Kas merehaige saab olla purjetaja?

Merele kutsub nii professionaalseid purjetajaid kui ajaviitena seilamise nautijaid. Sõltumata kogemusest ei ole aga keegi kaitstud merehaiguse eest.

Kuidas seda ennetada või probleemi tekkimisel leevendada, jagasid purjetamise praktikud. Esimesena saab sõna Tõnu Tõniste, purjesportlane ja Kalevi Jahtklubi asekommodoor.

Kui sageli ja tõsiselt olete merehaigusega kokku puutunud?

Karussellidega pole mulle kunagi eriti sõita meeldinud, just seetõttu, et süda läheb ruttu pahaks. Väiksema purjeka peal, kui paat liigub ja sa oled kogu aeg tekil ning vaatad merele, merehaigust ei teki. Suuremas purjejahis/kaatris laineloksuga kajutis sees olles või suuremate lainete ja vaikse tuulega ühel kohal õõtsudes on mul aga süda päris mitu korda pahaks läinud.

On Teil olnud mõni meeldejääv merehaigusega seotud juhus?

1988. aasta Souli olümpial oli varasemast tugevast tuulest eelviimase sõidu eel suurte lainetega tuulevaikus ja kui merel tuult ootasime, oli meil vennaga mõlemal väga paha olla. Sellel hetkel tundus isegi varsti algav start üsna tühine asi olevat! Kui tuult tuli ja paat liikuma hakkas, läks enesetunne kiiresti paremaks. Selles sõidus tulime teiseks ja enne viimast sõitu olime tõusnud isegi liidri positsioonile.

Kunagi enne Eesti taasiseseisvumist läksime noortena Soome võistlema, aga minek toimus suuremate purjekatega. Meri oli üsna tuuline, aga me ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Tallinna lahel, kus laine oli saarte varjus veel väiksem, sõime kõik all kajutis borši ja nautisime reisi. Kui siis Naissaare taha suuremate lainete kätte jõudsime, hakkas mul all kajutis nii paha, et pidin linnariietega vihma ja tuule kätte välja tormama. Olin seal ligi neli tundi, kuni Helsingisse jõudsime. Alla kajutisse ei läinud ma enam mingi hinna eest, kuigi oleksin saanud seal korralikud veekindlad purjetamisriided selga panna. Ma polnud ainuke sama saatusega purjetaja, pea kõigil oli paha olla.

Kuidas merehaigust ennetate või leevendate?

Üks põhinippe on see, et tuleb laeva või jahi tekile minna ja kaugusesse merele vaadata.Võib ka näpud kurku ajada ja kui midagi välja tuleb, on ka mingi hetk kergem olla. Sotšis, Musta mere ääres, NSVL-i koondisega purjetades sai ka tihti vaikse tuule ja suurte lainetega merehaigust põetud. Kui lõpuks jala kaldale sai panna, läks see väga ruttu üle.

Mida soovitate, et merel püsiks hea enesetunne?

Ma usun, et kellel on merehaigusega probleeme ja vaja lainetega merele minna, on tänapäeval kõige parem tablette võtta ja pigem päev varem nendega alustada.

Maris Kruusmaa, Fertilitase erahaigla audioloog:

Merehaigus on tegelikult üks vorm tasakaalusüsteemi ülitundlikkusest, mille puhul aju on tundlikum erinevatele ruumitundlikkuse signaalidele, mida meie ajju saadavad sisekõrvas paiknevad tasakaaluorganid, silmad ning lihased ja liigesed. Samad inimesed võivad olla tundlikumad ka autos, bussis ja lennukis sõitmise suhtes.

Osal inimestest on selline tundlikkus kaasasündinud, teistel elu jooksul eri põhjustel omandatud. Merel aitab halba enesetunnet leevendada pilgu fikseerimine horisondile või võimalusel silmad kinni olemine.

