ajakirja Toetavad

Rull-iluuisutajate võlud ja valud

Rulluisk

Ameerikast alguse saanud rull-iluuisutamine kinnitab Eestimaal vaikselt kanda. Aktiivsemad spordisõbrad on koondunud Tallinna ja vaid üks klubi tegutseb heade mõtete linnas Tartus. Kokku on umbes 250 harrastajat, kellest enamik on lapsed või teismeeas noored.

Ala tõi rulluisuklubi Fox eestvedaja Karin Kaljase sõnul üheksakümnendate algul Eestisse tänaseks meie seast lahkunud klubi Vigurdajad uisutreener Külli Tammik. „Nõukogude liit kukkus kokku, süsteem muutus ja spordikoolid suleti. Treenerid jäid töötuks. Eks see ala mõneti saigi siia endale uue väljundi leidmist silmas pidades toodud,” selgitab Kaljas.

„Praegu on üks tugevamaid rull-iluuisutamise riike Itaalia ja tundub, et ameeriklaste seas on hoog raugenud. Kõva konkurentsi pakuvad peamiselt Portugal, Hispaania, Lõuna-Ameerika, aga ka osa Aasia riike. Eestis oleme vaatamata oma küllaltki pikaajalisele tegevusele siiski veel üsna tundmatud,” leiab treener ja põhjendab seda peamiselt ala kallidusega.

Rulluisk

Kallis ala. Kuhu kulub raha?

Ühe paari korralikke uiske saab kätte 200 euroga, kuid tippude uiskude hinnad küündivad kuni 1000 euroni. Kopsaka hinnasildi taga pole mitte midagi revolutsioonilist – metallisulamist tald on paratamatult kallis ja kuna spordiala kandepind on suhteliselt väike, peavad ka uiskude tootjad kuidagi ellu jääma. Muide, saapaid toodavad peamiselt jääuisule keskendunud ettevõtted, vahe on tehnoloogias: kuna rulluisutajate jalanõud leiavad kasutust peamiselt soojas keskkonnas, peavad need olema parema hingavusega ja kiiremini kuivama.

Tippsõitjate varustuses on tavaliselt kaks paari rulluiske – üksik- ja koolisõidu tarbeks. „Kohustuslike elementide ja figuuride sooritamiseks vajalikel koolisõiduuiskudel pole ninaosas kummist stopperit, ega seal suurt muud põhimõttelist vahet polegi. Üldjuhul saavad meie sõitjad hakkama esialgu siiski ühe paari uiskudega. Õnneks on olemas ka korralik järelturg, mis annab sobiva paari leidumisel võimaluse kokku hoida.”

Alternatiiv on varustuse rent

Et rull-iluuisutamisega tutvuda soovijate rahalist väljaminekut leevendada, on klubi Fox investeerinud rendivarustusse. „See on ala arendamise seisukohast hädavajalik väljaminek, vastasel juhul oleks meie järelkasv olematu. Noor inimene ei tea, kas ta üldse soovib just selle spordiga pikemalt tegeleda, ja kuna oma varustust osta on kallis, siis on hea võimalus enne otsuse langetamist kas või terve aasta või paar klubi uiskudega sõita,” leiab treener.

Sportlaste eelarve lahutamatuks osaks on sära ja glamuur. „Tihti kaunistavad kleite Swarovski kristallid. Kostüüme on lisaks treeningriietele mitu ja lisaks peab arvestama üsna suure sukkpükste kuluga, neid ikka läheb,” ütleb Kaljas ja kinnitab, et platsilt kiirgav sära ja luksus ei jää tihti võistlustantsulegi palju alla.

Rulluisk

Pakub väljakutseid ka poistele

Kui Eestis tegutsevate klubide seas ringi vaadata, näeb uisutajate seas peamiselt kuni 14-aastaseid lapsi, nende hulgas vaid üksikud noormehed. „Tüdrukuid köidab kogu see sära, kuid tegelikult on rull-iluuisutamisel palju pakkuda ka noormeestele. Märksõnadeks võiksid olla hoog, jõud, julgus, väljakutsed, mitmekordsed hüpped, närvikõdi ja keerulised trikid. Poiste sooritatud trikid on teinekord tunduvalt võimsamad ja vaheldusrikkamad,” julgustab Karin Kaljas vanemaid oma võsukesi rull-iluuisutamist proovima tooma.

Võitlus trennipaikade nimel

Peamised trennid toimuvad koolide puitpõrandaga spordisaalides. „Saaksime sõita ka betoonpõrandatel, kuid neid on keeruline leida. Põhiliselt on erinevate klubide tegevus koondunud Pirita ja Viimsi kanti, vahel saame kasutada Audentese saali ja osa trenne on Koplis. Tartlased rentisid lastele läinud hooajal pinda Kõrveküla spordihallis. Tallinnas käib trenniaegade broneerimiseks tõsine võitlus. Kuna meie ala on võõras, siis kardetakse, et tekitame põrandale pöördumatuid kahjustusi. Kõik tundmatu ongi esialgu hirmutav, kuid koostöö edenedes saadakse aru, et kartusel pole alust.”

