Mida teha, kui oled sattunud emotsionaalse söömise küüsi?

Emotsionaalne söömine

Emotsionaalne söömine on oluline teema, mis mõjutab paljusid meist. Kas oled tundund, et sööd pingelisel perioodil teisiti? Või tunned aeg-ajalt soovi midagi „ebatervislikku“ ampsata?

Teadusuuringud viitavad emotsionaalise söömise puhul enamasti kõrgematele stressi- ja depressiivsuse ilmingutele. See tähendab, et söömine on tagajärg ning sellega tegelemiseks tuleb analüüsida probleemi tekkepõhjuseid, mida meie teeme enamasti toitumisnõustamise käigus.

Suures plaanis surutakse söömisega maha mõnda teist probleemi. See aitab rahustada negatiivseid emotsioone nagu stress, viha, hirm, tüdimus, kurbus, üksindus jne. Tegemist on ühe suurima probleemiga, miks soovitud kaalulangetus või vorm jääb saavutamata.

Kui tunned, et emotsionaalne söömine puudutab ka sind, siis siin on mõned soovitused, mida võiksid kaaluda:

* Pea toidupäevikut. Pane kirja, kui palju, mida ning millal sööd. Tee märkmeid, kuidas ennast peale söömist tunned, millised emotsioonid valdavad ning kas olid süües üldse näljane. Kirjapandu aitab oma toitumist analüüsida ning leida vastavaid seoseid.

* Kontrolli oma näljatunnet. Kas tundsid ennast enne söömist näljaselt? Kui sõid alles paar tundi tagasi ja kõht ei tundu tühi, siis proovi lasta emotsioonil mööda minna või vaigista isu millegi tervislikuga.

* Ära lase igavusel tekkida ning otsi pidevalt uusi tegevusi.

* Väldi kiusatusi. Ära osta koju magusat, rämpstoitu ning muud sellist kraami, mida võib seostada sellega, et sööd seda ainult emotsionaalselt. Pane silma alt ära kommid, küpsised ja muu ihaldusväärne.

* Asenda eelnev tervislike snäkkidega. Kui tekib isu süüa, siis tarbi värskeid puu- ja köögivilju, marju jne.

* Otsi tuge sõpradelt, pereliikmetelt või inimestelt, kes sind toetab. Emotsionaalse söömise puhul on perekonnal suur roll. Näiteks kui elukaaslane ostab koju toite, mida sina vältida püüad, on ahvatlused kiired tekkima.

*Kui tunned ennast vihasena või ärritatuna, siis ära külasta toidupoodi. Lükka see edasi kuniks emotsioonid on kontrolli all.

* Ära aja taga soovkaalu ning tee sellest kinnisideed. Püüa vältida enda liigset piiramist ning kalorite lugemist (kui see stressi tekitab). Söö normaalsetes kogustes tervislikku toitu ning toitu võimalikult mitmekesiselt. Söö midagi sellist, mis vähendab isu (juur- ja köögiviljad, teraviljatooted jne). Luba ka aeg-ajalt midagi head, näiteks premeeri ennast kord nädalas lemmikmagustoiduga, kui oled terve nädala suutnud soovitud joont hoida ja emotsioonidest tulenevat söömist vältida.

* Ära süüdista ega karista ennast juhul, kui oled „eksinud”. Anna see endale andeks ja alusta järgmist päeva puhtalt lehelt. Õpi kogemusest ja koosta plaan, kuidas seda tulevikus vältida, näiteks arvestades eeltoodud soovitustega. Keskendu ainult positiivsetele muutustele ning muuda toitumisharjumusi päev päevalt paremaks.

* Püüa vabaneda stressi tekkepõhjustest ning kui on tunne, et stressi või depressiivsuse ilmingud on kasvanud liiga suureks, võta ühendust vastava ala asjatundjaga. Alati võib proovida ka stressiga ise toime tulla, kasutades endale sobivaid tehnikaid (jooga, meditatsioon, sügav hingamine jne) olenevalt sellest, mis meeldib.

NB! Sellises olukorras ei soovita me väga ranget ja paika pandud toitumiskava jälgida. See süvendab tihti stressiilminguid veelgi. Proovi pigem ennast ja oma toitumist analüüsida ning toitumisalaselt harida.

Tekst: Piret Lauk, vormiloojad.ee

Foto: Pixabay

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*