Toomas Koitmäe: spordimuuseumis on lahe!

Toomas Koitmäe

„Just emotsioonid on need, mis muudavad spordi ägedaks. Spordis jagatakse neid võnkeid hästi ägedalt – sportlane annab emotsioone publikule, kes põrgatab need tagasi sportlastele. Ilma ühe osaliseta poleks teist. See on sümbioos, mitte massipsühhoos,” räägib Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi turundusspetsialist Toomas Koitmäe.

Aktiivne, entusiastlik, noor, uuenduslik, enesekindel, särasilmne ja ambitsioonikas – need omadussõnad iseloomustavad hästi Toomast, kes viimase aasta jooksul on teinud endast kõik, et spordi- ja olümpiamuuseum jõuaks huvilisteni ja huvilised leiaksid tee Tartus asuva muuseumini.

Juristi erialalt turundajaks

„Minu sattumine spordimuuseumi ei ole kindlasti päris tavaline lugu, kuidas üks inimene muuseumi tööle satub,” alustab Toomas naerulsui meeldivat vestlust. Viljandist pärit noormees on tegelikult erialalt jurist ja otsis aasta eest erialast tööd. Ühel hetkel jõudis kirgliku spordisõbrani info, et spordi- ja olümpiamuuseum otsib endale turundusspetsialisti.

„Olin varem kokku puutunud turundusmaailmaga nii Viljandi linna kui ka näiteks kohaliku käsipalliklubi kõrvalt, lisaks oman kogemusi ajakirjanduses ja olen üleüldse suur spordisõber. Nii tekkis mingi seletamatu arusaam, et siin klapib liiga palju, et mitte konkursist osa võtta,” meenutab Toomas, miks otsustas töökohale kandideerida. „Mäletan, et kirjutasin üsna mitu lehekülge visiooni ehk esimesi mõtteid, kuidas muuseumile kasulik olla. Ma loodan, et see risk eelistada noort ja väheste kogemustega inimest mõnele pikaaegsele turundusgurule on ennast tänaseks vähemalt osaliselt õigustanud,” arutleb ta.

Toomas
Toomas

Muutusi alusta endast

Palju aga Toomas enne tööle asumist spordimuuseumi tegemistest teadis? „Kui nüüd aus olla, siis Tartus elatud nelja aasta jooksul polnud spordimuuseum kordagi minu infovälja jõudnud. Ma ei olnud enne seda pakkumist mitte hetkekski spordimuuseumile mõelnud, teadnud, kas ja kus see asub või mis seal toimub,” on noormees igati aus. „Ma olin selles mõttes ilmselt täiesti juhuslik Eesti noor, kelle jaoks paraku seostub sõnaga muuseum sõna igav. Töö spordimuuseumis tõi endaga kõige otsesemalt kaasa klišeeliku arusaama, et muutuste saavutamiseks tuleb alustada iseendast. Sain aru, et kui mulle endale hakkab muuseum lahe tunduma, siis ta ilmselt hakkab tasapisi ka teisi inimesi kõnetama. Ma loodan, et spordimuuseum liigub samm-sammult selles suunas,” räägib noormees.

Toomasel ambitsioonidest puudu ei tule
Toomasel ambitsioonidest puudu ei tule

Euroopa kõige ägedamaks!

Mida siis noormees muuseumis päevast päeva teeb? Toomase sõnul on muuseumi värske juht Siim Randoja võtnud nõuks seni passiivse ja uneleva spordimuuseumi Euroopa kõige ägedamaks spordimuuseumiks muuta. „See ambitsioon tundub nii lahe, et seal kõrval niisama oma liistude juurde passima jääda tundus lihtsalt igav. Nii hakkas lumepall üsna hoomamatu kiirusega veerema ja rahulikust tööl eksisteerimisest ei tulnud midagi välja,” räägib noormees, et muuseumis töötades juba igav ei hakka. Nii ongi Toomasel käsil spordimuuseumi innovaatilise ja uuendusliku turundusplatvormi ülesehitamine. See tähendab muuseumi uue visuaalse identiteedi kasutuselevõttu, elluärkamist sotsiaalmeedias, koostööpartnerite leidmist ja eri projektide ettevõtmist inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Selle kõige kõrvalt hakkas Toomas tegutsema uuenenud spordimuuseumi esimese tähise ehk käed-külge-stiilis elamusnäituse loomisega. „Uuest aastast keskendun peaasjalikult aga arendustele – ambitsioonidest meil puudust ei tule ja meie unistustes on muuta kogu muuseum atraktiivseks külastuskeskuseks, mis pakub meie vägevat spordilugu senisest veelgi rohkematele, tahame välja arendada uue püsiekspositsiooni, muuta muuseumi ümbrust sportlikumaks ja palju muud,” annab Toomas tulevikuplaanidest aimu.

Iga päev arenev

Oma tööd teeb Toomas suure armastusega ja seda on tunda nii spordimuuseumis kui ka tema jutus. „Mulle meeldib see, et ma ei pea sundima ennast hommikul tööle minema, vaid ma tahan. Iga päev toimub mingi silmaga nähtav areng, olgu see nii imepisike kui tahes,” räägib ta kirglikult. „Mulle meeldib see, et ühel suhteliselt väikesel kultuuriasutusel on sedavõrd suured ambitsioonid, mis tekitavad heas mõttes pinget ja hasarti. Mulle meeldib, et ma saan töötada meeskonnas, kus on koht heal huumoril ja teineteisemõistmisel, kus üksteist aidatakse ja ollakse toeks. Ja mulle meeldib, et mu töö on mitmekülgne – ükski päev ei ole mul võimalust istuda kellast kellani oma toolil ja teha samu asju,” on noormees oma ametist vaimustuses.