Ühe põneva trennipaigana võiks Kaljase sõnul kaaluda ka Tallinna külje all Peetris olevat elamusspordikeskust Spot of Tallinn, kus seni on sportlikult tähistatud vaid noorte rull-iluuisutajate sünnipäevi. „Keskuse atraktsioonid panevad sõitjate tasakaalu ja jõu kenasti proovile, kõigil on lõbu laialt ja peost kujuneb märkamatult korralik trenn. Tulevikus võiks seal oma klubiga vähemalt kord kuus harjutamas käia.”

Rull-iluuisutamine valmistab eluks ette

Tänu spordiala nõudlikkusele näevad klubid tublisti vaeva treeningavade mitmekesisuse kallal. „Üldkehalised jõuharjutused, akrobaatika, võimlemine, tantsimine, lihastreening, tasakaaluharjutused ja õige venitamine on lapse arengus niisamagi üliolulisel kohal. Laagrites õpivad nad ka põhilisi toitumise aluseid – mida, kuidas ja kui palju süüa. Kõik teavad, et igasugused soola ja suhkruga kaetud suupisted korjatakse kokku ja visatakse prügikasti. Suuname nad selle poole, et trenni kaasa võetud pakk komme asenduks puuviljade või pähklitega. Ega laps ei saa aru ega peagi oma tegudest aru saama, kui talle seda näiteks kodus varem keegi õpetanud pole. Õige toitumine annab elule parema kvaliteedi!” rõhutab Kaljas.

Edasiseks eluks annab spordiala väga palju kaasa, lisaks heale füüsilisele vormile ja spordiarmastusele on uisusõpradel kindlasti keskmisest parem koordinatsioon, painduvus, rüht ja distsipliin. Kuna rühmakavad on tõeliseks meeskonnatöö jõuprooviks, õpivad noored teistega arvestamiseks oma mina tagaplaanile suruma. Tänu võistlusreisidele on lastel võimalus nii maailma näha kui ka eri kultuuridega tutvuda. Hiljem reisides on hea, kui sihtriigis mõni sõber sind juba ees ootab.

Tase pannakse proovile võistlustel

Rulluisutamise võistlushooaeg saab tavaliselt alguse kevadel ja kestab hilissügiseni. Alates 2013. aastast korraldatakse Eestis üksiksõidu ja rühmakavade meistrivõistlusi. Väiksemaid klubide tasemel võistlusi tehakse neljal korral aastas ja hea vahepala on lastele esinemised festivalidel ning firmapidudel. „Tõeline rulluisualade nii-öelda olümpia on Hiinas peetav Roller Games, seal on alates rullhokist, slaalomist kuni kiiruisutamiseni väga palju erinevaid alasid. Meie jaoks jääb see esialgu kaugeks ja kalliks, koondame oma jõu pigem väiksematele sündmustele ja Euroopa meistrivõistlustele,” ütleb treener.

„Eestlaste tulemused jäävad protokollides pigem kuskile keskele või tahapoole, kuid ka meil on olnud selliseid eredamaid sähvatusi, mis innustavad noori veel rohkem pingutama ja alaga tegelema. Eesti rull-iluuisutajad on olnud show-grupis noorte tasemel Euroopa esimesed!”

Rulluisk

Paremuse poole

Just rühmakavad ongi eestlaste tugevuseks, kuigi vaikselt liigutakse ka individuaalsõidu poole. „Show puhul on reegleid vähem, pealtvaatajatele pakutakse võimsat teatrielamust. Teine versioon on kujunduisutamine, mis sarnaneb jääl tehtava sünkroonuisutamisega, kus rivide, ringide ja plokkide moodustamiseks on ette antud kindlad reeglid. Iga kava koostamise juures on tähtis idee, alles siis saab liikuda muusika ja konkreetsemate elementide suunas. Rühmas ei tohi sa teistest erineda, oluline on ühtsus nii soorituses kui väljanägemises. Osa sportlasi pole selleks loodud, tahetakse individuaalselt särada, eristuda. Püüdleme paremuse poole, saame kogemus, harime end ja pingutame ning võtame kõik uued tulijad avasüli vastu,” lubab Kaljas.

Rull-iluuisuklubid Tallinnas: Spordiklubi Rullest, Rull-iluuisuklubi Fox

Rull-iluuisuklubi Tartus: Quad

Tekst: Marta Vasarik

Fotod: Tiit Mõttus

 

 

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*