Toivo Asmer: Keegi peab minema ja tegema

SuurVõidusõit_14

Suur Võidusõit” on suvel toimuv autospordivõistlus, mida korraldab Toivo Asmer. Lisaks autovõistlustele on tulemas ka Superstock 600 ja Superbike. Oma autosportlase karjääri lõpetas Toivo aastal 1992, kuid viimased neli aastat on ta tuntud võistluse „Suur Võidusõit” korraldajana ning sellest suvel toimuvast sündmusest ta alljärgnevalt räägibki.

Toivo Asmer, kuidas sai Eestis alguse „Suur Võidusõit”?

Ma olen Eesti Autospordiliidu ringrajakomitee liige ja see komitee tegelebki just ringrajavõistluste läbiviimisega. Tollal ei olnud ühtegi punti, kes tahtnuks organiseerimist püsti panna ja korraldada üht rahvusvahelisel tasemel ringrajavõistlust. Kõik oli alla käinud ja kui me kord kogunesime, siis vaatasime üksteise otsa, otsustasime ohjad enda kätte võtta ja vähemalt ühe sellise ära teha. Nüüd, 2018. aastal, teeme seda tänu HRX ja Mariine-Auto Peugeot toetusele juba viiendat korda! Selles on huvi ja fun’i, aga muresid on selles töös rohkem!

SuurVõidusõit_14

Rahvusvahelise võistluse korraldamine on ilmselt suure eelarvega, sport ja raha ei ole aga kunagi hästi läbi saanud. Kui keeruline on rahaliselt poolelt sellist võistlust korraldada?

See on peamine ja keeruline probleem, aga rahal ei tahaks pikalt peatuda. Kui sportlased ja organisaatorid korraldusest räägivad, on põhiline jutt, et ei ole raha, aga seda tean mina ja teame me kõik. Peame lihtsalt pingutama ja 2018. aastaks on meil olemas plaanid, mida tahame teha, aga kindlasti midagi kukub ära. Ehku peale selles asjas minna ei saa ja oma pere eelarvest kinni maksta ka mitte – meil on tulnud ka kahjusid kannatada. Aga ma arvan, et see aeg on möödas, mil tehti nii, nagu saab, nüüd teeme nii, nagu peab!

Raha kõrvale jättes – mis on see, mis sunnib teid juba viiendat aastat seda ette võtma?

Ma olen tänaseks mootorispordi juures olnud juba 55 aastat, alates sellest, kui tulin motospordi noorteklassis esimest korda välja. Kümme aastat sõitsin mootorrattaga võidu, siis tuli autosport peale. Periood oli üliedukas, läbi aegade tuli palju tiitleid ja ma olen väga rahul. Siis tuli see aeg, kus poeg Marko alustas kardiga. Tema karjäär on maailma mastaabis muljetavaldav ja loodetavasti see ka jätkub. Ma olin kardiliidu president kaks perioodi, siis ringrajakomitee liige, muidugi ka Eesti Autospordiliidu juhatuses – selles on olnud nii missiooni kui ka tõdemust, et keegi peab ära tegema. Muidu on nii, et minge ja tehke, aga keegi peabki minema ja tegema! Ka fanatismi peab selles töös olema ja vaatame, kui kaua jõuab seda teha!

SuurVõidusõit_14

Kui suur autospordihuviline eestlane on?

Huvi on väga suur, kui vaadata juba ajaloost Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajavõistlusi, kus parimatel aastatel on olnud üle 100 000 pealtvaataja. See on täna muidugi ulme, selliseid aegu ei tule enam kunagi tagasi, isegi mujal maailmas. Täna tuuakse ju kõik asjad koju kätte ja televisioon viib pealtvaatajad raja äärest, ei viitsita välja minna, ja kui ilm juhtub ka kehv olema, on lihtsam õlle ja võileivaga telest ülekannet vaadata. Selle peale mõtlevad täna kõik organisaatorid, et piletitulu lootes peab ikkagi midagi erakordset välja pakkuma. Me tegime sel aastal juba televisiooni otseülekandeid mitmesse riiki, sealhulgas Venemaale, Soomest, Rootsist ja Eestist rääkimata – tänu rahvusringhäälingule saime seda teha. Aga kui suur on tegelik auditoorium, selle kohta meil monitooringut ei ole, et kui palju näiteks Venemaal seda ülekannet vaadati. Kui mitme riigi vaatajad kokku panna, siis võis see olla miljonites. Kui Pärnus tuleb raja äärde 6000-8000 inimest, on see ka linnale suureks abiks. Kui rääkida 2018. aastast, siis juba võistluste formaadis on sellised muutused, mis toovad loodetavasti rohkem rahvast raja äärde.

Millised need muutused on?

Eeskätt see, et oleme löönud käed Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooniga ja lisaks autovõistlustele on ka kaks motoklassi, Superstock 600 ja Superbike, kõige kiiremad ja atraktiivsemad, ning see pakub kindlasti rahvale suurt huvi – autospordihuvilised näevad motovõistlust ja mootorrattafännid näevad autode võistlust. Ma arvan, et see toob edu ja seda liini me jätkame ka tulevikus. Peale selle tahame laupäeva lõunal tunni aja jooksul läbi viia tähtede sõidu, kuhu tahame kutsuda tõelisi tähti, ja eeltöö selleks juba käib. Ma ei saa veel nimesid välja öelda, aga tähtede sõit kindlasti tuleb ja sellest saab kindlasti publiku tõmbenumber.

