ajakirja Toetavad

Tõusvad tähed poksitaevas

Poks

Võitlussport on väga hea ala, mis aitab saavutada suurepärast füüsilist konditsiooni, pakub sportlasele suuri väljakutseid ja on vaatemänguline ka pealtvaatajate jaoks. Täna tutvustame nelja noort Eesti meest, kes võitlusspordis tippu pürgivad.

Karl-Joonatan Kvell (21) treenib Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias ja võitleb kahes erinevas stiilis: K-1-s (kikkpoks) ja Tai poksis. Karl-Joonatan nendib, et tema teekond poksimiseni on olnud pikk, poksini jõudis ta 15-aastaselt. „Olen kätt proovinud eri pallimängualadel, kuid ükski neist ei olnud minu jaoks, kuni sattusin pealt nägema taekwondo trenni. Pärast seda liitusin taekwondo treeningutega ja hiljem läksin edasi Tai poksi. Aktiivsemalt hakkasin poksimisega tegelema 2016. aastal, kui kolisin Tallinna ja alustasin treeningutega Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias. Mulle meeldib poksida, sest lisaks tugevale füüsilisele treeningule annab see oskuse ennast kaitsta,” räägib Karl-Joonatan.

Mitmekülgsed treeningud

Noormees treenib tavaliselt kaks korda päevas – hommikuti enne kooli ja õhtuti –, nädala lõikes püüab ta kokku saada vähemalt kümme trenni. Klubi peatreener on Kevin Renno, kuid Karl-Joonatan mainib ka Mirkko Moisarit ja Ahti Pikkurit, kellelt on samuti palju õppinud. Treeningud on mitmekülgsed ja laias laastus võib need jagada kolmeks: erialatreening (Tai poks, erinevad kombod paarilisega või sparring), jõutreening (harjutused jõusaalis) ja vastupidavus ehk kardio (jooksmine või ujumine).

Karl joonatan Kvell
Karl joonatan Kvell

Kuid võitlushimulisele inimesele ainult treeningutest ei piisa ja nii paneb ka Karl-Joonatan ennast proovile võistlustel. „Eelmisel hooajal pidasin kokku kuus fight’i, millest võitsin neli (neist kolm nokaudiga) ja kaotasin kaks,” ütleb poksija, kes loeb oma parimaks saavutuseks maikuus Minskis toimunud Tai poksi MM-il 5.-8. koha jagamist 22 sportlase seas. „Hooaja mõlemad kaotused tulid samale sportlasele, kellelt uuel hooajal võtan revanši!” usub Karl-Joonatan.

Trenn viib stressi ära

Karl-Joonatani unistus aga on saada professionaalseks sportlaseks, kes keskenduks ainult oma alale. „Minu eesmärk on arendada võitlussporti Eestis, saada oma ala parimaks ja mitmekülgseimaks sportlaseks,” avaldab südi noormees, kes lisaks õpib TTÜ-s elektroenergeetikat ja üritab selle kõrvalt ka võimalikult palju ise trenne anda. „Eks igaüks ole oma aja peremees ja kes palju teeb, see ka palju jõuab. Tuleb lihtsalt prioriteedid paika seada!” on ta veendunud.

Mehine ja strateegiline ala

18-aastane Andi Uustalu alustas kikkpoksitreenigutega neli aastat tagasi ja treenib Viimsi Tigers Gymis. „Meie klubis on väga sümpaatsed treenerid, sõbralik kollektiiv ja personaalne suhtumine. Ettevalmistusprotsessid on väga täpsed ja klubil on olnud suurepärane areng,” iseloomustab ta. Poksiala kasuks otsustas Andi seetõttu, et poks on strateegiline, võitluslik ja piisavalt mehine spordiala. „Poks on hea viis hoida füüsis ja mõtlemine karskena, samuti arendab see inimese üldist tahtejõudu, korralikkust ja süsteemsust ning edasipüüdlikust. Enne poksialade juurde sattumist tegelesin judo, ujumise ja tennisega. Sporti tegin varem ainult harrastuseks, aga nüüdseks on sellest saanud minu elu suurim osa ja igapäevarutiin,” räägib Andi.

Andi Uustalu
Andi Uustalu

Tähtsad on kogemused ja eneseteostus

Noor kikkpoksija treenib sõltuvalt asjaoludest ja ettevalmistusperioodist 6–12 korda nädalas ning tema treenerid on Ivo Pukk, Kristjan Raudsepp, Jevgeni Ovsjannikov ja Mosa Chatchawan. Treeningud koosnevad jõutreeningutest, tehnikatreeningutest ning venitus- ja vastupidavustreeningutest. Võistlemas käib Andi nii palju, kui jaksu ja aega on. „Ühe kuu jooksul tegin kolm matši, kuid on ka aegu, mil võistlemine toimub harvem. Olen saavutanud palju häid tulemusi, meeldejäävamad neist on rasked võidud Taimaal, Eesti meistritiitlid Tai poksis ja kikkpoksis, samuti olen võitnud erinevaid turniire klassikalises poksis,” räägib ta oma tulemustest. Andi peab oma ala juures kõige tähtsamaks läbitava teekonnaga kaasnevaid kogemusi ja eneseteostust, kuid tahab kindlasti ka meistritiitleid võita ja neid kaitsta.

Poksimise kõrvalt õpib Andi keskkooli 12. klassis ja nendib, et kuigi õppimise ja treeningute ühendamises on ka raskemaid perioode, on võimalik kõige jaoks aega leida. „Lihtsalt tuleb ise olla tark, aega planeerida ja prioriteedid paika sättida. Lõppude lõpuks loeb ju see, kui palju ma ise midagi tahan,” arvab Andi.

