Mägedesse talisporti nautima!

Mäesuusatamine
Foto: Shutterstock.com

Mäesuusatamine ja lumelauasõit on ühed populaarseimad talvised harrastused. Missugustes välismaistes sihtkohtades neid harrastada võiks ja mida silmas pidada?

 „Mäesuusatamine ja lumelauasõit on väheseid spordialasid, mida saab terve pere ühiselt teha. Riikides, kus mäesport on rohkem levinud, harrastatakse seda kõrge elueani, seega tihti on kolm põlvkonda korraga mäel,” sõnab Kaimai Kuldkepp MTÜ Nõmme Lumeakadeemiast. Margot Paali mäesuusakogukonnast Alpine Ski Team Estonia ütleb, et mäesuusatamine on välja kasvanud mägirahvaste igapäevasest lumel liikumise vajadusest. „Esimene teadaolev rahvusvaheline võistlus peeti Šveitsis aastal 1922, seega spordialana ei ole mäesuusatamise ajalugu kuigi pikk, kuid liikumisviisina on see ajaloolise traditsiooniga ala.” Ta lisab, et mäesuusatamise puhul on kindlasti tegemist sporditurismi vormiga, kus saavad koormust nii füüsis kui vaim. „See on ilusaid elamusi pakkuv sport.”

Kaimai Kuldkepp Nõmme Lumepark, Tallinn
Kaimai Kuldkepp Nõmme Lumepark, Tallinn Foto: erakogu

 Alusta kodumaal

Kaimai Kuldkepi sõnul on eestlastel kõige lihtsam käia mägedes talvespordialasid harrastamas Soomes (Ruka, Himos) või Rootsis (Are, Sälen), kus on mägisem maastik ja palju hea kvaliteediga mäekeskusi. „Austria mäepiletite ja majutuse hinnad suudavad tegelikult Skandinaavia hindadega hästi konkureerida, aga mäestikud tunduvad võimsamad. Seal on ka suur mäekeskuste valikuvõimalus ja tihe lennuliiklus, lihtsad autorendi võimalused ja mägedesse viiv rongiliiklus tagavad vahva reisielamuse.”

Kaimai ei soovita algajatel siiski kohe suurtesse mägedesse kippuda. Kui varem ei ole mäele sattunud, siis on soovitav alati alustada vaikselt ja õppimiseks sobivates tingimustes. „Kuigi Eestis võib mägedest ainult unistada, on siin mäesuusatamise või lumelauaga alustamiseks imelised tingimused. Selleks, et järskudel nõlvadel hakkama saada, tuleb kõigepealt harjuda laugete pindadega,” ütleb Kaimai ja lisab, et kuigi välismaa suusakoolid on tasemel, on lastel alati parem õppida emakeeles kodumaal ja sama soovitab ta ka täiskasvanutele. Kuutsemäe, Tuhamäe ja Valgehobuse keskused ning Vimka ja Nõmme Lumepark on alustamiseks ideaalsed.

Margot Paali
Margot Paali Foto: erakogu

Igale tasemele ja maitsele

Ka Margot Paali soovitab alustada kohalikelt nõlvadelt ja liikuda samm-sammult suuremate mägede poole. „See on muidugi individuaalne, aga eesmärk võiks olla oma võimete piires laskumist, kiirust ja lumel libisemise ilu nautida. Alusta roheliste-siniste nõlvadega ja liigu punastele alles siis, kui tunned end kindlalt ja tõepoolest oma liikumiskiiruse, suuna, suuskade kontrolli ja keha koordinatsiooniga toime tuled.”

Sihtkohtade poolest on Margoti isiklikuks lemmikuks Lapimaa. „Seal asuv Pyha keskus on sarnaselt teiste lähedal asuvate paikadega vähem koormatud, vaikne ja pakub palju eripalgelisi laskumisi. Kesk-Euroopas Austrias soovitan samuti seigelda ja leida väiksemaid keskuseid. Pea igast külast Alpide kurus kulgeb lift mäele. Prantsusmaal asuv Chamonix on absoluutne meka, mis pakub võimaluse oma käega Mont Blanci nõlva katsuda. Mugavuse nautijatele on mõeldud ka Courchevel, kus on suurepärane toidukultuur, mugavad tõstukid, laiad nõlvad ja särav elu.”

Kogenud sõitjad vaatavad Margoti sõnul juba kaugemaid piirkondi. „Suvisel ajal Uus-Meremaa ja Austraalia, uuema sihtkohana järjest populaarsemaks saav Jaapan. Jätkuvat avastamisrõõmu pakuvad ka Põhja-Ameerika ja Venemaa ning Leedus asuv sisehall Snow Arena tasub kindlasti proovimist. Kindel on see, et midagi leidub igale maitsele ja tasemele.”

Kaimai Austrias Foto: erakogu
Kaimai Austrias Foto: erakogu

Mida silmas pidada?

Kaimai toonitab, et enne välismaale talvemõnusid nautima minekut on algajatel siiski esmatähtis läbida koolitus. „Koolitajal on varuks terve hulk ettevalmistavaid harjutusi, mis annavad vajalikud oskused suuski või lumelauda kontrollida. Enamike koolituste tegelik eesmärk on anda inimestele oskused ja teadmised kõige turvalisemaks mäel liiklemiseks ja iseseisvaks arenguks,” ütleb ta.