Henn Sepp, perearst, endine Eesti Merelaevanduse kaubalaeva arst_

Merehaiguse ilmnemine on selgelt individuaalne ja oleneb inimese konkreetsest päevast. Näiteks minul tekkis see suhteliselt kergesti. Mäletan selgelt, et kui sõitsime üle Atlandi ookeani nii 5–6-pallise lainega, ei olnud mul mingit probleemi, aga vanemmehhaanikul, kel oli meresõidustaaži paarkümmend aastat, oli üsna kehv olla.

Kuidas merehaigust ära hoida, sõltub indiviidist. Üldjuhul soovitatakse aktiivset liikumist, värsket õhku ja kerget söömist. Anatoomiliselt on tekkepõhjus inimese sisekõrva liigne ärritus kõikuvast alusest. Nii kaua, kui säilib aluse kõikumine, püsib ka merehaiguse tekkimise võimalus.

Rait Arro, purjetab 26-jalase La Folie (EST 438) meeskonnas_

Ca 6% merehaiguse sümptomite kogejatest tajuvad merehaigust äraspidiselt – maahaigusena. Harva, kui ma merehaigust kogen, siis on purjepaadis kõik super, aga niipea kui kaile astun, hakkab kõigutama. Kõikumine kaob ära umbes 6–8 tunniga.Kusjuures, kõigutamise tunne maal tekib pigem väga vaikse tuulega purjetades kui lainetus sisuliselt puudub. Suure lainetusega probleeme pole.

Dea Taur, liige ja vahivanem Eesti Noorte Purjeõppeseltsis “STA ESTONIA”, purjetab organisatsiooni jahtidel St. Iv ja Vesta

Minu kogemusel on kõige raskem, kui sa veel tea, et jääd merehaigeks. Oma esimesel pikemal purjereisil olin merehaige esimesed 24 tundi ja ma polnud selleks üldse valmis. Vaimselt on merehaigus tunduvalt raskem kui füüsiliselt. Nüüd, alustades oma neljandat purjetamishooaega, jään endiselt vahel merehaigeks, olen selleks valmis ja see ei sega mul töö tegemist. Kogemuse kasvades on mul olukorraga (mere ja -haigusega) kohanemine kordades paremaks läinud. Kui mul on halb olla, siis ei lähe ma pikemalt kajutisse toimetama. Leevendust toob jahi roolis olemine ja magamine. Roolis olles ei saa ma keskenduda iiveldamisele ja oskan ette ennustada jahi liikumist. Suudan end ka väga ruttu magama sättida – tavaliselt olen sekunditega kajutis pikali, silmad kinni, magamiskott üle pea ja magan minutitega. Minu soovitused on lihtsad: kui on vaja oksendada, siis on vaja – hakkab parem. Joomine ja söömine on hädavajalik, isegi kui üldse ei taha. Energiat on vaja ja söömata-joomata hakkavad erinevad tervisehädad kiiresti kimbutama. Isegi kui mao sisu sama teed pidi üles tuleb, on see ikka parem kui oksendada tühja mao ja -krampidega. Olen merehaiguse leevendamiseks proovinud ka Eestis pakutavaid ingveritablette, aga peale ingveri maitse pole neil mõju olnud. Selle asemel eelistan apelsini süüa.

Gea Promet, sõitnud paatidega Merihunt, Gemma, Gamajon, eelmisel Muhu Väinal LaByziga

Minul on merehaiguse vastu aidanud maismaatrenn – keerutusharjutus. See on üks 5 tiibetlase harjutusest. Alustad, käed laiali, keerutamist päripäeva 1 nädal 3 korda (iga päev), teine nädal 5 korda, kolmas 7 korda kuni 21 korrani välja. Kokku 10 nädalat jutti muudkui keerutad, päevas võtab see vaid minuti. Igal aastal, kui olen seda enne hooaega korralikult teinud, mul paha ei ole hakanud. Samas, kui ma ei ole viitsinud harjutust teha, teevad esimesed võistlused või suurema tuulega tšillimised olukorra üpris kehvaks. Siis hoian end tegevuses, kajutisse eriti ei trügi ja vaatan silmapiiri. Roolis olles mul ka paha ei hakka. Vahel on aidanud väike lonks rummi.

