ajakirja Toetavad

Purilendamine – lenda kui lind

Purilendamine

Kas oled kunagi mõelnud, mis tunne on reaalselt lennata? Purilendamine võib olla just see spordiala, mis sellele küsimusele vastuse annab.

Purilend ehk purilendamine on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil – purilennukil. Kaider Zopp Tallinna Aeroklubist ütleb, et lauglemisel kasutatakse tõusvaid õhuvoole samal põhimõttel, nagu seda teevad linnud.

Kas see sobib sulle?

Kaider Zopp arvab, et purilend sobib igas vanuses inimesele. „Ametlikult saab litsentsi taotlemist alustada 14-eluaastast. Ülemist vanusepiiri praegu määratletud ei ole,” täpsustab ta, toonitades, et purilend, selle õppimine ja harrastamine vajab palju aega ja inimesed jõuavad selleni vägagi erinevas vanuses. „Üks, mis kindel, on see, et kõik purilendurid väidavad, et oleks pidanud juba varem alustama, aga lihtsalt ei teadnud, et selline ala, mis tekitab niivõrd kerge tunde, on olemas. Ettevaatlik peab selle harrastamisel olema tõesti, kuna omast kogemusest tean, et purilend on sõltuvust tekitav,” naerab ta.

Purilennu ainulaadsus peitub Kaideri sõnul selles, et peaaegu igast inimesest võib saada purilendur. „Peab lihtsalt olema väga motiveeritud. Lisaks on purilend üks kättesaadavamaid lendamise vorme mõistliku hinna ja lihtsuse poolest.”

Kaider Zopp
Kaider Zopp

Vabadus taeva all

„Purilend annab harrastajale täpselt seda, mida ta soovib – võib lennata tunde ilusa maastiku kohal või pumbata adrenaliini üles, sooritades õhus akrobaatikat,” sõnab Kaider, tuues välja ka kirjeldamatu vabadusetunde, kui juhid lennukit just täpselt kuhu ja nii, nagu ise soovid.

Varustuse poolest on eksperdi sõnul parim mugav riietus vastavalt ilmastikuoludele. „Suvel lühemad ja jahedamal ajal pikemad riided. Samuti võiks kanda peakatet ja päikeseprille, kuna need teevad pikema lennu mugavamaks,” ütleb ta.

Purilendamine

Mida meeles pidada?

Lennuks erilisi ettevalmistusi aga tegema ei pea. „Tuleb olla vaimselt valmis ja teadlik, et lennunduses tuleb olla alati rohkem tähelepanelik kui ehk mõnel muul alal. Tihti moodustavad mitu väikest viga kokku juba suure, mida õhus enam lahendada pole võimalik. Võiks öelda, et ettevalmistus on sama lihtne nagu autoga mõnd pikemat sõitu planeerides ja ette võttes.”

Kaider soovitab purilennu harrastajal kindlasti proovida mägedes lendamist. „Eestis seda kahjuks teha ei saa, kuid mägedes lendamine annab hoopis teise tunnetuse ja hindamatu kogemuse, mis tuleb vaid kasuks. Õnneks on Euroopas palju riike, kus sobilikud mäed on olemas,” sõnab ta ning toob välja Sloveenia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa.

Urmas Uska
Urmas Uska

Harrastaja Urmas Uska, Eesti Lennuspordi Föderatsiooni juhatuse liige

„Purilennu juurde võib jõuda mitmel viisil – huvist lennunduse vastu, elamusi otsides või muul põhjusel. Minul tekkis huvi lennunduse vastu juba lapsepõlves. Viiendas klassis hakkasin osalema huvikooli mudellennu ringis ja 16-aastaseks saades oli loogiline jätk minna purilennu kursustele. Suurem eesmärk oli lennunduse valdkonnas haridus omandada ja tööle asuda. Purilennu teooriakursuse läbisin talve jooksul ja kevadel algasidki lennud. Juba suve teises poole sooritasin lende iseseisvalt. Minust sai lendur veel enne, kui autorooli istusin!

Ülikoolis jäi aga lennundus tagaplaanile ning uuesti tekkis võimalus mudel- ja purilennu juurde naasta 15 aastat tagasi. Sooritasin teooriaeksamid ja õppisin uuesti lendama. Purilennuharrastus motiveerib ka tervislikult elama – kuigi see otsest liikumisharrastust ei nõua, siis selleks, et tervisenäitajaid hilises keskeas vastaksid piloodi II klassi nõetele, peab harrastama vähemalt hommikuvõimlemist ja arendama vastupidavust.

Tegemist on harrastajakeskse tegevusega ning pealtvaatajale on põnev vaid õhkutõusmine ja maandumine. Lennutunnid on vaateväljast kaugel ning rõõm on vaid lendajal ja lennukaaslasel. Neid, kes sportlikke saavutusi püüdmata lihtsalt lendavad ega käi võistlustel, on tõenäoliselt rohkem. Palju on ka neid, kes ei pea vajalikuks litsentsi omandada, kuid naudivad lendamist ja lendavad kaasa nagu kaardilugeja rallisõitjal või purjetaja meeskonnaliige.”

Purilendamine

Kas teadsid?

  • Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiu mõttes purilennu põhimõttel, et sel moel pikki vahemaid lennata.
  • Senine maailmarekord purilendamises püstitati aastal 1952 Prantsusmaal. Charles Atger lendas seni teadaolevalt purilennukiga kõige kauem, 56 tundi ja 15 minutit. Sel ajal lõpetati kestusrekordite registreerimine.
  • septembril 2017 Airbus PerlanMission II projekti raames tõusis purilennuk 15,84 km kõrgusele. See tulemus on esitatud FAI-le (Fédération Aérionautique Internationale) registreerimiseks purilendamise kõrguse maailmarekordina. Purilennukid, millega nii kõrgel lennatakse on hermeetilised ja varustatud ka küttesüsteemiga (sarnaselt reisilennukitega).
  • Just nagu igal teisel spordialal, korraldatakse ka purilendamises võistlusi. Tavaliselt sisaldavad need mitut ülesannet ja sihtpunkti, milleni jõudmist purilendajad GPS-seadmetega tõestavad.
  • NASA kosmosesüstikud, mis lendasid 1981-2011 rahvusvahelise kosmosejaama vahet olid samuti sisuliselt purilennukid. Neid transporditi kas mootorlennuki (Boeing 747) turjal või rakettmootoriga orbiidile, kosmosejaama juurde. Tagasi Maale ikka nagu purilennuk – vaieldamatult kõige keerukam purilennuk.

Proovi purilendamist Lõuna-Eestis, Võru maakonnas Ridali Lennuklubis ja Tallinna Aeroklubis.

Tekst: Kairit Kütt

Fotod: erakogu

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*