Mida näitab geenitest?

Foto: Luckyraccoon/ Shutterstock.com

Kõik me oleme unikaalsed. Me näeme välja erinevad, käitume erinevalt, reageerime sarnastele tingimustele erinevalt, meil on oma tugevused ja nõrkused. Osa omadusi oleme saanud kaasa pärilikkuse teel vanematelt, osa omandanud keskkonna, kogemuste ja harjumuste kaudu.

Võib-olla me ei pane seda ise tähelegi, kuid tihti süüdistame ühes ja teises hädas oma geene (kehvad juuksed, nahk, liigesed, ülekaal, alakaal, rasvkoe kogunemine kindlasse piirkonda). Ega see süüdistamine tegelikult nii väga alusetu ei olegi, kuid tuleb meeles pidada, et sama loogika alusel, millega võib brünettidel vanematel sündida blond laps, võib ka kahel kehvemapoolsete omadustega vanemal sündida suurepäraste eeldustega järeltulija. Siinkohal ei pea ma silmas kogu isiksust, vaid ikka mõnd kindlat omadust, mida teatav geen määrab.

Test näitab eeldusi

Olen koostöös ettevõttega Sports Gene OÜ pakkunud klientidele võimalust oma geene testida. Pärast tulemuste saabumist arutame koos vastused läbi ja teeme järeldused, kuidas seada edasisi treeninguid ja toitumist geenianalüüsi tulemustele vastavaks.

Sports Gene OÜ on koostanud kaks geenianalüüsi komplekti. Üks neist – sportlike võimete geenitest – näitab indiviidi eeldust tegeleda kas vastupidavus- või siis jõu- ja kiirusaladega. Testitakse kuut geeni, mis annavad infot lihaste töövõime ja verevarustuse, lihaskiudude tüübi ja rakkude võime kohta energiat tarbida. Saab teada, mil määral mõjutab lihaseid väsimus, milline on lihaskasv, südamelihaskoe taastumine, kuidas kasutatakse treeningul glükoosi ning milline on südame- ja skeletilihaste hapnikutarbimine. Meeles tasub pidada, et test näitab eeldusi, kuid eelduste realiseerimine on juba igaühe enda kätes.

Testist võivad kasu saada noored sportlased, kes kahtlevad, kas suunduda tippsporti või mitte, ja püüavad leida, milline spordiala võiks neile kõige paremini sobida. Samuti on testist tulenev info põnev teadmine harrastussportlasele.

Foto: Eugene Onischenko/Shutterstock.com
Foto: Eugene Onischenko/Shutterstock.com

See kaval kaalunumber

Teine pakutav test – kehakaalu ohjeldamise geneetiline test – näitab, milline on meie pärilik soodumus ülekaalulisuse tekkele, kui suur risk on ülekaalulisuse korral diabeeti haigestuda, kas täiskõhutunne saabub pigem kiiremini või aeglasemalt, kas rasvad imenduvad pigem kiiresti või aeglaselt, kas süsivesikute tarbimine tõstab ülekaalulisuse riski, kui efektiivselt mõjutab treenimine kehakaalu ja kui hästi suudab keha treeningul rasvu põletada. Analüüsitakse seitset geeni.

Mida kehakaalu ohjeldamise geneetilisest testist kõrva taha panna? Valmis tuleb olla selleks, et suurenenud kehakaalu ei saagi kirjutada kehvade geenide arvele. Samas, kui on näha, et geneetiline soodumus ülekaalu tekkeks on tõesti suur, ei ole mõttekas tosse nurka visata, vaid pigem asuda teise meie kehakaalu mõjutava faktori, keskkonnaolude kallale. Jõuame jälle tagasi põhitõdede juurde – vajame rohkem liikumist ja vähem ebakvaliteetset toitu. Kes veel ei ole ise katsetades järeldusele jõudnud, kas kurja teevad süsivesikud, rasvad või pidev tühi kõht, saab jällegi heita pilgu geenitesti tulemustele.

Mida teada saab?

