Milline on vigastuste esmaabi?

Spordivigastus

Vigastused käivad sportliku tegevusega käsikäes. Pärast vigastuse saamist pole vaja paanikasse sattuda – kõik saab korda. Tuleb lihtsalt olla teadlik, mida teha.

Mida ja millises järjekorras peaks tegema inimene, kes on saanud vigastada? Seda on kõige parem meelde jätta ingliskeelse lühendi POLICE abil. POLICE printsiip on kaasaegne meetod ravimaks akuutseid lihas-skeleti vigastusi. Traditsioonilised meetodid vigastuste raviks on seni olnud RICE ja PRICE printsiip. Sarnaselt eelnevatele on POLICE puhul tegemist akronüümiga, kus iga täht tähendab mingit konkreetset tegevust. Pärast akuutse vigastuse saamist soovitavad arstid ja füsioterapeudid kasutada just seda meetodit.

P ehk protect (vigastatud piirkonna kaitsmine)

Vigastatud piirkonna kaitsmine on tähtis selleks, et vältida edasist kudede kahjustamist. Näiteks karkude kasutamine vähendab koormust jalavigastuste korral. Kaitsmist võib võtta ka kui piisaval hulgal puhkuse andmist vigastatud piirkonnale. Kaitseks võib kasutada ka elastiksidet, ortoosi või kipsi.

Kui jalal on pärast vigastust turse, oleks mõistlik kindlaks teha, kas on tegemist luumurruga või mitte. Hea mõte on minna EMO-sse ja veenduda, kas luud on ikka terved. Kui luud on terved ja jalg pannakse EMOs kipsi, siis võiks see olla peal kolm-neli päeva. Tänapäeval seda kauem peal ei hoita, kuid mõistagi tuleb kuulata, mida ütleb arst. Kipsile alternatiivne lahendus on elastikside, mida võiks kasutada ka pärast kipsi eemaldamist. Kui on olemas ortoos, võib kasutada seda, et jalg oleks fikseeritud ja toetatud.

OL ehk optimaal loading (optimaalne koormus vigastatud piirkonnale) 

Varasem soovitus oli anda vigastatud piirkonnale täielik puhkus. Täna on see asendatud optimaalse koormusega, sest kui me vigastatud piirkonda ei koorma, hakkavad lihased kärbuma ja väheneb liigesliikuvus, mistõttu hiljem peab tegema topelttööd, et lihas n-ö ellu äratada ja selle normaaljõudlus ja -liikuvus tagasi saada. Näiteks hüppeliigese vigastuse puhul liigutame jalalaba üles-alla ning ühele ja teisele poole, aga teeme seda valuvabas ulatuses. Tegevus ei tohi valu teha. Õiges koguses ja mahus aktiivsus võib vähendada turset. Näiteks hüppeliigese puhul säärelihase kontraktsioon aitab tursevedelikul liikuda üles poole. Samas, luumurdude korral pole liigutamine kuigi tark mõte, kuigi lihaste aktiveerimine on ikkagi asjakohane.

I ehk ice (külmaaplikatsioon vigastatud piirkonnale)

Miks me üldse külma paneme? Sel on kaks efekti: esiteks vähendab külm valu ja teiseks ahendab veresooni. Külmaga väldime seda, et jalg ei läheks liigselt tursesse. Külma peaks vigastatud piirkonnal hoidma 15 – 20 minutit kolme-nelja tunni tagant. Külma ei tohi panna vastu nahka. Külmakoti ja naha vahel võiks olla näiteks rätik, et vältida külmakahjustust. Külmakahjustuse korral külmub piirkond liigselt ära ja pärast tegeleb keha sellega, et seda üles soojendada, mis võib anda efekti, kus piirkond läheb hoopis rohkem tursesse. Külma protseduure tuleks teha esimese 48 tunni jooksul, siis on sellest rohkem kasu. Hiljem on protseduur mõeldud pigem valu vähendamiseks.

C ehk compression (vigastatud piirkonna kompressioon)

Kompressioon on vajalik liigse turse vältimiseks. Seetõttu tuleb elastikside siduda ümber vigastatud piirkonna nii ruttu kui võimalik. Vigastatud piirkonnale elastiksidet peale pannes peaksime seda tegema suunaga altpoolt üles. Sellega juhime turset ülespoole ja vähendame tõenäosust, et turse lööb välja näiteks jala allosas. Siduma peaks tugevalt, aga ikka nii, et veri vigastatud piirkonnas ringi käiks, sest siis pääsevad sinna ka rakud, mis aitavad vigastust parandada. Kompressiooni on hea kasutada samaaegselt koos külmaga.

E ehk elevation (vigastatud piirkonna tõstmine kõrgemale)

Vigastatud piirkonna kõrgemal hoidmine aitab ennetada liigse turse kogunemist vigastatud piirkonda. Näiteks jala vigastuse puhul tuleb hoida jalga kõrgemal, siis ei kogune haigesse piirkonda nii palju tursevedeliku ja hilisem taastumine on kiirem.

Peale esmaabi andmist, oleks mõistlik pöörduda ortopeedi või füsioterapeudi poole.

Tekst: personaaltreener Martin Kiho www.martinkiho.com

Foto: Pixabay