Lend on kõrge

Toomase sõnul tähendab rutiini puudumine küll suuremat stressitaset, aga teisalt ei lase see mugavustsooni langeda. „Tasakaal on hästi oluline. Meil on siin käsil väikest viisi missioon, mis võib kaugelt vaadates tunduda hästi väikese mastaabiga ja tarbetu siplemine, aga tegelikult on sihid silme ees suured ja ma usun, et nii Eestis kui ka välismaal hakatakse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi mõne aastaga aina rohkem väärtustama,” on ta enesekindel. „Euroopa atraktiivseim spordimuuseum ei kõla ju konnatiigis trampimisena? Eesti spordi südameks pürgimine ei ole ju madalalt lendamine!” lausub ambitsioonikas Toomas.

Tihe külaline spordisaalis

Spordimuuseumi juures töötamise üheks eelduseks on kindlasti suur kirg spordi vastu. On selleks siis jalgpall, käsipall, koss või mõni muu spordiala – Toomast võib tribüünidel kohata päris tihti. Lisaks on noormehe näol tegemist ka väga innuka tugitoolisportlasega. „Minu spordifänlus sai alguse isa ja vanaisaga vormelit vaadates, kusagil uue aastatuhande alguse paiku. Sealt edasi juba Veerpalu ja Mae vägiteod Salt Lake Citys. Eredaimalt on meelde jäänud ka see, kuidas olin 2008. aasta Pekingi olümpiamängude kettaheite finaali ajal Tartus Elleri koolis klaverilaagri lõpukontserdil. Organiseerisime lava taha väikese teleka ja vahetult pärast Kanteri superheidet läksin täiesti laes emotsioonidega lavale. Lugu läks pehmelt öeldes metsa, sest käed värisesid mitte lavahirmust, vaid kullalootusest. Seesama tunne, kui maailmas pole mõneks hetkeks mitte ühtegi tähtsamat asja kui üks kangelastegu, on ikka päris võimas,” meenutab Toomas oma kõige eredamaid spordihetki.

„Kodumaa absoluutse patrioodina hoian pöialt Eesti koondistele ja sportlastele ükskõik millisel rahvusvahelisel areenil, sõltumata isiklikest sümpaatiatest. Me ei ole nii suured, et siin kuidagi valima hakata,” sõnab ta.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Spordimuuseumis ei lõppe näitused kunagi otsa. Muuseumis on avatud suur elamusnäitus, püsiekspositsioon ja hulk väiksemaid väljapanekuid. Miks peaks aga sammud Tartu poole seadma ja muuseumi uudistama minema?

Spordimuuseumis on igaühele midagi
Spordimuuseumis on igaühele midagi

„Sest siin on lahe!” ütleb Toomas entusiastlikult. „Spordimuuseumi külastamine ei küsi vanust ega sõltu nii otseselt huvist spordi vastu. Ühtviisi leiavad tegevust ja avastamist kõige pisemad ja ka nende vanavanemad. Me näeme iga päev, kuidas lapsed ja noored veavad oma emad-isad atraktsioonide juurde, vanaisad räägivad nostalgitsedes järeltulevatele põlvedele lugusid oma noorusajast, vanaemad proovivad üle 50 aasta esimest korda palli korvi visata ja kogu pere jookseb üheskoos jalgpallimurule,” lisab Toomas. Spordi- ja olümpiamuuseumi eesmärk on, et külastaja lahkuks majast positiivse elamusega. Et lapsed ja noored saaksid lustimise kõrvalt aimu, kes on Martin Müürsepp ja Viljar Loor ning miks üks või teine spordiala on täna selline, nagu ta on.

„Ei ole jätkusuutlik püüda üürikese külastuse jooksul noort süvitsi spordiajalooga harida, oluline on süstida spordipisikut ja tekitada huvi. Kui on huvi, on järgmine suur abimees internet, kuhu ka spordimuuseum järjest rohkem liigub – nii kogudes leiduvad esemed kui meie kangelaslood on järjest kättesaadavamad igas maailma punktis,” lausub Toomas.

Muuhulgas saad spordimuuseumis testida, kui hea spordireporter sa oled.
Muuhulgas saad spordimuuseumis testida, kui hea spordireporter sa oled.

Kõik mängu!

„Kõik mängu!” on pallimängude näitus, mis annab võimaluse võrrelda oma võimeid ala absoluutsete tippudega, saada neilt motivatsiooni ja nakatuda senisest veelgi enam spordipisikuga. Tegemist on käed-külge-näitusega, mille eesmärk on pakkuda külastajatele tõelist elamust. Reaktsioon nagu Pareikol, refleksid nagu Poomil? Mine, proovi ja saa teada. Lisaks saavad kõik huvilised võtta koha sisse Kalev Kruusi kõrval ja proovida spordikommentaatori rasket tööd. Lisaks saab näitusel näha ka tõelisi pallimängude rariteete, kuulata tipptreenerite salajasi õnne valemeid ja palju muud põnevat.

 

Tekst: Laura Kalam

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*