Elamusmaratonid – mõnus füüsiline pingutus ilusa looduse keskel

Elamusmaratonid

Elamusmaratonid on Eesti suurim kepikõnni- ja käimismaratonide sari, mis pakub osalejatele motivatsiooni liikumiseks suvises Eesti looduses. Sarjas on viis elamusmaratoni – 4. mail Alutagusel, 9. juunil Noarootsis, 7. juulil Lahemaal, 4. augustil Värskas ning 1. septembril Kõrvemaal.

Elamusmaratonide korraldaja Kunnar Karu on veendunud, et elamusmaratonid on suve peab-tegema üritused: „Igaüks saab esitada endale mõnusa väljakutse, läbides kaunis Eesti looduses paraja portsu kilomeetreid.“

Võiks ju arvata, et käimismaraton on midagi igavat ja et tõelised spordihundid seda üldse tõsiseltvõetavaks füüsiliseks pingutuseks ei peagi. Kuid kuna elamusmaratonide olemus on vabalt valitud tempos tähistatud rajal kõndimine, siis leiab igaüks enda jaoks paraja pingutuse taseme. „Kes tuleb sõprade või töökaaslastega jalutama ja loodust nautima, kes soovib teha pikema rahuliku pulsiga treeningu ja kes annab kandadele valu nii, et tolm lendab,“ selgitab Karu.

Elamusmaratoni põhirada on 42 km pikk, kuid saab valida ka pisut lühema – 21 või 10 km pikkuse distantsi.

Uus energia ja positiivsed emotsioonid

Sportland Eesti teenindusjuht Nelli Nilson arvab, et elamusmaratonid on selles mõttes ägedad, et nendel saab vallutada eelnevalt täiesti uskumatuna tunduvaid distantse. „Kui maraton üldiselt tundub sportlikus mõttes väga suurt ettevalmistust ning meeletut tahtejõudu nõudev, siis elamusmaratonidele lisatud elamuste ja ilusa looduse komponent teeb maratonidistantsi läbimise kättesaadavaks peaaegu igaühele.“

Seda kinnitab ka Nilsoni kolleegide Merili Saage ja Ketlin Edela tagasiside, kes üle-eelmisel aastal läbisid Värska elamusmaratonil 21 kilomeetrit. „Poolmaratoni distants möödus heas seltskonnas isegi liiga kiiresti ja lihtsalt, seega finišis tundus, et jäi veidi väheks… Ja eelmisel aastal läbisime selle kustumatu emotsiooni pealt nii Lahemaal kui ka Värskas nagu möödaminnes 42 kilomeetri pikkuse maratonidistantsi ning käesoleval aastal on plaanis samas vaimus jätkata!“

Lahemaa

ASi Tartu Terminal turundus- ja kommunikatsioonijuht Gerli Pärnpuu sõnul kasvas nende kollektiivi osakaal rajal iga üritusega. „Eelkõige tänu rajalt saadud uuele energiale ja positiivsetele emotsioonidele, mis ilmselgelt ei jäänud märkamata ka teiste kolleegide poolt, kes kohe ennast järgmisele maratonile kirja panema kiirustasid.“

Matkahuviliste grupi esindajad Annemai Mägi, Kaja Rüütel, Kaire Kaljurand ja Reili Rüütel on veendunud, et elamusmaratoni rajal on suurepärane võimalus ennast igapäevastest kohustusest ja toimetustest välja lülitada. „Eks see kõndimine ole ju nagu meditastioon – lased kõik mured ja pinged minema ning naudid ainult hetke, loodust ja lõhnasid,“ lisas Tartu Tervisekäijate Klubi esindaja Ene Kivirüüt.

Elamusmaratonid

Kepikõnd on kasulik

Elamusmaratoni rajale võib minna käimiskeppidega või ilma. Kuid keppidega kõndimine aitab rajal jõudu kokku hoida ning efektiivsemalt liikuda. „Algajad tunnevad eelkõige tõusudel, kuidas kepid hoogu juurde annavad, edasijõudnud kogu raja vältel,“ tõdeb Karu ja lisab, et käimine on suurepärane võimalus sobiva tempo või raskusastmega trenni tegemiseks.

