Kuidas vältida vigastusi?

Vigastused

„Miks ma nii rumal olen!?” küsin nii mõnelgi trennisessioonil endalt, kui kusagil kehas on hoolimatust rahmeldamisest tingitult käinud prõks ja põhjustanud vigastuse, mida saanuks vältida.

Pole vahet, kas tegemist on algaja või pikaaegse trennihundiga – äpardusi juhtub kõigil. Olukorra leevendamiseks on hea meelde tuletada, kuidas vigastusi vältida. Alljärgnevalt mõningaid mõtted endale ja teistele.

Valmista keha ja vaim ette

Ilma soojenduseta treening võib kergesti lõppeda vigastusega. Võta 10–15 minutit, et mõõdukas tempos kiirkõndi teha, sõudeergomeetril sõuda, stepperil talluda või võimlemisliigutusi teha. Ühtlasi on soojenduse ajal hea visualiseerida, milline pingutus olema saab, ja mõelda läbi trennieesmärgid.

NB! Kontrolli, kas veepudel sai kaasa.

Teadmatu tegutsemine

Kas sul on aimu, milline trenn ja treeningkava sinu eesmärkidele kõige paremini sobib? Tead sa korrektset sooritustehnikat harjutuste tegemiseks, et vältida vigastusi ja olla efektiivne? Kui mõni neist küsimustest jääb vastuseta, siis uuri kindlasti treenerilt või mõnelt teadjamalt. Teadmatu tegutsemine trennis võib olla soodne pinnas äpardustele ja arengu seisakule.

Vigastused

Alusta targalt, väldi ületreeningut

Sageli võib jõusaalis kohata inimesi, kes käivad teatud perioodi trennis ja teevad suure hoolega harjutusi ning siis justkui kaovad mitmeks kuuks, et uuesti naasta. Sellise olukorra tagamaid uurides selgub üsna sageli, et endale on ette võetud kava, mille maht käib ilmselgelt üle jõu. Tahe jõuab füüsilisest võimekusest ette ja võib tekkida ületreening, mis sageli lõpeb mõne vigastusega. Enda vastu tasub aus olla ja kuulata keha. Kui oled pikalt väheaktiivne olnud, siis alusta algajatele mõeldud kavadest.

Parim doping on uni

Trennis käime tulemuste, sotsiaalsuse ja tervise pärast. Puhkus ja mitmekülgne toidulaud annavad kehale võimaluse taastuda ning tänu sellele näeme tulemusi peegelpildis ja oleme tugevama tervisega. Iga kord, kui olen alahinnanud hea une tähtsust, saan saalis „karistada”. Intensiivne pingutamine on puhkamata organismi jaoks ekstreemne ja sageli võivad väsinuna tekkida vead tehnikas või me ei tunne sellises seisundis treenides spordist mingit mõnu. Hea uni on parim doping, mida tavaharrastaja võiks tahta!

Vigastused
Kui puhkad ennast korralikult välja, suudad trennis tulemuslikult pingutada.

Vajame kütust

Värviline toiduvalik annab kehale võimaluse saada väärt kütust varude täiendamiseks. Trenn kulutab energiat, lõhub lihaseid, koormab organismi – kõige selle tulemusena muutumegi taastusperioodil võimekamaks ja meie immuunsüsteem tugevneb, et järgmisel sessioonil paremini vastu pidada ja veelgi tublim olla. Trenniks valmisolekuks ja hiljem taastumiseks vajab meie keha regulaarselt kvaliteetset toitu. Eelista võimalusel alati nn päris toitu ehk mõtle, kas sinu valikutes on söök, mis on kasvanud mullas või jooksnud vabalt looduses ringi. Kui pigem mitte, siis on aeg korrektiive teha. Üks võimalus on jagada toidukorrad 3–4-tunniste vahedega näiteks nii: hommikusöök, vahepala, lõunasöök, vahepala, õhtusöök (väga kesistele sööjatele võib alguseks sobida ka vähem toidukordi). Süües sageli ja väikeseid portsjoneid, tagame püsiva energiataseme ja oleme valmis end trennis pingutama.

Vigastustevaba trenniteekonda!

Tekst: Mirko Miilits, www.mirkomiilits.ee

Fotod: Shutterstock.com

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*