ajakirja Toetavad

Maagiline taiji

Taiji

Taiji’s keskendutakse vaimu ja keha kooskõla saavutamisele,” sõnab Ivo Hillermaa kes on tegelenud taiji’ga 37 aastat ja tunde juhendanud neist 16. Mida see treeningstiil endast täpsemalt kujutab ja kas see võiks olla ka sinu uus lemmik?

Taiji näol on tegemist psühhofüüsiliste harjutuste kompleksiga, mida sooritatakse meditatiivses seisundis. „Liikumise ja hingamisega saavutatakse sisemise energiataseme tõus,” kirjeldab Ivo. „Liigutused on katkematud, rütmilised ja voolavad ning toimuvad keha täielikus lõdvestunud olekus. Koos õige hingamise ja keskendumisega aitab taiji praktiseerimine saavutada hingelist tasakaalu, füüsilist ja emotsionaalset heaolu ning sisemist rahu. Suurenenud elujõudu ja selle kasutamise oskust saab harrastaja rakendada igas eluvaldkonnas: probleemsituatsioonide lahendamiseks, tervenemiseks, enesekaitseks, kaunites kunstides, toiduvalmistamisel. See on jõud loomiseks ja ülesehitamiseks,” ütleb Taiji treener.

„Alustasin 1978. aastal ja juba aasta hiljem õnnestus mu karatetreener Edgar Jõelehel minna Soome, kohtuma varem Eestist põgenenud Rein Siimuga, kes oli pannud aluse siinsele karatekultuurile. Ta oli tulnud Hiinast, kus tutvus põhjalikult taiji’ga. Tema kaudu jõudsidki Eestisse taiji-harjutused,” jutustab Ivo Hillermaa. „Hakkasin neid usinalt omandama ja mõne aja pärast tajusin, et füüsilise keha liikumisega koos toimub veel mingi liikumine. Arenes arusaam energia liikumisest ja selle juhtimise võimalusest.” Aastatega tekkis Ivol juba piisavalt suur kogemustepagas ka oma harjutusmetoodika kujundamiseks.

Taiji
Ivo treening

Kas see sobiks sulle?

Taiji kaudu saab iga inimene oma elamise võimekust tõsta. Selle pika ajaloo vältel on kujunenud hulganisti erinevaid stiile, iga harrastaja on suuremal või vähemal määral lisanud harjutustesse personaalsust ja andnud need üle järgnevatel põlvedele,” räägib Ivo. „On teatud põhimõtted, mis tulenevad niinimetatud loodusseadustest ja inimeseks olemise ürgsest loomusest, kuid selle pinnal kiirgab vastu lõpututes külgedes iga inimese personaalne sära. Enese tundmaõppimisel pole piire. Mida rohkem õpime, seda huvitavamaks endale muutume. Iseenda kaudu mõistame ka teisi paremini. Tajude avardumine laiendab maailmapilti nii selles toimuvatest seostest kui enda kohast selle keskmes,” selgitab Ivo, mida taiji inimesele annab.

Ivo kinnitab, et taiji’ga alustamiseks peab lihtsalt tundi kohale minema. „Alustame just sellisest seisust, kus sina parasjagu oled. Kõiki harjutusi võib vastavalt võimekusele teha eri variatsioonides. Harjutustes on külg külje kõrval osalenud väga raskeid haigusi läbi põdenud inimesed ja ka tippsportlased. Füüsilisest liikumisest veelgi olulisem on sisemine mõttetöö, keskendumine ja hingamine.”

TaijiMissugune näeb treening välja?

