Tervisekoolitaja Mirko Miilits – suunurgad ülespoole

Mirko Miilits

Mirko Miilits on tervisekoolitaja, kes ka ajakirja Sport veergudel tihtipeale sõna saab ja kasulikke nõuandeid jagab. Kuidas aga Mirko oma elukutseni jõudis ja kas ta ka ise oma väärt nõuannete järgi elab? Küsisime järele.

Spordipisiku sai Mirko külge juba lapsepõlves, kui isa pani teda suviti kangi tõstma ja füüsilist tööd tegema. „Olin klassi lühemate poiste seas ja mulle meeldis rohkem individuaalalasid harrastada. Poistega ehitasimegi põhikoolis keldrisse jõusaali ja seal sai vahelduva eduga toimetatud. Mulle ei istunud kuidagi pikamaajooksud, aga et hinne oli vaja kätte saada, siis jooksin lihtsalt tahtejõu pealt lõpuni, vere maitse suus. See taktika aitas mul isegi mõnda aega võrdlemisi eesotsas olla, kuid parema meelega jooksin 60 meetrit ja hüppasin kaugust. Jalgpall meeldis samuti, sest tekitas hasarti, ja seda tagusime poistega suviti oma külaski ohtralt. Tagasi mõeldes möödus nooruspõlv vägagi liikuvalt,” meenutab Mirko.

Mirko Miilits
Foto: Mehis Oks

Armastab väljakutseid

Keskhariduse sai noormees Märjamaal ning suundus edasi Tallinna majanduskooli juhtimise ja turunduse erialale. „Seda vundamenti olen rakendanud oma elus nii muusikatuure korraldades kui tervisevaldkonnas,” peab ta omandatud tarkusi oluliseks. Kutsumus aga vedas Mirkot treeneriameti ning toitumis- ja terviseteemade poole, nii ongi ta ennast nendel aladel pidevalt koolitanud ja treenerist teadmiste jagajaks arenenud. Treeneriametile pani noormees aluse Eesti Kuluturismi ja Fitnessi Liidu koolitusel ja läbis USA-s resideeruva toitumise online-kooli Precision Nutrition. „Sealt edasi olen ennast pidevalt täiendanud. Viimased pool aastat olen sattunud nii emotsionaalse toitumise, rahvatervise huvikaitse kui teadveloleku koolitustele. Õnneks on tasemel õpetajaid ja pakkujaid piisavalt,” räägib Mirko ja nendib, et tema teekond treenerist koolitajani on kulgenud loogiliselt ja tunnetuslikult. „Minu jaoks on oluline väljakutsuv ülesanne ja veidike eneseületamist. Koolituste pidamine on iga kord närvekõditav ja sunnib mugavustsoonist välja tulema, see aga arendab! Saalist leiab mind haruharva, sest põhitegevus ongi üle Eesti ringi tuuritamine ja uute teemade ettevalmistamine.”

Energiat igasse päeva

Ennast on Mirko juba ligi kümme aastat vormis hoidnud jõusaalitreeningutega. „Jõusaal on mulle alati südamelähedane olnud, sest hantel ja kang ei valeta. Oma füüsilisest ja vaimsest võimekusest saame trennisaalis kohe ausa ülevaate. Just kiiresti nähtavad ja tuntavad tulemused ongi mind ilmselt pikalt motiveerinud rauda liigutama. Olen oma keha muutnud üle 25 kilogrammi ja kombanud piire naturaalsete näitajate äärmustes nii füüsiliselt kui vaimselt. Asendamatu kogemus, mida kuulajatega jagada!” leiab Mirko, kes aastaid tagasi pühendus treeningutele väga tõsiselt, kuid viimasel ajal käib saalis kuni kolm korda nädalas pigem tervise hoidmise eesmärgil. „Olen sellega hingerahu leidnud ega aja enam viimsepäeva supervormi taga. Tahan iga päev olla energiline ja omada jaksu ka muu elu jaoks,” ütleb Mirko. Trenni kui eesmärgi asemel keskendub mees hoopis liikumisele, milleks võib olla koeraga jalutamine, lastega mängimine või lihtsalt maja juures toimetamine.

Abikaasa on alati toeks.
Abikaasa on alati toeks. Foto: erakogu

Tegemisi jagub

Mirko on nõutud koolitaja ja tegelebki praegu enamasti erinevate terviseteemaliste koolitusprojektidega. „Peamine töö on uute koolituste ettevalmistamine. Täna on juba teada, et kevad tuleb äärmiselt töine – jätkan tasuta toitumiskoolitustega üle Eesti ja esinen seminaridel lühemate ettekannetega. Uueks põnevaks väljakutseks saab olema töötubade korraldamine tudengitele TTÜ-s ja huvilistele üle Eesti. Peamine mõte on anda veelgi rohkem praktilist väärtust senistele koolitustele ja teha läbi kohapeal ülesandeid ning teatud aja tagant uuesti kohtuda ja teemadega edasi minna,” kirjeldab Mirko oma tööd.

