pool aastat kestnud alaseljavalu, mis kiirgus teatud liigutustel jalga. Patsiendil oli soov hakata suvel uuesti aktiivselt pallimängudega tegelema. Praeguseks oleme paari kuu jooksul kohtunud 3−4 korda ja patsient saab valuvabalt treeningutel osaleda.

Kuidas seljaprobleeme ennetada ja mida terve selja heaks igapäevaselt teha saaks? Mida peaksid jälgima need, kes istuvad tööpäeval kaheksa tundi kontoris arvuti taga?

Kõige halvem, mida selja jaoks teha saab on liikumatus. Istudes pikki tunde arvuti taga ja hiljem kodus diivanil, võime lisaks selja-, kaela- ja õlavaludele kannatada lõpuks ka erinevate südame- ja veresoonkonnaprobleemide käes.

Aastakümneid on inimesi juhendatud istuma sirge seljaga, kuid see ei pruugi olla seljale siiski kõige parem. Uuringud on näidanud, et seljale sobivaim istumisasend on pigem kergelt tahapoole kallutatud vähemalt 120-kraadise nurga all olev asend. Selline asend avaldab kirjanduse väitel kõige vähem survet lülide vahel olevatele diskidele. Sealjuures on kindlasti oluline valida endale õige tool, millel on hästi liigutatav seljatugi ja mis toetab selga kogu ulatuses. Ideaalis võiks erinevaid asendeid võimalikult tihti vahetada ja aeg-ajalt ka ringi liikuda. Kontorites on üsna levinud ka istumine suurtel pallidel, kuid seda ei tohiks teha terve päeva vältel, kuna selg vajab ka sellest puhkust. Samuti on üha enam kasutuses nn seismislauad, kus on võimalik tööd teha nii seistes kui ka istudes ja mis minu silmis oleksid kontoritöötajale kõige ideaalsemad.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Shutterstock.com / Mehis Oks

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*