Miks hea rüht on oluline?

Rüht

Kes meist ei sooviks olla kauni rühi ja sirge seljaga. Alati see aga ei õnnestu. Millest tekivad rühiprobleemid ja kuidas nende vastu võidelda? Vastab füsioterapeut ja treener, Rühikliiniku asutaja Signe Valgemäe.

Mis mõjutab rühti?

Igale inimesele on antud unikaalne rüht ehk kehahoid, mis on seesmiselt mõjutatud skeleti-lihassüsteemi eripäradest. Välistest teguritest mõjutavad keha aga suuresti inimese elustiil, harjumused, füüsiline aktiivsus ja vaimne heaolu.

Tänapäeva elu on muutunud väga mugavaks – meil on toidukullerid, netipoed, asjaajamine veebis asutuste iseteeninduslehtedel, internetipangandus jne. Kuna elu on niivõrd palju lihtsamaks tehtud kui enne internetiajastu saabumist, siis antakse inimestele ka rohkem tööd, sest nad jõuavad sama ajaga rohkem ära teha. See omakorda tõstab stressitaset, samas ka liigutakse ja magatakse vähem. Suurenenud energia- ja unevajadus tekitab aga isu kergesti kättesaadava energia järele, mis alati ei pruugi kõige tervislikum olla ning võib viia tõsiste tervisehädadeni.

Rahvasport on küll eestlasteni jõudnud ja üha enam inimesi üritab rohkem liikuda ja tervislikumalt toituda, kuid millegipärast on ülekaalulisus ikkagi kasvav tendents. Kokkuvõtvalt võib öelda, et rühiga seotud probleeme põhjustavad liigne istuv eluviis, suurenenud töökoormus, vähene füüsiline aktiivsus, ülekaal, toitumisharjumused, stress, vähene uni ja vaimne heaolu.

Rüht

Millised on halva rühiga seotud probleemid, mis meie inimesi vaevavad?

Halb rüht ise ei ole probleem, vaid see on juba mingi muu sisemise või välise mõjutuse tagajärg. Sagedasemad halva rühiga seonduvad kaebused tulenevad pikemaajalistest sundasenditest nagu nt istuv töö; pikkadest ühekülgsetest liigutustest nagu nt liinitöö ja asümmeetrilised spordialad; ning liiga raske seljakoti kandmine või pidev koti kandmine ühel õlal. Peamisteks sümptomiteks võivad olla peavalu, kaela- ja õlavöötme pinge, längus õlad, käte suremine ja sipelgad sõrmeotstes, kangustunne üla- ja alaseljas ning valu,  muud liigesvaevused, liigne väsimus ja sooritusvõime langus. Rühti võib pidada meie esmaseks visiitkaardiks, ning kehahoiust võib peegelduda meie sisemine heaolu- nagu nt. langenud enesehinnang, kurbus, masendus või isegi depressioon.

Mille järgi võiks aru saada, et mõne valu või ebamugavuse põhjuseks on just rühiviga?

Esialgne rühivigadest tekitatud ebamugavustunne või pinge võib pikemas perspektiivis muutuda krooniliseks valuks, ja väheneda võib ka lihaste elastsus ning  liigesliikuvus. Peamisteks halva rühiga seotud probleemideks minu klientide seas on pea liigne ettevajumine ja längus õlad, suurenenud rindkere küfoos, vähenenud rindkereliikuvus; ettevõlvunud kõht; suurenenud alaseljalordoos või hoopiski lülisambakumeruste vähenemine ja keharaskuse ebavõrdne jaotumine.

Rüht
Treeningud peaks olema mitmekülgsed

Kuidas saaks rühiprobleemidest hoiduda?

Tuleb olla võimalikult aktiivne, vältida pikki staatilisi sundasendeid ja ebaergonoomilisi tööasendeid. Kontorilaua tagant võiks tõusta iga tunni tagant, et end veidi sirutada-painutada. Kontorilaua taga võiks istuda võimalikult palju erinevates asendites. Vaheta tooli kõrgust ja seljatoe asendit aegajalt. Samuti tuleks leida iga päev aega värskes õhus kas või jalutamas käia. Lühemate vahemaade läbimisel tuleks eelistada ühistranspordile ja autole rattasõitu või jalutamist ning lifti asemel käia trepist.

Treeningud võiksid olla võimalikult mitmekülgsed (jõud, liikuvus, vastupidavus), et koormata kõiki keha lihasrühmi, südame- veresoonkonda ja säilitada liigesliikuvus. Kasulik on ka raamatuid lugeda, telekat vaadata ja nutiseadmeid kasutada erinevates asendites: kõhuli, selili, istudes, seistes.

Kui rühiga on probleeme tekkinud, siis kuidas abi saab?

Probleemidele saab kõige paremini abi füsioterapeudi poole pöördudes. Selleks, et tuvastada täpsed kohad, mis probleeme tekitavad, ei piisa ainult peale vaatamisest, vaid spetsialistil tuleb teha vastavad lihas- ja liikuvustestid. Iga inimene vajab oma probleemi lahendamiseks individuaalset lähenemist ja harjutusi.

Samas ei pea kohe jooksma füsioterapeudi vastuvõtule, vaid võib läbi mõelda, mis võiksid olla tegurid, mis on rühti mõjutanud, ning võimalusel neid muuta ja ideaalis neid likvideerida. Treeningutest võiks valida sellised, mis on suunatud kehatunnetuse ja liigesliikuvuse prandamisele ning süvalihaste tugevdamisele.

RühtKuidas hinnata oma rühti?

Kodus saab esmase hinnangu oma rühile anda näoga peegli poole seistes ja jälgides OTSEVAATES, kas pea asetseb keha suhtes keskel, õlad, puusad ja põlved on samal kõrgusel, kas rindkere on sümmeetriline ning kas jalalabad osutavad otse.

Teiseks saab teha lihtsa testi seina ääres.

Seisa seljaga vastu seina ja pane kannad poole labajala võrra seinast eemal. Suru kukal vastu seina nii, et lõug oleks horisontaalselt või kergelt üles tõstetud. Suru ka õlad ja abaluud ning puusad seina vastu. Seisa hetke selles asendis ning kui tunned kusagil pinge- või ebamugavustunnet, või ei ole sa üldse võimeline nii seisma, siis on sul suure tõenäosusega rühiga probleemid. (vt kõrvalolevat fotot)

Kodune test õlavöötme pingeseisundi hindamiseks:

Seisa seljaga seina ääres, istu põlvest kergelt kükki nii, et kogu selg ristluust kuni kuklani on vastu seina. Aseta käed seinale nii, et küünarnukid moodustavad 90 kraadise nurga ja hakka välja- hingates käsi mööda seina üless sirutama. Kui tunned ebamugavust või valu liigutust sooritades, või pole võimeline seda sooritama, siis on õlavööde ja ülaselg tõenäoliselt pinges ning rindkere liikuvus piiratud. RühtMis on rühitrenn?

Rühitrenn on kogu keha lihaskonda haarav treening, kus lähtutakse põhimõttest nõrgad lihased tugevamaks treenida ja samal ajal ülekoormatud lihaseid lõõgastada. Enamik harjutusi on tehtavad oma keharaskusega või väikeste vabade raskustega. Tund algab liigesliikuvust parandavate soojendusharjutustega, millele järgneb jõu osa ning lõpetuseks võetakse läbi kerelihased ja venitused.

Rühi korrigeerimine on kasulik alates tavainimestest kuni tippsportlasteni, kes tänu sellele suudavad oma sooritusi parandada.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Shutterstock.com / Mehis Oks

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*