Lisaks kuulub Mirko Raasiku vallavolikogusse ja pöörab sealgi enim tähelepanu terviseteemadele. „Soovin lasteaias toidulauad korda saada ja koolis laste rühiteema ette võtta – need on peamised murekohad. Tore on teada, et meie kogukonnas on tegusaid tervisehuvilisi, kellega mõtteid jagada. Pean ütlema, et vahel on üksi pusimisest ikka villand küll,” tunnistab ta.

Mirko Miilits
Mirko Miilits Foto: erakogu

Töökoormus suureneb hooti

Mirko tööpäevad ei kulge levinud töörütmis kaheksast viieni. „Mul on suures osas hooajaline töö ning see tähendab, et suvel ja talvel saan veidi vabamalt hingata. Töö iseloom laseb ka päevasel ajal võrdlemisi kodune olla ja siis saan veeta kvaliteetaega perega. Tihedamal perioodil olen aga tõesti igal nädalavahetusel kusagil esinemas nagu mõni tuuritav muusik. Naeran sageli habemesse, et bändi tegemise juures (osalesin ansamblis August Hunt) oli kõige tüütum kitarrivõimude ja esinemiskola tassimine, aga nüüd vean suurt kehakoostise masinat kaasas. Kui oled kaameliks sündinud, siis selleks ka jääd,” muigab Mirko.

Muidugi ei pääse ka Mirko ise tänapäeva inimesi kummitavatest probleemidest, sest töötempo on mõnikord väga kiire ja ülekoormus lihtne tekkima, siis tuleb aga taibata aeg maha võtta. „Kui ma ise ei märka pidurit panna, siis teeb seda mu keha – kurk hakkab valutama ja tõuseb palavik. Peangi siis lihtsalt aja maha võtma, diivanil pikutama ja mitte midagi tegema. Oluline on sel ajal olla süümepiinadeta!” ütleb Mirko.

Tähtis on olla teadlik

Tervisenõustajana kuuleb Mirko päevast päeva probleemidest, mis meie inimesi kõige rohkem vaevavad. Ta tunnistab, et kuna elame ahvatluste maailmas ning saame ülilihtsalt oma dopamiinidoosi kätte ekraanidelt ja toidust, siis peamiseks murekohaks ongi saanud mugavate vastuste kättesaadavus. „Mul on igav – haaran saiakese või vaatan Facebooki. Mul on kurb – haaran saiakese või vaatan Instagrami. Olen väsinud – haaran jäätise ja vaatan telekat jne. Kuidas jaksaksime neile käepärastele stiimulitele vastu astuda, kui kõik meis on arenenud just toidu järele haarama ja naudingut otsima?” tõstatab Mirko küsimuse ja pakub samas välja ka võimaliku lahenduse: „On sadu erinevaid tehnikaid ja filosoofiaid, kuid minu jaoks on jäänud läbi kumama mõte olla teadlik nii endast kui ümbritsevatest signaalidest. Enesetunne on hiljem parem, kui tead täpselt, miks sa praegu just šokolaadi soovid või pokaali veini võtad. Enese analüüsimine aitab teha enda jaoks targemaid valikuid. Heatahtlik uudishimu ja hinnangutevaba suhtumine annavad võimsa aluse avastamisretkeks.”

Mirko Miilits
Mirko Miilits Foto: Mehis Oks

Süümekaid pole vaja tunda

Mirko tunnistab, et ka tema ei jõua alati teha ainult tervislikke valikuid ja mõnel töösõidul on sunnitud haarama eine näiteks tankla kiirtoiduletist, kuid see ei tekita enam süütunnet. „Olen püüdnud võimalikult suurel määral loobuda süümepiinade tundmisest, sest see viib mõtted liiga negatiivsesse spektrisse. Minu toidulaud võib muutuda arutuks, kui satun liialt töölainele ja unustan kehasignaale kuulata. Sellistel hetkedel annan endale aru, et seda juhtub harva ja tegemist ei ole maailma lõpuga. Kui olengi sattunud mõnest tanklast hot-dogi krabama, siis pärast on alati tunne, nagu telliskivi oleks kõhus, ja pooleks aastaks on selle järele isu läinud. Õnneks aga on teeäärsete tanklate toiduvalik läinud paremaks ja saab täitsa normaalselt süüa ka kiiremal ajal. Päeva lõpuks tuleb ikkagi endale peeglist otsa vaadata ja mõelda, kuidas järgmine kord juba hommikul kodust vajalik toidukraam kaasa võtta,” õpetab Mirko.

