ajakirja Toetavad

Omapärane ja eriliselt lõõgastav hot yoga

Hot yoga

Oled juba kirglik joogafänn või seda ala enda jaoks alles avastamas? Hot yoga ehk kuum jooga viib selle aga hoopis teistsugusele tasemele. Loe, mida selline treening endast kujutab ja miks võiks just kuuma joogat harrastada.

 Joogaõpetaja Helina Kibari sõnul on hot yoga näol tegemist joogaga, mida tehakse kuumas ja niiskes ruumis. „Ruumi temperatuur sõltub juba konkreetsest stuudiost või stiilist, varieerudes temperatuuridel 25 kuni 45 kraadi,” ütleb ta. „Saunajoogas, mida võib ka mõnes mõttes kuumaks joogaks nimetada, on temperatuur isegi veel kõrgem. Infrajoogas kasutatakse lisaks soojusele ja niiskusele ka infrapunalampe, et soojuse mõju kehale enamgi suurendada.”

Joogaõpetaja ise avastas selle treeningu viis aastat tagasi ühel külmal talvel. „Kontoriametnikuna olin harrastanud erinevaid rühmatreeninguid, ka joogat, aga kustumatut muljet see ei jätnud. Kuuma jooga saali jõudsin tuttava soovitusel ja tundsin kohe, et see on tõesti minu jaoks. Füüsilisele koormusele lisaks olin end täielikult tühjaks higistanud – nii füüsiliselt kui vaimselt. Kuna minust sai regulaarne harrastaja, hakkasin selle vastu üha enam huvi tundma ja otsustasin õppida joogaõpetajaks.”

Hot yoga

Variatsioone jagub

Helina sõnul saab kuumas ruumis erinevaid joogastiile praktiseerida. „Asendid, mida tunnis harjutatakse, võivad olla nii staatilised kui pidevas liikumises, puhkepausideta ja hingamise rütmis, näiteks vinyasa ja flow jooga. Bikram jooga teeb eriliseks see, et kogu tund põhineb kindlal asendiseerial, mida korratakse kaks korda. Seeria on alati sama,” tutvustab ta.

Ükskõik missuguse treeningu juures on kõige raskem kohale tulla. Kui juba sooja ruumi uksest sisse astud, on esimene samm tehtud ja edasine on sinu valik – missuguseid asendeid, missuguses rütmis ja raskusastmega teed,” julgustab Helina. „Keha harjub soojusega kiiresti ja iga korraga muutub tund nauditavamaks.”

Kas see sobib sulle?

Kuum jooga sobib kõigile, kes armastavad soojust ning tahavad arendada paindlikkust, tugevust ja tasakaalu nii füüsilisel kui vaimsel tasandil. „Paljud joogaasendid õpetavad midagi ka iseenda kohta, eriti kuumas ruumis, kus on iseenda kuulamine veelgi olulisem,” sõnab ta ja usub, et joogat harrastava inimese võib juba kaugelt ära tunda. „Nendes on alati kiirgav sisemine sära, mis üsna pea pärast joogaga alustamist välja paistma hakkab.”

Seega eeldusi alaga tegelema hakkamiseks Helina sõnul ei ole. „Tunnid sobivad nii algajatele kui edasijõudnutele, sest joogaharjutuste puhul on alati võimalik valida raskusaste ja oma keha kuulates leida sobiv rütm harjutuste sooritamiseks. Samuti tuleb võtta vastavalt enesetundele puhkepause – see kehtib nii algajate kui edasijõudnute puhul,” ütleb ta, lisades, et iga päev on erinev – mõnel päeval on jõudu ja vastupidavust rohkem, teisel on painduvus parem. „Tihti soovitakse anda endast maksimum, aga lisaks asenditele on kuumas joogas ka soojus ja niiskus, mis võivad kehale vahel rasked olla.”

Hot Yoga

Enesetunne loeb

Helina toonitab, et pisut ettevaatlikumad võiksid kuuma jooga harrastamisega olla kõrge vererõhuga inimesed. „Samuti ei soovitata seda lastele enne teismeiga. Kui ei ole konkreetselt kuuma joogaga enne rasedust tegelenud, ei soovitaks naistel ka lapseootele jäädes seda ette võtta. Igal juhul tuleb jälgida oma enesetunnet, sest kuumas ruumis joogatamine ei pruugi kõigile sobida.”

Mida meeles pidada?

„Kuna kuumas ruumis higistatakse rohkem, võiks kindlasti trenni tulles kaasas olla suur rätik, mis katab kogu mati,” jagab Helina näpunäiteid. „Kui on olemas spetsiaalne joogamati rätik või hot yoga matt, on sellest suur abi, kuid esialgu saab saunalinaga hakkama. Kaasas võiks olla ka väiksem rätik, millega higi pühkida ja lõpulõdvestuse ajal silmad katta. Samuti tuleks kaasa võtta vesi, et keha vedelikupuudust vältida, ja kehas veetasakaalu hoidmiseks peaks piisavalt vett jooma kogu päeva jooksul, mitte vaid tunnis, sest sellest ei piisa.”

Helina toob ka välja, et 1,5–2 tundi enne saali tulemist ei tohiks süüa tugevaid eineid, aga ka tühja kõhuga pole hea kohale minna. „Selga tasuks panna kerged vett imavad spordiriided, milles end mugavalt tunned. Soovitatavalt rohkem keha ümber, kui lohvakad, et oleks higistades lihtsam liikuda. Joogat tehakse üldiselt paljajalu. Kuumas joogas on eriti mõnus, kui jalatallad sooja maad puudutavad, ja ka tasakaal on nii parem.”

HelinaJoogaõpetaja Helina Kibar kuumast joogast: Regulaarne joogatreening aitab lisaks füüsilisele poolele kaasa meele rahustamisele ja üldisele heaolutundele. Soojus aitab kaasa liigeste ja lihaste liikuvusele, mistõttu on võimalik turvaliselt asenditesse minna. Vigastuste tekkimise oht on tänu soojusele väiksem.

Tänu soojusele suureneb vere- ja hapnikuvarustus, kiireneb ainevahetus ja keha vabaneb tõhusamalt jääkainetest. Soojas ruumis põletatud kalorite hulk on suurem.

Kuum jooga suurendab paindlikkust, keha muutub tugevamaks, tasakaal paraneb. Regulaarselt treenides paranevad nii füüsiline kui vaimne vorm ja kehahoiak.

Teadlik hingamine aitab rahustada närvisüsteemi, maandada pingeid ja vähendada stressi.

SigridHarrastaja Sigrid Roosileht kommentaar:

„Jõusaali kliendina kuulsin kuumast joogast trennikaaslaselt. Otsustasin proovida ja olin juba esimesest treeningust alates vaimustuses. Mulle meeldib soojus, tugev trenn ja sujuv liikumine ning see on õpetanud, et oma keha tuleb kuulata ja vajadusel puhata. Eelkõige on arenenud painduvus – soojas ruumis on end kerge venitada ja painutada. Korsetilihased on muutunud tugevamaks ja tänu sellele on vähenenud seljaprobleemid. Kindlasti on paranenud ka tasakaal. Tööd pean tegema veel hingamise ja vaimse poolega. Kuuma jooga puhul on oluline leida endale sobiv treener – igaühel on oma tempo ja erinev käekiri.”

 

Tekst: Kairit Kütt

Fotod: erakogu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*