ajakirja Toetavad

Elamusmaraton – ideaalne sportlik päev looduses

Elamusmaratonid

Elamusmaratonidel kohtuvad sportlikud väljakutsed, hea seltskond ja lummav loodus. Mida võiks ühelt ideaalselt päevalt veel soovida?

Elamusmaratonid on võistlused, mis läbitakse käies või kepikõndi tehes. Distantsideks on 10, 21 või 42 kilomeetrit ja osalema on oodatud kõik, kellele meeldib käimine, loodus ja uusi põnevaid kohti avastada. Sel suvel toimub neli elamusmaratoni ja kõiki neid ühendab asjaolu, et need leiavad aset väga kaunites Eestimaa paikades – Lahemaal, Noarootsis, Värskas ja Kõrvemaal.

Värska 2017 Foto: Kaimo Puniste
Värska 2017 Foto: Kaimo Puniste

Vaimustav idee

Aktiivne liikumishuviline Teele Teder läbis oma esimese elamusmaratoni kolm aastat tagasi Noarootsis. „Kuulsin kõnnimaratonidest esimest korda kolm aastat tagasi ja sattusin juba ainuüksi ideest vaimustusse. Jalutamine on ju kõige loomuomasem sportimisviis ja kõndida ära üks täispikk maraton tundus ahvatlev väljakutse. Ühest maratonist sai suve jooksul sujuvalt kolm. Miks? Sest rajad on ägedad ja üritus on hästi korraldatud,” ütleb Teele, kes tänaseks on osa võtnud viiest elamusmaratonist. Kuigi läbida saab ka 10- või 21-kilomeetrise distantsi, on Teele alati valinud kõige pikema maa ehk 42 km. „10 km tundub igapäevane ja 21 km ka kuidagi vähe. Tahan üritusest ikka maksimumi võtta ja sellepärast olen valinud ka kõige pikema distantsi,” selgitab ta.

Toredas seltskonnas

Elamusmaratonidel meeldib Teelele eelkõige sellepärast, et siis saab olla looduses, nautida imelisi vaateid ja samas tutvuda uute inimestega. „Lisaks on mängus ka eneseületuse pool – niisama ju ei lähe metsa 42 km kõndima. Elamusmaratonid on mu lemmikud suvised üritused ja olen alati suutnud panna neist vaimustuma ka seltskonna, kelle olen rajale kaasa kutsunud,” ütleb ta. Just toredate kaaslastega koos rajal liikumine muudab elamusmaratonid eriliseks sündmuseks ka seetõttu, et tulemus ja aeg ei mängi väga olulist rolli.„Siiani olen alati seltskonnaga koos olnud ja päris oma tempoga polegi saanud kõndida. Üldiselt kõnnin väga kiiresti, aga selleks, et grupis püsida, on tulnud kõndida aeglaselt,” muigab Teele. „See ei olegi spordivõistlus ja lobisesime kaaslastega kogu aeg.”

Foto: Tarmo Haud
Foto: Tarmo Haud

Samas, kes tahab, saab rajal pidevalt korralikku tempot hoida ja ajalisi eesmärke püstitada. Teelgi peab plaani ühel päeval elamusmaraton üksi ette võtta ja siis käia see läbi kiiremini kui kuue tunniga. „Praegu jääb minu parim aeg 6:15 kanti. Kui lähen rajale seltskonnaga, siis ma ei lähe küll tulemust taga ajama – eesmärk on olnud lihtsalt läbida.”

Sobib kõigile

Naine tunnistab, et on kõikidelt käimismaratonidelt elamusi ammutanud, aga eredaimalt on meelde jäänud siiski esimene maraton Noarootsis. „Samas, ka 1. Värska maraton oli eriline – millised metsad seal olid ja kui palju loodusande. Imeline!” kiidab ta ja soovitab kõikidel kas või korra käimismaratonile tulla. „Lihtsalt distants tuleb teadlikult valida. Kui oled vähem kõndinud, siis soovitaksin esialgu valida 21 km. See on mõnus väljakutse endale, mis pakub igal kilomeetril elamusi. Aga ma soovitan kindlasti maratoni läbimiseks osta spordisokid, siis saab villideta hakkama. Ja jalatsid võiksid olla 1,5 numbrit suuremad,” teab Teele omast kogemusest.

Mairi ja Piia
Mairi ja Piia Foto: Ivo Kraus

Kvaliteetaeg kogu perele

Mairi Põder on elamusmaratonidel kõndimas käinud neli korda ja nendest kolm koos tütre Piiaga, kes oli 8-aastasena teadaolevalt noorim elamusmaratoni pikal distantsil osaleja. „Oma elu esimese maratoni läbisin Nõva Elamusretkede maratonil. Sealt sai alguse minu huvi maratonide vastu,” räägib Mairi, kes koos nelja elamusmaratoniga on läbinud juba kümme maratoni. Sellel aastal näiteks osales ta koos tütrega ka Ekströmi marsil (30km) ja Scoutsrännakul (30km). Nädalavahetustel teevad nad perega tavaliselt 20 km pikkuseid käimisringe, samuti meeldib neile suusatada ja rattaga sõita. „Mulle ja tütrele meeldib looduses liikuda ja teha seda kõike paraja tempoga. Maratonil on aega loodust nautida ja saame kõigest muust rääkida – täielik kvaliteetaeg.Otseselt ajalist eesmärki me ei sea, aga püüame läbida ühtlase mõnusa sammuga,” kirjeldab Mairi. Ta teab omast kogemusest, et laste maratonile kaasa võtmine oleneb väga palju lapsest endast. „Alustada võiks lühematest distantsidest. Last rajal sundida ei tohi, ta peab seda pikka rada seiklusena võtma ja sellest rõõmu tundma,” arvab Mairi. „Sel aastal võtame kindlalt osa kõigist Elamusretkede maratonidest.”

Elamusmaratonid
Foto: Tarmo Haud

Elamusmaratonide korraldaja Kunnar Karu:

Elamusmaratonide korraldamine on hea võimalus looduses viibida ning aktiivselt liigutada, teisalt aga on see suur väljakutse kõikidele korraldajatele. Paljud korraldajad liiguvad maratoni nädalavahetusel 100+ km, osa rattaga, osa jalutades – selles mõttes on see korralik väljakutse. Aga kõik korraldajad on suured liikumise fännid! Ei ole just palju võimalusi kolm päeva looduses mütata – rada tähistada, teeninduspunkte tähistada, naerul näoga osalejaid rajal liikuma tiivustada, jooki pakkuda jne, ning seejärel ise rajale minna.

Just raja läbimine koos osalejatega on see, mis paneb i-le täpi – rajad on nii mitmekülgsed, et isegi mitmendal läbimisel leiab sealt uusi elamusi. Korraldajate tööpäevad venivad küll pikaks, aga kui näed osalejate naeratavaid nägusid, saad sekundiga aru, et sellepärast me seda just teemegi. Loomulikult satub osalejate teele ka komistuskive – olgu selleks või eelmise aasta Värska kõrge veetase, kus tuli rada kohapeal ümber teha ja kohati puusani vees sumbata –, aga see oli nii osalejatele kui ka korraldajatele taas ainult meeldiv väljakutse. Elamusmaratonide korraldajad on hull punt, kellele meeldib looduses liikuda ning kes naudivad mõnusat ühist tööpäeva looduses.

Tekst: Merilin Piirsalu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*