Näiteks geen PPARG annab infot, kui tundlikud me rasvarikka toidu suhtes oleme ja kas suudame kaalu langetada hõlpsasti või pigem mitte. Geen MC4R määrab seda, kas täiskõhutunne tekib kiiresti või läheb sellega aega, soodustades seega ülesöömist. Geen ADRB3 aga annab meile teada, kui palju vaeva peame nägema kehakaalu korrigeerimise nimel. Õnnelikumatel piisab mõnest tunnist liigutamisest nädalas, kehvemate geenialleelidega inimestel oleks vaja liikuda üle 10 tunni nädalas. See ei tähenda kindlasti 10 tundi rühmatreeningus rassimist, vaid igasugust sihipärast liigutamist. Ja seda igal võimalusel.

Geen TMEM18 annab infot II tüübi diabeedi väljakujunemise riski kohta juhul, kui ollakse ülekaalulised. Nimetatud geeni riskialleelide olemasolu peaks juba igaühele meist andma tugeva tõuke oma tervise eest hoolitseda.

Kehakaalu ohjeldamise geneetilist testi on teinud paljud minu kliendid ja olen seda katsetanud ka ise. Silma on jäänud, et päris tihti on ülekaalulisusega kaasneva II tüübi diabeedi risk keskmine või kõrge ning et rasvarikka toidu suhtes oleme me, eestlased, tundlikud. Loomulikult on see täiesti subjektiivne ja mittestatistiline tähelepanek. Olen kohanud ka geenitesti, kus võib täie julgusega süüdistada ülekaalus geene – eeldused ülekaalulisuseks olid olemas, kaalutõusule mõjusid hästi nii rasvad kui ka süsivesikud, keha kulutas treeningul rasvu üsna kehvasti ja kaalulangetamiseks oli vaja vaeva näha väga palju.

Foto: Shutterstock.com
Foto: Shutterstock.com

Kõik pole geenide süü!

Nimetatud geenitestide soetamiseks tuleb tellida endale proovi võtmise komplekt kas Sports Gene’i kodulehelt või otse mõne nende koostööpartneri käest. Paketti kuulub kaks vatitikku proovi võtmiseks, juhend ja tagasisaatmise ümbrik.

Geenide analüüsimiseks tuleb vatitikuga võtta suust põse siseküljelt kaabe. Vatitikku ei ole vaja kõvasti vastu põske hõõruda, vajaliku materjali saab kätte ka tikku mõõduka tugevusega liigutades. Tund aega enne testi tegemist ei tohiks nätsu närida, süüa, juua, hambaid pesta ega suitsetada, see kõik võib proovi rikkuda. Pärast proovi võtmist tuleb vatitikk jätta paariks tunniks õhu kätte kuivama ja seejärel teele saata. Vastus saabub meili teel.

Turul on erinevaid geenitestide pakkujaid, kuid määratavad geenid on suures osas samad. Geenitesti tehes tasub kindlasti valida juurde ka treeneri või toitumisnõustaja teenus, nii võid olla kindel, et saad vastused teste puudutavatele küsimustele ja samuti on sul olemas abi vastusest tulenevate järelduste tegemisel ja oma geenide parimal viisil ära kasutamisel.

Vähemalt ei saa enam ükski treenija väita, et tal on lihtsalt kehvad geenid. Sel juhul palun esitada paberkandjal tõestus!

Foto: VectorFrenzy/ Shutterstock.com
Foto: VectorFrenzy/ Shutterstock.com

Pärilikkusaine DNA

DNA on pärilikkusaine, mis koosneb nukleotiididest, täpsemalt neljast erinevast nukleotiidist: adeniin (A), tümiin (T), tsütosiin (C) ja guaniin (G). Geen on DNA lõik, mis annab info vastava valgu sünteesimiseks. Meie geenide nukleotiidses järjestuses esinevad SNP-d (single nucleotide polymorphism) – need on ühenukleotiidsed erinevused, mis meid üksteisest erinevaks muudavad. Oma vanematelt saame kas kaks ühesugust SNP-d või ühel vanemalt ühe- ja teiselt teistsuguse SNP. Geenianalüüsi käigus tuvastatakse just sinu SNP valitud ja hästi uuritud geenides.

Tekst: Kristel Koitla, personaaltreener
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2016 septembris

 

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*