Roman Fosti: Tallinna Maraton on jooksjate laulupidu

Roman Fosti
Foto: Terje Atonen

2014. aastal Zürichi EM-il joostud tulemusega 2:17.54 Eesti kõigi aegade maratonijooksu edetabelis neljandal kohal olev 35-aastane Roman Fosti on põline spordimees, kel kindel siht veel oma tippmarki nihutada.

Pärnus üles kasvanud Fosti lapsepõlv oli väga sportlik, sest igasugune hoovisport oli tol ajal au sees. „Pesapall, jalgpall, tagaajamised, jalgrattasõit… Kui praegu oma vanadest mängupaikadest mööda sõidan, märkan palju vähem noori kui toona, mil õued olid lapsi täis. Lisaks spordi tegemisele aitasin aiamaal vanemaid,“ meenutab maratoonar aktiivset noorusaega.
Töömeeski sai Fostist varakult: umbes viiendast klassist alates teenis ta lisaraha ajalehtede müümisega, maasikate korjamisega ja abitöödega saeveskis. „Jooksmiseks vajaliku põhja ladusingi endale lapsepõlves liikudes,“ arvab mees ise.

Roman Fosti
Foto: Sportfoto.com

Jooksmine on nauditav

Suurema osa põhikoolist käis Fosti kergejõustikutrennis Ando Palginõmme juures, aga teadlikult hakkas treenima alles keskkoolis, kui tuli Tallinnasse TSIK-i õppima. Selleks andis motivatsiooni kutse Eesti noortekoondise laagrisse ja osalemine Balti matšil.

„Mind köidab jooksmise juures see, et saan keskenduda ühele tegevusele ja olla omas mullis. Kontoritöötajana on sporti tehes hea tööst eemale pääseda ja oma mõtteid korrastada. Naudin jooksmisega tekkivat feeling’ut ja kergust,“ paneb Fosti sõnadesse selle, mis teda jooksmise juures praegu paelub.

Sportlasetee alguses olid tal aga teistsugused ajendid. „Vanasti innustas muidugi võiduga kaasnev präänik. Mäletan, et üheksandas klassis saeveskis töötades jooksin välja oma esimese Eesti meistritiitli ja ülemus andis preemiaks 500 krooni. Pärast seda on peamine motivatsioon olnud pääs tiitlivõistlustele,“ räägib ta.

Kui Balti matšil sai võisteldud ja juunioride EM-il Jamaical käidud, tekkis Fostil soov välja selgitada, kas ta suudab veel piire nihutada ja olümpiamängudele jõuda. „Kõik need eesmärgid on nüüdseks täidetud ja saan nautida jooksmist kui elustiili. Tahan veel vaid teada saada, kus on minu võimete piir maratonis – kas ma suudan seda nihutada alla 2.15.“

Eesmärk silme ees

Piiride otsimine on noorena pigem 800 m jaoks treeninud mehel seotud ka sooviga ennast tõestada. „Ma olen kuulnud paljusid ütlevat, et sprinteri lihasega pole võimalik maratoni hästi joosta. Eks seetõttu üritangi alla 2.15 aega endast välja pigistada,“ ütleb jooksja. Augustis peetud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel jooksis ta käesoleva hooaja parima tulemuse 2:17.57 ja pälvis 17. koha. Eesmärki tahab ta rünnata aga veel tänavu ja selleks on tal kaks võimalust: Tallinna Maraton ja detsembris peetav Valencia maraton. „Tallinnas on kiire rada ja kui on hea ilm, siis miks mitte. Berliini maratoni järel tekkinud superkompensatsiooni efekti saaks kiire taastumise korral Tallinnas ära kasutada.“

Roman Fosti
Berliini rajal Foto: erakogu

Tallinna Maraton on tähtis

Seni on Fosti jooksnud Tallinnas pigem lühemaid radu ja on mitmel aastal osalenud nii 10 km kui ka poolmaratoni distantsil. 42,2 km läbis ta Tallinna Maratonil ainsal korral 2013. aastal, kuid tänavu võtab taas ette põhidistantsi. Fosti pole saanud ühel oma lemmiküritusel maratonidistantsi nautida põhjusel, et on jooksjana olnud edukas ja pääsenud suurvõistlustele. „Alates 2014. aastast on mul igal aastal olnud augustis maratoni tiitlivõistlused ja seetõttu olen pidanud jooksma Tallinnas lühemaid distantse. Kuna nüüd on treenitus parem ja suudan paremini taastuda, siis otsustasin tänavu joosta kuuajase vahega kaks maratoni,“ põhjendab ta. „Sel aastal on Tallinna Maraton kantud Eesti 100 mõttest ning ka seetõttu soovin nii tähtsal üritusel osaleda kõige südamelähedasemal distantsil,“ sõnab jooksumees.