Te plaanite teha ka osalejate rekordi – kui tavaliselt on see kuskil 150, siis nüüd üle 200. Millest see rahvusvaheline huvi tuleneb?

Üks asi on muidugi moto pool – mootorrattad tulevad juurde. Teine asi on see, et kui me 2016. ja 2017. aastal viisime läbi ka Historic vormelisarja võistlused, siis sellel aastal tahetakse, et rajal oleks ka Volgad ja Žigulid, ning sinna tuleb paar klassi veel juurde. Kindlasti on see huvitav, nostalgiline ja ma ise tahaks ka üle hulga aja näha, mismoodi Ladad sõidavad. See on põnev võidusõit, sest näiteks Volgad on seal rajal parajad lohisejad, aga Nõukogude ajal oli nii, et kui 35-40 Volgat läks rajale, siis oli tõsine plekimõlkimine, sõideti barjääre puruks, rajal käis tõsine möll! Seda tahaks ka tuleval suvel kordusena näha!

Vasakult - Thomas Padovani, Andre Kiil, Juha Huhtala
Vasakult – Thomas Padovani, Andre Kiil, Juha Huhtala

Mida veel lisaks tippspordile ja meelelahutusele pakutakse?

See pool on samuti praegu ülevaatamisel selle pilguga, et mida oleme juba teinud (nt koguperelaadad, lastealad sinna juurde, lõunane kontsert ja päeva lõpus õhtune kontsert), kindlasti oleks seal vaja midagi muuta – näiteks ei ole kontsert päeva lõpus enam mõistlik. Pealtvaatajad on selleks ajaks juba väsinud, päev otsa ollakse mürina sees, kõigil on igasuguseid tegemisi olnud ja kui ka lõuna ajal on artistid laval, siis õhtul ei taha enam, ka siis, kui tuleb üle Euroopa tuntud ansambel Ottawan. Kogupereüritused tähendavad midagi lastele ja naistele, toome juurde laada, võib-olla ka iluüritused, et pereemal oleks midagi teha, kui ta sõitu vaadata ei taha – kõigile peab midagi olema ja selle poole me ka püüdleme.

Kas saate välja öelda konkreetseid nimesid, kellele kaasa elama tulla?

Eesti tasemel on kindlasti kohal Andre Kiil, kes on mitmekordne Eesti meister BMW klassis, sel aastal sõidavad Sten Pentus, Raimo Kulli, Soome poolt Jari Nurminen, Raimo Niemi, Euroopa tasemel väga tuntud sõitjad. Eesti poolt tuleb sõitjaid veel juurde, ma ei tea täpselt, kas Marko Asmeri ajagraafik lubab tal sõitma tulla, aga praegu tal see plaanis on. Kavas on ka Race of Champions lõunavaheajal, siis Ott Tänak on loodetavasti sellel nädalavahetusel Eestis ja tuleb sõitma, tahaks näha Tanel Leokit ja Kevin Korjust … vaat see võib tulla äge võidusõit. Tuleb ringraja-, ralli- ja krossimehi, nendega tuleb kaasa show ja juba see on tore. Motomeeste poolt tuleb põhistarti Hannes Soomer, kes on ju eelmise aasta Euroopa meister Superstockis, aga sel aastal stardib võib-olla juba Superbike’is, ning paljud kõvad tegijad on lubanud tulla. Eelmisel aastal oli GT Open klass ja sõitma tulid nii Rain Pilve, Tõnu Soomer kui Raivo Hääl, nüüd ootame lisaks mitut sõitjat Taanist. Ja miks nad tulevad … ma olen õnnelik, kui nad ütlevad, et Toivo, te näete siin palju vaeva, me tuleme ja anname oma panuse sellega, et sõidame – see on minule suur tänuavaldus, ma saan stardirivi pikemaks ning mul on selles tõelisi nimesid ja nägusid.

Toivo AsmerKES ON TOIVO ASMER?

■ Toivo Asmer on Eesti ettevõtja, muusik, poliitik, kunagine regionaalminister, kuid suuresti tuntud siiski motosportlasena.

■ Ta on kahel korral Nõukogude Liidu koondises sõites võitnud Ida-Euroopa meistrivõistlustel hõbeda vormelisõidus, on kuuekordne NSV Liidu meister, viiekordne hõbemedali- ja neljakordne pronksmedalivõitja ringrajasõidus eri vormeliklassides, 1985. aastal aga sai autospordi suurmeistri tiitli. Nende tulemustega on ta NSV Liidu vormelisõitjate  ajaloos medalitearvult koos Toomas Napaga esikohal, ehkki Toomasel on kuldasid rohkem. 1964. aastal tuli Toivo Asmer Eesti noorte meistriks mootorrataste hipodroomisõidus ja 1965. aastal motokrossis. 1970. aastal saavutas ta Eesti täiskasvanute meistritiitli talikrossis ja pälvis meistersportlase nimetuse.

■ Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustelt veel palju hõbe- ja pronksmedaleid nii krossis kui ka ringrajal.

Tekst: Monika Kuzmina

Fotod: Karola Koopuu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*