Avatud meelega

Mirko suhtleb oma töös väga palju ja ütleb, et kõige olulisem on teha seda eeldustevabalt ja avatud meelega. „Kui hakkan treeninguid tehes või koolitades eeldama inimeste tausta ja probleeme, siis ei too see reeglina suurt kasu. Hoian meele avatud ja enne lahenduste pakkumist küsin täpsustusi,” ütleb ta. „Igapäeva kulgemise kaudu tunnen, et elamist tuleb nautida ja lasta teistel oma elu elada. Kui päevast päeva teha seda, mis suunurki ülespoole ei sikuta, siis kaob minu jaoks kiiresti asja mõte ära. Olen ka aru saanud, et kunagi pole hilja uusi ideid katsetada ja ellu viia – kunagi varem pole olnud nii palju oskusteavet ja õppematerjale kättesaadavad mis tahes alal ja formaadis,” on Mirko seda meelt, et uusi asju õppida on alati võimalik.

Tubli pereisa

Ome pere kokku ütleb Mirko, et neid on kokku neli pluss koer: “Kaks poissi, mina, abikaasa Anna-Liisa ja alati rõõmus pruun labrador Spicy. Perega meeldib meile spaatamas käia – kõik armastavad vett ja see aitab hästi lõõgastuda. Traditsiooniks on saanud sõprade peredega vaheldumisi külaskäigud, kus lapsed rahmeldavad omavahel ja vanemad saavad veidi juttu rääkida. Meie jaoks töötavad lihtsad tegemised kõige paremini. Kui perepojad veidi suuremaks sirguvad, siis läheme kindlasti reisima ka Eestist väljapoole,” räägib ta.

Mirko tahab, et pojad alati elust rõõmu tunneksid. Foto: erakogu
Mirko tahab, et pojad alati elust rõõmu tunneksid. Foto: erakogu

Enesekindlust on tarvis

Oma lastele tahaks Mirko eelkõige õpetada oskust tunda elust rõõmu ja võtta vastu väljakutseid, samuti oskust eksimustest õppida ja võtta neid kui trepiastmeid edu poole. „Just hirm läbi kukkuda ja kuulda eitavaid vastuseid hoiavad paljusid tagasi,” arvab Mirko. „Küsin uute projektide eel endalt rahustuseks, mis on kõige hullem stsenaarium, ja see rahustab kiiresti maha. Tegelikult on meil ju asjad hästi, saame muretseda ja arutada piimahindade üle, räägime suhkrumaksust jne – elame külluses ja seda tahaks samuti lastele pidevalt meelde tuletada. Muretsemine on loomuomane, aga tegemist pole ju katastroofiga, nii et ohjad saab enda kätte haarata,” usub Mirko. „Soovin, et mu lapsed oleks julged uusi kogemusi hankima ja suudaksid nende põhjal ennast adekvaatselt hinnata. Egomaniakke pole meil vaja, kuid põhjendatult enesekindlaid inimesi küll. Õunaseemnest ei kasva apelsinipuud ja kui sellest varakult aru saad, hoiad hulga peavalu ära. Mul on selle mõistmiseks liiga kaua aega kulunud ja lastel võiks olla veidi kergem,” mõtiskleb Mirko.

Mugavustsoonist välja!

Lõpetuseks ei saa jätta tervisenõustajalt küsimata, kuidas siis ikkagi elada tervislikumalt ja püsida heas vormis. Mirko soovitab teha midagi, kas või väga väikest, teistmoodi kui muidu. „Just mugavustsoonist välja tulek ja igapäevaste tegutsemismustrite muutmine annab võimaluse areneda. See võib olla tohutu muudatus, kui hommikuti 30 minutit varem ärgata ja teha jalutuskäik. Iseendaga tuleb uuesti sõbraks saada ja osata endale aega võtta. Kui me võtame endilt ära raha, kodu ja kõik muu materiaalse, siis kes järele jääb? Kas oleme iga päev sisemiselt õnnelikud või pigem mitte? Tuleks leida rohkem neid tegevusi, mis pakuvad rõõmu, ja sealt edasi kasutada uusi eduelamusi terviseteekonnal,” ütleb Mirko.

Mirko tegemistega saad rohkem tutvuda siin: www.mirkomiilits.ee

Tekst: Merilin Piirsalu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*