„Kõigile, ka kogenud sõitjatele soovitame näiteks enne nädalast suusareisi välismaal teha vähemalt mõnel nädalavahetusel treeningsõite kodus,” lisab Margot. „Jalad harjuvad jälle saabaste ja liikumisega, mis on lihastele suhteliselt spetsiifiline koormus. Mõõdukas ettevalmistus enne pikemat suusapuhkust tagab, et saad nautida pikki päevi mäel kogu selle ilus ja võlus, vältides seejuures valu.”

Kuigi Kaimai ütleb, et Eestis on nii alustamiseks kui ka harrastamiseks ideaalsed talvised tingimused, harjutab suurematel mägedel sõitmine kiirust tunnetama ja kontrollima ning arendab sõiduoskusi hüppeliselt edasi. „Lisaks moodustab suure osa elamusest ka lumine keskkond,” lisab ta.

Ilm on oluline

Kui aga reisi planeerida, soovitab Margot olla pigem kaalutlev, kui loota heale õnnele. „Olulist osa etendab ilm. Nii nähtavus kui ka jäine ja tugev tuul võivad esmakordse oodatud suurepärase kogemuse hoopis vastupidiseks muuta. Südatalvel võivad ka liigsed külmakraadid üllatada, seda näiteks Lapimaal, kus on tavaline 30-kraadine külm. Kevadisel perioodil võib soojemas piirkonnas parim sõiduaeg olla vaid päeva esimene pool, kuna mägi muutub kiiresti pehmeks ja raskesti sõidetavaks. Mäesuusatajate nimel julgen kõigile reisile minejatele anda kaasa soovituse, et ärgake vara, võtke esimene tõstuk ja tehke esimesed triibud värskelt hooldatud nõlval – seda tunnet on raske sõnadesse panna.”

Rukal Foto: erakogu
Rukal Foto: erakogu

Missugune varustus on vajalik?

  • „Konkreetselt mäesuusavarustuses on vajalikud mäesuusasaapad, seljakaitse, kiiver ja prillid,” ütleb Margot Paali. „Saapad peavad olema jala järgi sobivad. Kui ostadki uued saapad, tee mõni laskumine kodustel nõlvadel – nii tulevad probleemsed kohad esile ja saab lasta saabast kohendada.”
  • „Kiiver on väga oluline,” toonitab Kaimai Kuldkepp. „Lisaks ka vettpidavad kindad ja püksid. Viimased saavad eriti oluliseks just lumelauaga sõites, sest ette tuleb ka lumel istumist. Selleks, et mäel olemine mugavaim oleks, on tähtis ka kihiline riietus, õiged sokid ja soe pesu.”
  • Nii Margot kui Kaimai sõnavad, et suusa- või lumelauavarustuse saab ka sihtkohast rentida. „Mäesuusakeskused laenutavad reeglina eri raskusastmega suuski, mis on alati hooldatud, kõige kaasaegsemad mudelid ja annavad võimaluse eri variante proovida. Suusakeskuste laenutusest võib leida ka võistlus- ja ekspertsuuski, millega sõitmise kogemust soovitan edasijõudnud harrastajatel proovida.”
  • Kaimai lisab, et väljaspool radu sõitmiseks tasub investeerida ka laviinivarustusse ja -koolitusse. „Teadlikkus mäel varitsevatest ohtudest on väga oluline, sest laviiniõnnetused juhtuvad tihti radade vahetus läheduses.”
Chamonix
Chamonix Foto: erakogu

Kuidas valida sobiv laud ja suusad?

„Sobiva lumelaua leidmine on üldjuhul lihtne,” ütleb Kaimai. „Kuigi laudu on erineva jäikuse ja omadustega, on kõige olulisem see, et laud oleks sõitjale õige pikkusega ja klambrid mugavas asendis. Laua pikkus peaks seda püsti hoides olema umbes lõuani. Mida lühem laud, seda lihtsam on seda liigutada, kuid keerulisem tasakaalus hoida. Kui laud on liiga pikk, ei pruugi vähese kogemusega sõitja selle pööramisega toime tullagi. Just nagu lumelaua, nii on ka suuskade puhul algajal paremad pigem lühemad kui pikemad suusad.”

Mõistagi võiks varustust rentides ja ostes alati spetsialistiga nõu pidada.

Turvaliselt mäele!

Mäesuusatamise juures on Kaimai sõnul esmatähtis turvalisus ja ohutus. „Ohutuse tagab teadlikkus mäe hea tava reeglitest ja nende järgimine. Näiteks mäel puhkamiseks tasub valida paik, mis on kaassõitjatele nähtav, ja samuti arvestada, et igal sõitjal lasub vastutus kõige selle eest, mis jääb mäel temast ettepoole ehk siis tagumine sõitja peab oma kiirust ja trajektoori valides arvestama äkiliste muutustega, mida kaassõitjad teha võivad.”

Ta toonitab, et sõitmise teeb turvaliseks ka piisav kaitsevarustus ja ilma kiivrita ei soovita kellelgi sõitma minna.

Tekst: Kairit Kütt

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*