Roman Fosti
Foto: Terje Atonen

Jooksjate laulupidu

Nagu paljude teiste jaoks on Tallinna Maraton ka Fosti meelest eriline. „Minu jaoks on Tallinna Maraton nagu jooksjate laulupidu. Isegi need, kes võistlemist ei armasta, tulevad kord aastas kokku ja teevad selle ühe võistluse ära.See näitab, et eestlased ikkagi peavad tervislikest eluviisidest lugu,“ leiab ta.
Fosti pole peakorraldaja Mati Lillialliku kiitmisega kitsi: „Mulle väga meeldib, et Mati on teinud ürituse selliseks, nagu see praegu on – rahvasportlaste pidupäevaks. See võistlus on väga hästi oma koha leidnud ja inimesed tulevad aastast aastasse uuesti tagasi. Mulle meeldib, et pealtvaatajad elavad alati rajult kaasa ja rajal olevad bändid ja muud atraktsioonid teevad ürituse erilisemaks.“

Võrdlusmaterjali ei pea Fosti kaugelt otsima, sest on võistelnud peale Euroopa Hiinas, Jaapanis, Austraalias, Iisraelis, Kanadas ja Brasiilias. Tallinna Maratoni korraldus on tema kinnitusel maailmatasemel. Üheks peamiseks plussiks peab ta seda, et kogu võistluskeskus on kompaktselt kesklinnas koos. Maailma suurtel maratonidel on tavaline, et vahemaad oluliste paikade vahel on suuremad.

Tähtis on teadlik treenimine

Fosti lemmiktreeningrajad asuvad samuti Tallinnas, Järve metsas. Juba 2004. aastast nende mändide all jooksnud mehena on ta lähedalt näinud, kuidas jooksuharrastus on eestlaste seas üha rohkem populaarsust kogunud.

„Kunagi tutvustas Enn Sellik mulle neid metsaradu ja toona märkisin ise endale puude peale 2,5 km pikkuse ringi. Terviserada loodi sinna alles aastaid hiljem ning sellest ajast peale olen saanud jälgida, kui palju rahvast jooksmas käib. Eriti plahvatuslik kasv oli 2010. aasta paiku, kui oli kriisiaeg ja inimestel tekkis rohkem aega, et oma tervisega tegeleda,“ selgitab Fosti. Talle teeb suurt rõõmu, et eestlaste hulgas on teadlik treenimine järjest popimaks saanud ja üha rohkem on näha harrastajate rühmi juhendajate näpunäidete järgi mõtestatult harjutamas.

Roman Fosti
Foto: Terje Atonen

Trenni vahele ei jäta

Fosti ise kasutab Eestis treenides Toomas Tarmi abi, kes talle plaane kirjutab. Keenias on teda juhendanud endine jooksja Hugo van den Broek. „Tema teab Keenia olusid ja sealseid treeninggruppe väga hästi. Minu tasemel jooksja üksinda treenides väga palju enam ei arene ning seetõttu olen kasutanud treeneri abi ja grupis harjutamist,“ ütleb jooksumees.

„Eestis on jooksjale kõige raskem just pime talvine aeg, kui peab varakult ärkama ja trenni minema. Siis tekib kindlasti raskeid momente, kuid kui kindel siht on silme ees, siis on seda kergem taluda,“ sõnab Fosti ausalt. „Natuke lebad pärast äratuskella voodis, aga siis ühel hetkel ikka tõused ja lähed trenni. Sellist asja pole mul kunagi olnud, et olen trenni lihtsalt vahele jätnud – selleks peab olema väga mõjuv põhjus, kas vigastus või haigus.“

Tulevik maratonituristina

Fosti on kindlalt seda meelt, et kui ta tõsisema sportimise lõpetab, siis jooksmist ei jäta. „Olen otsustanud, et jätkan kindlasti maratonituristina. Tahan siis valida suurjookse, kus on mõnus feelingja hea korraldus. Aastas võiks vähemalt kaks-kolm maratoni joosta ning paaril päeval käia samas linnas turistina vaatamisväärsusi külastamas. Nõnda kavatsen jätkata hilise pensionieani,“ lubab jooksumees.

Nendele inimestele, kellele tekitab käesolev lugu suure soovi ennast samuti veel viimasel hetkel Tallinna Maratonile kirja panna, soovitab Fosti alustada 10 km ajavõtuta distantsist. Kui sellest tekib positiivne kogemus, siis on järgmiseks Tallinna Maratoniks aega täpselt aasta ning jõuab ennast targalt treenides maratonivormi viia.

Parimad mälestused Tallina Maratoni distantsidelt

Roman Fosti: „Kõige eredamalt on meeles 2015. aasta 10 km jooks. Seal oli kohal üks tugev ukrainlane, kelle isiklik rekord oli minust palju parem. Ta jooksis alguses eest ära, kuid sain ta poole distantsi peal kätte ja tegin finišiks omakorda vahe sisse. Olin just tulnud üsna väsinuna Pekingi MM-ilt, kuid suutsin rahva kaasaelamise toel võidu koju jätta.

Roman Fosti
Foto: Sportfoto.com

Teine mälestus on 2013. aastast, kui tulin maratonis Eesti meistriks. Jane Salumäe sõitis rattaga kõrval ja elas kaasa. Tol võistlusel tekkisid mul krambid juba 28. kilomeetril, kuid suutsin neist jagu saada ja oma jalgadel finišisse tulla.“

Jagab head nõu

2010. aastal võttis Fosti eesmärgiks aidata arendada Eesti jooksukultuuri. Facebookis loodi grupp nimega Jooksmine, mille liikmetele tehakse jooksutreeninguid. Kaheksa aastaga on nendelt treeningutelt läbi käinud peaaegu 2000 inimest. Fosti on korraldanud treeninguid Pärnus koostöös Kahe Silla Klubiga ning teinud jooksukoolitusi erinevatele ettevõtetele, näiteks Helmes, RMK, Toyota, Elering jpt.

Roman Fosti veebilehe maratonimees.ee eesmärk on levitada teadliku treeningu sõnumit ja teadmisi ning sütitada liikumishuvi.

Tekst: Siim Semiskar

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*