Isu võistleda on suur

Viimsi Tigers Gymi sportlane Maikel Astur (21) on tegelenud kikkpoksiga kaks aastat, enne seda mängis ta 13 aastat jalgpalli FC Floras. „Tundsin, et vajan muutust, ning otsustasin proovida kikkpoksi ja Tai poksi Viimsi Tigers Gymis. Pärast esimest trenni saingi kohe aru, et see on minu jaoks, ja otsustasin ala vahetada. Suuresti mängis selle juures rolli ka minu vend Mairo, kes käis juba seal trennis ja surus mulle ka peale, et prooviksin midagi uut,” räägib Maikel oma poksijatee algusest.

Maikel Astur

Olenevalt sellest, kas on vaja valmistuda võistlusteks või lihtsalt vormi hoida, treenib Maikel 5–10 korda nädalas Ivo Puki ja Kristjan Raudsepa käe all. Nädalasse on jaotatud nii jõu-, tehnika-, jooksu- kui ka sparringutrennid ja piisavalt aega jääb ka puhkamiseks. „Praegu on välja kujunenud nii, et võistlen põhimõtteliselt iga kuu, kuna võistlusi on palju ja isu on väga suur. Senised parimad saavutused on 2016. aasta wako kuni 75 kg K-1 Eesti meister, 2017. aasta kuni 75 kg K-1 Eesti meister ja võit Taimaal Max Muay Thai areenil esimeses raundis high kick’iga (jalalöök pähe),” toob Maikel välja.

Suured sihid

Noormehe eesmärk on olla parim. „See peaks olema nii igal sportlasel,” leiab ta ja tunnistab, et tema siht on võistelda maailma suurimates organisatsioonides ja võita seal tiitlivöö. Spordi kõrvalt õpib Maikel kolmandat aastat Tallinna Tehnikakõrgkoolis teedeehituse erialal. „Kooli kõrvalt on väga kerge tegelda ka treeningutega, kuna loengute kõrvalt jääb palju vaba aega,” on Maikel rahul.

Poks valib sinu!

Lõpetuseks saab sõna 28-aastane Kaupo Arro, kes tegeleb klassikalise poksiga Kalev Boxing poksiklubis. „Olen samas klubis treener ja seega teen ka oma ettevalmistuse seal. Lisaks on meie klubis väga head tingimused treenimiseks ja taastumiseks,” kiidab mees, kes alustas poksiga 15-aastaselt. Enne seda mängisin põhiliselt pallimänge ja eriti meeldis jalgpall. Olen kuulnud ütlust, et sina ei vali poksi, poks valib sinu. Usun, et nii oligi,” räägib Kaupo.

Poksija treeningute arv on varieeruv ja sõltub samuti parajasti käsil olevast perioodist. „Kui võistluseks valmistun, treenin üle kümne tunni nädalas. Suurema osa ettevalmistustest teen ise, konkreetset juhendajat mul ei ole,” ütleb sportlane.

Kaupo Arro
Kaupo Arro

Puhkus on tähtis

Kaupole meeldib ka võistelda ja ta teeb seda nii tihti kui võimalik. „Amatöörpoksijana oli kindlasti võistlemist rohkem kui profipoksijana ja kuna minu profikarjäär on olnud veel lühike, siis parimad tulemused alles tulevad,” teatab Kaupo ja lisab, et tema eesmärk on ennast arendada ja oma vigadest (veel parem, kui teiste vigadest) õppida. „Kui kaugele ma olen võimeline jõudma, näitab aeg. Praegu olen teinud treeningutest pausi, aga poksiringis saab mind ilmselt näha oktoobris või novembris,” avaldab Kaupo, kel tuleb treeningute kõrvalt ka päevatööl käia. „Treeninguid ja tööd ei ole kindlasti kerge ühildada, seda oli tunda minu viimases lahingus. Treenimise kõrval on väga tähtsal kohal ka puhkeaeg, kuid tööl käies jääb puhkeaega puudu,” ütleb ta.

Kas soovitad poksitrenni ka harrastajatele?

Karl-Joonatan: „Paljud harrastajad kardavad poksimise juures sparrimist ehk füüsilist kontakti, kuid pikapeale saadakse aru, et selles seisnebki poksimise võlu ja mängulisus. Trenni saad maha jätta igapäeva elu stressi ja mured ning vastutasuks võtta kaasa hea enesetunde terveks päevaks! Soovitan võitluskunste mis tahes kujul kõigile!”

Andi: „Poksialad on väga strateegilised, mis muudab need mänguliseks ja huvitavaks. Kaloripõletus on selle tõttu kiire, seejuures annab treening ka kindla meele ja enesekaitseoskuse. Poks aitab end distsiplineerida ja on tõhus lodevuse vastu.”

Maikel: „Soovitan poksi kindlasti ka nendele, kes võistlemisest ei hooli, kuid tahavad ennast lihtsalt heas vormis hoida. Saan omast kogemusest öelda, et pärast 13 aastat jalgpalli oli esimene trenn Viimsi Tigers Gymis üks raskemaid, mida kunagi teinud olen. Poksiga tegeledes saad hea füüsilise vormi, kõvasti enesekindlust, tutvud paljude uute inimestega ja õpid enesekaitset.”

Kaupo: „Poksi soovitaksin kõigile inimestele. Võib-olla päris kõigile ei soovitaks sparringut, aga ülejäänud osa treeningust kindlasti. Poks on raskeim spordiala maailmas, kuid raskus ei seisne ainult suures füüsilises pingutuses – poksija peab ka vaimselt väga tugev olema. Poks teeb sind mitmekülgselt tugevaks ja seda nii vaimselt kui füüsiliselt.”

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: erakogu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*