„Alustame alati rahuliku keha ja meele äratamisega. Edasijõudnutega toome sisse rohkem energia juhtumisega seotud harjutusi, algajatega alustame metoodiliselt maaga tugevama kontakti saavutamise ja sisemise struktuuri tunnetamise harjutustega. Samuti toetava struktuuri kaudu keha liikumise juhtimise harjutustega,” tutvustab Ivo. „Seda harjutustekompkeksi varieerime aeg-ajalt paaris, tehes harjutusi, seljad vastamisi. Teises osas õpime ja harjutame nn taiji vormi. See on üksteisele järgnevate liikumiste jada, mida tehakse koos rütmilise rahuliku hingamisega meditatiivses seisundis. Olenevalt harjutuste iseloomust lõpetame sügavama lõdvestuse ja meditatsiooniga. Üsna tihti ka räägime harjutuste iseloomust: miks me just nii teeme ja mitte teisiti? Selgitan liikumiste ja asendite psühholoogilisi aspekte.”

Ivo sõnul jõuavad inimesed taiji-trenni liigagi tihti alles siis, kui tervis on juba tuntavalt tasakaalust väljas. „Taiji peamine mõte on inimest tasakaalu poole suunata. Selle käigus on oluline hakata looma ja tunnetama, mida tähendab terviklik olemine, see annab võimaluse jõudu koondada ja panna see liikuma tulemuslikuks tegutsemiseks.”

Keskkond ja treeningute sagedus

Ivo sõnul on taiji’ga tegelemiseks kindlasti parim keskkond loodus. „Taimede energiaväli ühildub inimese omaga ja mõjub rahustavalt. Kuna meie kliima aga aastaringset vabas õhus treenimist ei toeta, oleme sügisel ja talvel siseruumides. Kevadise sooja päikesega oleme aga taas looduses. Riietus peaks võimaldama vaba liikumist, olema pikkade käiste ja säärtega. Lamades lõdvestusharjutuste tegemiseks oleks hea kasutada ka matti,” räägib Ivo.

„Mida rohkem aega harjutustele pühendada, seda kiiremini toimuvad ka muutused,” kinnitab treener. „Harjutuste pikkus on tavaliselt kaks ja pool tundi. Kasutan oma tundides pigem kutsuvat ja innustavat tooni. Harrastaja areng sõltub otseselt tema pühendumisest – harjutades kasvab ka eluline aktiivsus,” ütleb Ivo ja lisab, et taiji’ga tegeledes hiilivad haigused harvemini ligi ja kui haigus ka tuleb, on selle kulg lühem ja rahulikum.

Taiji
Ivo ja Marten Kuningas

Kommentaar. Marten Kuningas:

„Olen taiji’ga tegelenud ühe aasta. Suurema osa elust olen olnud seotud intellektuaalse maailmaga – kunst, teooria, raamatud. Kuna kõik koosneb millestki, mida nimetame energiaks, tärkas minus ajapikku vastupandamatu soov õppida seda energiat tundma ja juhtima. Teadsin, et taiji tegeleb energiate liigutamisega. Tundsin liiga sageli, et elu oli talumatult kaootiline, tahtsin hakata selles korda looma.

Olen taiji’ga kindlasti veel alguses. Mul on siiani tükk tegemist, et saada oma jalgu tööle, õppida neid tunnetama ning seejärel rakendama neis peituvat jõudu. Kannatlikult töötades keha tsoonid aktiveeruvad ja tekib tajumine, mida varem pole olnud. Tunnen, et olen muutunud justkui kompaktsemaks, õppinud oma energiaga säästlikumalt ümber käima ja tajuma piire, taiji aitab ka tähelepanu harjutada.

Tärganud on vastupidavus ja toonus. Olen mõistnud, et tegelikult ei nõua elu erilist pingutust, pead lihtsalt jõud õigesse vahekorda seadma. See aga ei tähenda, et kõik oleks lihtne – peab keskenduma ja tähelepanu koondama.

Harjutan Taijid kaks korda nädalas. Praktika on nii sügav ja laiahaardeline, et kogu elutegevust on võimalik õpitu pinnalt koordineerida. Algajatel soovitan õppida kõigepealt rahulikult hingama, lõdvestama keha ja olema järjepidev.”

Tekst: Kairit Kütt

Fotod: Shutterstock.com / Mare Kõrtsini

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*