Priit Pääsukene, seilab 26-jalase Albin 78 Cirrus tüüpi jahiga

Organismil on tasakaalu tajumiseks ja keha ruumis positsioneerimiseks mitu eri organit: sisekõrv, silmad, lihased. Kui nendest kanalitest hakkab vasturääkivat infot tulema, otsustab organism, et see olukord ei ole normaalne ja ju oled midagi mürgist söönud ning see tuleb kiiremas korras välja oksendada. Sümptomeid saab leevendada kas a) silmad kinni ja koikusse või b) roolides – vaatad silmapiiri ja keskendud merega võitlemisele ning hakkab parem.

Andreas Jõesaar, 30-jalane purjejaht Elektra, Rootsi 1974. aasta purjekas. Möre 30

Mina olin enne purjetamisega alustamist merehaige olnud täpselt ühe korra. Türgis turistidele mõeldud piraadireisil loksudes hakkas nii paha, et oksendasin terve reisi ja pärast veel kai peal. Purjetamisega alustades osalesin meie perepurjeka Tallinnast toomise etapil ja enamik 8-tunnisest krüssamisest Kaberneeme oli mul ülipaha olla.

Pärast seda on mul veel mõnel korral paha olnud, just suurema lainetusega. Olen aru saanud, et mul keerab ära, kui pean sellises olukorras vööri toimetama minema. Kui olen ise roolis või siis istun kokpitis nii ahtris kui võimalik, ei ole häda midagi.

Ingveritabletid ei mõju kuidagi. Leevendamiseks soovitan olla ise tegevuses, näiteks roolis. Muidugi, mida suurem purjekas, seda vähem paha hakkab – 50-jalase peal polnud ka päris tormise ilmaga häda midagi. Kindlasti aitab ka söömine ja joomine, aga seda parajalt – kõht ei tohi olla liiga tühi ega täis. Kui muu sisse ei lähe, siis roheline õun ja kuivikud on minul aidanud. Riided ei tohi kusagilt pigistada ja ise olen loobunud ka alkoholi tarvitamisest, sest isegi sümboolne lonks rummi võib asjaolude kokkusattumisel seest keerama võtta.

Merehaiguse ennetamiseks tasub vältida.

1) magamatust > puhka välja;

2) tühja kõhtu > enne väljaminekut söö klubis/sadamas suppi;

3) pea alaspidi olemist > näiteks võtad midagi kajutist;

4) liigset alkoholi tarbimist;

5) lõhnasid > näiteks kui keegi kajutis suitsetab.

Lisaks tasub proovida

• Fishermans Friend pastille;
• aerooni sisaldavaid tablette;
• põhjanaabrite apteegist saadavat Postafeni;
• kõrva taha kleebitavaid Scopodermi plaastreid;
• värsket piparmünti, ingverit ja teisi tugeva maitsega taimi;
• leida asendustegevus, mis rohkelt tähelepanu nõuab;
• hoida vaade silmapiiril või võtta klaas vett, hoida seda silmade ees ja vaadata. Vesi klaasis hoiab alati horisondiga paralleeli ja selle vaatamine peaks tasakaaluelundi ära petma;
• organism välja puhata, kõht täis süüa, tarbida promillivaba vedelikku, riietuda soojalt ja olla ventileeritud keskkonnas;
• sadamas kohe mitte kaile astumist – merehaigusest saab maahaigus ja enne kaile suundumist lase kehal rahulikuma olustikuga harjuda.

Vaata lisaks gcaptain.com/seasickness-ways-tackle/ ja marinechandlery.com/anti-motion-sickness-sea-sickness-glasses-boarding-ring.

Tekst: Kadri Kütt

Fotod: erakogu / Shutterstock.com