Eesti Kepikõnni liidu asepresidendi ja kepikõnnitreeneri Rene Meimeri sõnul on kepikõnd mitmekesine ja kehale väga kasulik liikumisharrastus: „See on jõukohane algajale, kuid võib olla arvestatav treening ka edasijõudnule.“

Karu lisab, et elamusmaratonide sari on hea võimalus end vormis hoida või teha korralik treening näiteks jooksuvõistluste või mägimatkade jaoks: „Paljudel eestlastel on suviti plaanis vallutada Euroopa matkaradasid või mäetippe – võta aga kodusel käimisdistantsil kaalukas seljakott turjale ja nii saab see hoopis teise mõõtme ning osutub enne reisi kasulikuks füüsiliseks pingutuseks.“

Igal maratonil oma nägu

Alutaguse kepikõnni- ja käimismaraton toimub Alutaguse rahvuspargis, mis loodi alles 2018. aastal. Maratoni teeb eriliseks asjaolu, et kõnnitakse pimedal ajal pealampide valguses. Rahulikult kulgevale rajale jäävad kaunid põlismetsad ja järved ning RMK puhkekohad.

Noarootsi kepikõnni- ja käimismaratoni rada kulgeb Läänemaal läbi männimetsade ning põikab paaril korral ka mereranda. Algus ja lõpp on Tuksi spordikeskuse staadionil, teele jäävad omanäolised väikekülad Rannaküla, Nõva, Drihami ja Rooslepa. Rada läbib ka Spithami poolsaart, kust avanevad head vaated rannaäärsetele aladele ning Osmussaarele.

Lahemaa kepikõnni- ja käimismaratoni rada viib osalejad Kolgaküla terviseradade keskusest Lahemaa rahvuspargi metsateedele. Külastamata ei jää ka Joaveski ja Nõmmeveski ning Valgejõe kallaste äärsed jalutamisrajad.

Värska kepikõnni- ja käimismaratoni stardi- ja finišipaik asub Värska laululaval. Mustoja maastikukaitseala territooriumil vahelduvad kaunite metsaradade lauged lõigud üksikute tõusudega. Kõik 42 ja 21 km distantsil osalejad näevad ära ka kohalikud liivaluited ja raba.

Kõrvemaa kepikõnni- ja käimismaraton saab alguse Sportland Kõrvemaa suusa- ja matkakeskusest. Rada kulgeb Kõrvemaa looduskaitseala radadel – osalejad turnivad vooredel ning satuvad Jussi järvede ja Paukjärve kallasradadele, Jussi nõmmele ja männimetsadesse.

Lisaks toimub 2. Kõrvemaa elamusmaratoni raames 2. Kärumaraton, kuhu on osalema oodatud lapsevanemad koos pisiperega.

Kõrvemaa elamusmaraton

Lisandub ka võistlusmoment

Eesti Kepikõnniliidu, Rahvusvahelise Kepikõnniliidu (INWA) ja MTÜ Elamusmaratonid koostöös toimub käesoleval suvel esmakordselt Eestis kepikõnni maailmakarikaetapp. See leiab aset Eesti vanima, 12. Lahemaa kepikõnni- ja käimismaratoni raames 7. juulil.

Karu sõnul on maailmakarikaetapp mõeldud just võistluskõndijatele ning toimub 10 ja 21 kilomeetri distantsil nii meeste, naiste kui võistkondlikus arvestuses: „Võistlus toimub Lahemaa looduspargi unikaalsel maastikul, kus kaunid maastikurajad looklevad männimetsades ja ürgorgude kallastel ning vaheldusrikka raja igal pöördel peidab end uus elamus“.

Maratonile sõprade või kolleegidega

Maratonipäev on hea võimalus aeg maha võtta ning läbida rada just nii, nagu parasjagu tuju on või trennigraafik ette näeb. Lisaboonuseseks on kaunis loodus, kus kilomeetrid mööduvad lausa märkamatult. Rajale tullakse üha enam sõprade seltskonnaga või kogu töökollektiiviga, et ühise tegevuse käigus kambavaimu tugevdada ja koguda mõnusat energiat värskes õhus liigutamisest.

Ükskõik, kas tuled niisama jalutama, tõsist trenni tegema või võistlema. Oodatud on kõik, kellele aktiivne liikumine, looduse nautimine ja uute kohtade avastamine naudingut pakub.

Vaata lähemalt: https://www.elamusmaratonid.ee/elamusmaratonid-2019

Mis on elamusmaratonid?

liikumine mitmekesises ja huvitavas looduses;

tähistatud rada, joogi- ja snäkipunktid ning mõnus seltskond;

soe söök ja pesemisvõimalus finišis;

distantsid – 42 km, 21 km või 10 km;

korraga viiele maratonile registreerides isiklik oma nimega stardinumber ja elamusmaratonide T-särk;

kõigile lõpetajatele diplom ja medal.

Millal ja kus?

4. mai Alutaguse elamusmaraton

9. juuni Noarootsi elamusmaraton

7. juuli Lahemaa elamusmaraton

4. august Värska elamusmaraton

1. september Kõrvemaa elamusmaraton

Tekst: Kristel Patzig

Fotod: Elamusmaratonid

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*