Barcelona 1992. aasta suveolümpiamängudel võistelnud Eesti sportlased riigijuhtide vastuvõtul Kadrioru lossipargis.
Nr. 31 - 2017 august

Ajalooline lennukipilet

06/08/2017 0

Pärast eestlaste jaoks üliemotsionaalset 1988. olümpia-aastat ja 1989. aastal Eesti Olümpiakomitee taastamist loodeti õige pea jälle oma võistkonnaga iseseisva riigina suurimale spordipeole pääseda. 1991. aasta augusti pöördelised sündmused võimaldasid taasiseseisvunud Eesti riigil viia kiiresti oma Loe lisaks…

Medal
Nr. 30 - 2017 juuli

65 aastat Helsingi olümpiamängudest

05/07/2017 0

Pärast 1936. aasta suveolümpiamänge pääsesid eestlased oma võistkonnaga uuesti olümpiamängudele 1992. aastal, ehkki teiste riikide võistkonnas (eelkõige Nõukogude Liidu) oli võisteldud ja tulemusi saavutatud ka vahepealsel perioodil. Mitmel eesti atleedil, kes enne II maailmasõda tippsportlase Loe lisaks…

1947. Leningradis Zenit vs. Tbilisi Dinamo
Nr. 29 - 2017 juuni

Jalgpallikohtuniku abivahendid

05/06/2017 0

Jalgpall on üks maailma rahvusvahelisimaid mänge. Erakordselt lai levik üle maailma ning eri kultuuri- ja keeleruumist pärit inimeste kokkusaamine jalgpalliväljakul nõuab kohtunike otsustest arusaamiseks universaalseid märke. Oluline muutus vutimängus vahemeeste mõistmiseks on hoiatuskaartide kasutuselevõtt. Üheks Loe lisaks…

adidas
Nr. 28 - 2017 mai

Laine Eriku naelkingad

05/05/2017 0

Rahvusvahelises tippspordis hakkasid Eesti naissportlased edu saavutama vahetult pärast II maailmasõda. Suuri kordaminekuid oli mitmel alal, kuid olümpiamängudele jõudsid pärast ilmasõda esimestena ujujad Ulvi Voog ja Eve Uusmees ning kergejõustiklane Laine Erik (aastast 1979 Kallas). Loe lisaks…

Kärki pärand
Nr. 27 - 2017 aprill

Vladimir Kärki pärand

05/04/2017 0

Enne Teist maailmasõda domineerisid Eesti käsipallimängudes (NB! Varasemal perioodil kutsuti nii käega mängitavaid pallialasid: korv-, võrk-, aga ka pesa- ja väravpalli) tipptasemel kõrgemate õppeasutuste mängijad. Näiteks 1936. aasta Berliini suveolümpiamängudele lähetatud korvpallivõistkonnast vaid Heino Veskilal Loe lisaks…

Uisud
Nr. 26 - 2017 märts

Kingitus parimale iluuisutajale

05/03/2017 0

Eesti spordiajaloolaste jaoks on kiiruisutamine esimene spordiala, milles peeti Eesti meistrivõistlused – 1910. aastal. Järgmisteks aladeks peetakse jääpalli (1916) ja iluuisutamist (1917) – kõik uiskudega harrastatavad spordialad. Päris esimestest võistlustest spordi-ja olümpiamuuseumi kogudes uiske ei Loe lisaks…

Suusad
Nr. 25 - 2017 veebruar

Suusad eelmisest sajandist

01/02/2017 0

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogudes on rohkem kui 250 paari suuski. Enamik muuseumis olevatest Eestis valmistatud suuskadest pärineb II maailmasõja järgsest perioodist ja neid on valmistatud vabrikutsehhides Tallinnas, Pärnus või Tartus. Ilmasõjaeelse perioodi suusad on Loe lisaks…

Fred Kudu Tartu ülikooli ratsasportlaste rongkäigu eesotsas (1948−1949).
Nr. 24 - 2017 jaanuar

Fred Kudu ja tema ratsasaapad

31/01/2017 0

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum peidab endas põnevaid eksponaate meie spordi ajaloost. 4. jaanuaril oli legendaarse sporditegelase Fred Kudu 100. sünniaastapäev. Rahvusvahelise tuntusega kergejõustikutreeneril oli arvukalt edukaid õpilasi eesotsas kümnevõistlejate Heino Lipu, Rein Auna, Valter Külveti Loe lisaks…

1 2