Kui prooviks mäesuusatamist?

Mäesuusatamine

Külm ilm ja pikk pimedus võivad talvel meele mustaks teha. Selleks, et nii ei juhtuks, tasub sellest tegelikult lühikesest ajast maksimum võtta. Pane end proovile millegi põneva ja uuega ning piilu mäesuusatamise maailma. Nõnda saad mõnusalt vaba aega sisustada ja boonusena korraliku füüsilise koormuse.

Mäesuusatamine on üks populaarsemaid talispordialasid, mille harrastamise aeg on Eestis väga piiratud. Seda enam tuleks talvevõimalustest maksimum võtta ja end meie suusaradadel võluda lasta. Spordipsühholoogia õppejõud ja kunagine mäesuusataja Silvia Oja on öelnud, et mäesuusatamine on väga intelligentne spordiala. Seda kinnitab ka sportliku suusatamise instruktor Mart Kelder, kelle sõnul arendab ala nii matemaatilist kui ka geomeetrilist mõtlemist, sest liikuda tuleb ruumis ja eri tasapindadel. „Seega võib filosoofiliselt lähenedes öelda, et mäesuusatamine on keha pidev liikumine ja selle kontrollimine ajas ja ruumis,“ ütleb Mart. Lihtsamalt öeldes on mäesuusatamine huvitav ja positiivseid emotsioone pakkuv spordiala, mis nõuab kontrollitud kehalist liikumist. „Ala annab hea võimaluse arendada enda füüsilisi oskusi ja võimeid. Puudu ei jää ei silmailu pakkuvatest vaadetest ega kordumatutest mälestustest,“ kinnitab instruktor. 

Alusta kodust

Alguses ei ole mõtet kodumägesid alahinnata ja kohe väljamaale põrutada. Eestis on piisavalt mägesid, kus esimesi laskumisi harjutada. „Oluline on selgeks saada põhiliikumine. Kui see on tehtud, siis kandub see oskus üle ka teistele mägedele, mida tulevikus vallutada,“ selgitab Mart. Väga oluline osa mäesuusatamisest on märgata enese valmisolekut ja ümbritsevaid suusatajaid. „Mäel peavad silmad olema isegi selja taga, sest me liigume ruumis nii vasakule kui ka paremale ning nõlval olles vertikaalsuunaski,“ põhjendab Mart suure pildi nägemise olulisust. Suusamäel kehtib sama mis liikluses: sina ei pruugi midagi valesti teha, kuid kaasliiklejaid tuleb märgata, sest ootamatusi võib tulla kõikjalt. 

Mäesuusatamine

Põhjendamatud hirmud 

Mäe tipus oleme kõrgel ja need, kes ala kõrgusekartuse pärast proovinud ei ole, peaksid kindlasti korra mäel ära käima. „Mäel oleme kogu aeg jalgadega maa peal, mistõttu kõrgust karta ei tasu,“ ütleb Mart. Tema sõnul on mäesuusatamine nagu jalgrattasõit – kui oled juba liikumised omandanud, siis oskad neid pikka aga. Mardi sõnul annab mäesuusatamine suurepärase võimaluse kogeda rahulolu oma keha juhtimisest ja mäel kiiruse kontrollimisest. 

Võta instruktor appi 

Kui sa enda oskustes ja võimetes väga kindel ei ole, siis tasub abi küsida. Mäesuusatamisel on abiks suusainstruktor ning kvalifitseeritud abijõude leidub igal korralikul mäel. Hea olekski, kui mäele mineku plaan on varakult selge, et saaksid selleks ajaks broneerida meelepärase instruktori. 

Mardi sõnul on hea suusainstruktor teejuht, kes kõik olulise mängleva kergusega selgeks teeb. „Lisaks sellele peab instruktor olema igati kursis suusatamise tehniliste nüanssidega, sest kliendid erinevad nii taseme, ea kui ka võimekuse poolest.“

Varusta end mõistlikult 

Algaja mäesuusataja peaks varustust ostma minnes kindlasti asjatundjalt nõu küsima. „Isegi kui raha jagub, ei ole mõistlik osta kõige paremat võistlusvarustust, sest suusakogemuseta ei tee nendega midagi,“ teab Mart. Tema sõnul on igal tasemel suusatajale oma valikud. „Algaja suusataja alustab pehmemast suusast ja suusasaapast. Mida parem on tase, seda jäigemaks võib minna varustus,“ jagab ta näpunäiteid. 

Esimestel kordadel soovitab Mart varustus rentida, sest enne kalli inventari soetamist peaks kindel olema, kas ala piisavalt huvi pakub. Rentides on kõige olulisem leida saabas, mis oleks jalas mugav ning ei koormaks ega rõhuks jalga. „Ebamugav saabas on halvim variant, see lööb meeleolu mäel alla,“ nendib instruktor.

Aeg kaob linnutiivul

Igal juhul tasub talvel Eesti eri paigus mäesuusatamist proovida, sest igal kohal on oma vaated ja võlud. Kui plaanid mäele minna, siis varu aega nii, et saaksid seal veeta terve päeva. Usu, päev möödub linnutiivul, ja emotsioon, mille saad, on unustamatu. S

Silja Aav, mäesuusaentusiast

Olen mäesuusatamisega tegelenud alates 6. eluaastast. Kõik sai alguse isast, kes on suur suusatamisfänn. Tänu temale muutus mäesuusatamine meie pere talve lahutamatuks osaks. Esimesed suusamälestused on kodumaistelt nõlvadelt. Sel ajal oli Otepää üks vähestest kohtadest, kus suusarõõme nautisime; nüüd on neid variante õnneks rohkem. Eestis suusatamise nädalavahetused asendusid meie peres kiiresti pikema suusareisiga kuhugi kaugemale. 

Mäesuusatamine

Minu jaoks on suusatamine midagi sellist, mis toob pere ja sõbrad kokku ning annab võimaluse sportlikult ja lõbusalt aega veeta. Lisaks köidab mind adrenaliin ja tohutu energialaeng, mille saan mustalt suusamäelt laskudes. Samuti on aeg-ajalt tore rajalt kõrvale kalduda ja metsa vahel seigelda. Peale pikka päeva mäel ei ole midagi paremat kui värskendus After Skis ning sõprade ja perega päevaste mäeseikluste jagamine.S

Veiko Roosileht, tõeline suusafänn

Mäesuusatamine

Alustasin mäesuusatamisega umbes kümme aastat tagasi lumerõngaga sõites. Mäel olles tekkis kohe huvi saapad jalga ajada ja alla kihutada. Kuna talisport on mind alati huvitanud, siis sain hetkega aru, et see on just see, mida tahaksin osata, et sellest igat sekundit nautida. Mäel olles tunnen rõõmu igast liust ja kui ilm on ilus ja päikeseline, siis polegi rohkemat tahta. Eesti suusamäed on sõitma õppimiseks ideaalsed. Meil on piisava kõrguse ja raskusastmega mägesid, kus saab tehnikat harjutada ja sõitu nautida. Iga mäel käidud kord on mingis mõttes olnud eriline ja ilma suusatamiseta enam elu ette ei kujutakski. 

Tekst: Taisi Kõiv

Fotod: Shutterstock.com / erakogu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*