Nutiseadmega tervisliku uneni

Unelugu
Foto: Shutterstock.com

Väga suure osa oma elust veedame magades ning uni on hindamatu väärtusega tervise ja värske vaimu jaoks. Inimestel on erinevad harjumused, kuid piisav kogus häirimata und on igaühele oluline. Tänu nutiseadmetele saab nüüd ise oma und analüüsida. Uurisime, mida seejuures silmas pidada.

Regionaalhaigla kopsuarst, unemeditsiini ekspert ning Confido Erameditsiinikeskuse kopsu- ja unearst Erve Sõõru on kasutanud oma une jälgimiseks erinevaid võimalusi. „Varem kasutasin äppi, mis jälgis mu uneaegseid liigutusi ja heli, viimasel ajal olen aga kasutanud nutispordikella ehk aktiivsusmonitori, mis annab infot kõigi mu ööpäevaste tegevuste kohta. Une uurimiseks jätan seadme ööseks randmele ja saan infot oma uneaja, magamamineku ja ärkamise aja ning une kvaliteedi kohta. Kellaga saan oma tervist teadlikult juhtida. Kui koorman ennast päeval piisavalt, on ka une kvaliteet parem. Seni ei ole ma kellalt passiivsuse templit saanud,” ütleb Sõõru.

Dr Sõõru
Dr Erve Sõõru Foto: Egert Kamenik

Teadlikkus on hea

Üha sagedamini näitavad ka dr Sõõru patsiendid vastuvõtul oma une monitoorimise tulemusi randmel olevalt monitorilt või telefonist. „See on hea, kui inimesed oma tervisesse teadlikult suhtuvad. Näiteks norskamisega kaasneva uneapnoe korral ei pruugi inimene endal uneprobleemi kahtlustada. Uneanalüüsist saadav informatsioon aitab kallist unediagnostikat paremini juhtida. Pikaajalise uneravi läbiviimisel olen patsientidel soovitanud kasutada oma monitore ja selle andmeid ravieelsete salvestustega võrrelda.”

Doktor Sõõru arvab, et une jälgimisest on kasu kõigil, kes soovivad oma tervist ja enesetunnet paremaks muuta. Kui magamise ja unega on probleeme, saab esmase ülevaate nutirakendustest, kuna programmid on laia haardega. Näiteks saab infot unevõla kohta seoses reisimise või n-ö siniste esmaspäevadega, mille alusel teadlikult uneaega juhtida. „Norskamine on enamasti kaasmagajale teada, kuid selle varju võib jääda norskaja ja kaasmagaja kehv unekvaliteet. Eestis tehtud uuringute kohaselt magab 37%uneuuringutele tulnud norskamise kaebusega inimestest eraldi tubades, kui vähemalt ühel on leitud raske uneapnoe.”

Teekond kvaliteetse uneni

Unearsti sõnul on hea une tunnus uinumine vähemalt 20 minuti jooksul ja 6,5–9-tunnine uneaeg. Voodisolekuajast peaks vähemalt 80% olema rahulikku und ja hommikul ärgates värske tunne. „Unehäiret võime kahtlustada, kui uinumisele kulub kauem aega, uni on rahutu ja korduvate ärkamistega. Samuti kui uneaeg varieerub üle kolme tunni, nädalavahetustel magatakse oluliselt kauem või ei tunta end hommikul ärgates puhanuna.”

Und monitoorides jälgitakse uneharjumusi teadlikult ja korrigeeritakse, kui midagi on vajaka. Dr Sõõru soovitab kõigil oma kehakaal normis hoida ja kui see on üle normi, hakata tervisega tegelema, näiteks korrigeerida aktiivsusmonitoriga füüsilist koormust ja uneaega. Nutiseadmed soovitab doktor aga vähemalt tund enne magama minekut ära panna, kuna organism vajab une ettevalmistamiseks rahulikku aega.

Unelugu
Norskaja kõrval enamik inimesi kvaliteetset und ei saa. Foto: Shutterstock.com

Tasakaal on oluline

Arvatakse ka, et mediteerimine ja hingamisharjutused mõjuvad unele hästi. „Ainult humalakotikesest või männikasvuvannist on vähe kasu. Hea une saavutamiseks on oluline organismi üldine tasakaal ja see on pikaajaline töö iseendaga. Heaks uneks ettevalmistumine toimub alateadlikult juba päeval,” räägib Sõõru.

Halva unekvaliteediga inimesed arvavad sageli, et nende uni on hea. Nii on see näiteks uneapnoe korral. Sellisel juhul on inimene pikalt kestnud halva unega harjunud ega oska paremat soovidagi. Und monitoorides võib aga leida halva üllatuse ja kui inimene ise une parandamisega hakkama ei saa, tuleb abi saamiseks unearsti poole pöörduda.

Usalda aga kontrolli

Nutitelefon on hea vahend, millega oma tervise- ja liikumisnäitajaid monitoorida ja uneharjumusti analüüsida, aga see ei ole siiski diagnostikaseade. Nutivahenditega saab mõõdistada tulemusi, mis magamisest ülevaate annavad, saab infot magamise dünaamikast – kuidas magati võrdluses varasemate öödega – ja kuulata enda norskamist.

Unemeditsiinis kasutatakse tõenduspõhiseid uuringuid, mis tehakse unelaboris või patsientide kodudes. Korraga jälgitakse eri kanaleid, mille salvestusi hinnatakse, ja selle alusel leitakse ühele või teisele unehäirele iseloomulikud tunnused. „Nutiseadmed ei ole diagnostikaseadmed, küll aga on need kasulikud abilised inimesele endale, andes infot harjumuste ja liikumise kohta ning võimaldades hetke olukorda võimalikult hästi analüüsida. Nende andmete põhjal saab igaüks ise teha positiivseid või negatiivseid järeldusi ning oma hea tervise ja une nimel tegutseda.”

Une jälgimist võimaldavaid seadmeid peab dr Sõõru usaldusväärseteks unehäire tuvastamisel ja ravi juhtimisel. Nutikate võimaluste toel saame und analüüsida ja oma tulemusi standarditega võrrelda. Arsti jaoks on nutiseadmed patsiendi uneprobleemide lahendamisel käepikenduseks. „Samas põhineb une monitoorimise seadmete töö randmeliigutuste ja kehaasendi mõõtmistel, mistõttu tuleks nende näitudesse kriitiliselt suhtuda,” leiab ta.

Unelugu
Foto: Jussi Hellsten / Polar

Unearst randmel

Spordikellade ja aktiivsusmonitorite tootja Polar on võtnud tervisliku une oma südameasjaks. Selleks on välja töötatud seadmed ja rakendus, mis võimaldavad und monitoorida ja analüüsida. Uni mängib olulist rolli treeningust taastumisel ja igapäevaelus, seetõttu on oluline saada realistlik pilt oma uneharjumustest ja -kvaliteedist. Teades, kui palju ja millist und vajame, mõistame paremini, millised igapäevategevused seda mõjutavad ja muutmist vajavad.

Rakenduse Polar Sleep Plus™ eesmärk on aidata inimestel paremini magada. Rakendust välja töötades uuriti põhjalikult uneanalüüse ja tehti koostööd ka unearstidega. Loodi algoritm, mis suudab nutiseadme vahendusel unekvaliteeti hinnata. Polari aktiivsusmonitor jälgib liikumist sisseehitatud 3D-kiirendusmõõturiga, mis tuvastab automaatselt uinumise ja ärkamise aja. Näitajatena analüüsitakse uneaega, tegelikku uneaega, unekatkestusi ja unemustreid.

Seadme ja rakenduse abil saab une kohta vahetut infot, une kvaliteedile hinnangu anda ja soovitud uneaega reguleerida. Võime ju arvata, et uni oli hea, aga nutiseade annab uneharjumustest realistliku pildi, sh kui palju ja millal oli uni katkendlik. Polari tagasiside ja inimese enda hinnangute põhjal tekib analüüs, mis aitab une kvaliteeti parandada. Seda on võimalik teha magamaminekuaja korrigeerimise ja une kestuse muutmise tulemusena ning analüüsida, mis paremini toimis.

Loe lisaks: 

polar.com/ee/polar_sleep_plus

unemeditsiin.ee/?q=node/7

Tekst: Kadri Kütt

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*