5 enimlevinud viga, mida sportimist alustades tehakse + lahendused

Artikli autor ja personaaltreener Kaspar Nisu treeningut juhendamas
Artikli autor ja personaaltreener Kaspar Nisu treeningut juhendamas Foto: Siim Kinnas

Selles artiklis tahan sinuga jagada viit enimlevinud viga, mida teevad inimesed, kui nad alustavad sporditegemisega. Ühtlasi pakun igale veale välja tõestatud ja toimivad lahendused, mille kasutamine on toonud edu paljudele, kes on sportliku elustiili valinud. Hakkame pihta.

Viga nr 1 – treenitakse liiga sageli. Olen näinud paljusid, kes soovivad ikka ja jälle suure hurraaga treeninguid alustada, teades ise väga täpselt, kuidas on kõige õigem. Põhiline viga, mida tehakse – hakatakse treenima iga päev. Kui olid vormis viimati kooliajal ja alustad järsku iga päev treenimist, ei suuda su keha taastuda. Sinu võimekus aga arenebki treeningjärgse taastumise ajal puhates.

Lahendus. Selle asemel, et iga päev hingetuks rassida, planeeri nädalasse kolm kuni neli trenni. Nii jõuab su keha treeningute vahel taastuda ja alguse saab edukas protsess.

Viga nr 2 – välditakse süsivesikuid. Kuskilt, võib-olla tänu meediale, on levima hakanud müüt justkui süsevesikud teeksid paksuks ja nendest peaks loobuma. Süsivesikud on energiaallikas ja kui sa neist loobud, ei ole su kehal jaksu loomulikult funktsioneerida, rääkimata trennitegemisest.

Lahendus. Hoia kinni tasakaalustatud toitumisest. Järgi 2.0 taldrikureeglit – 1 osa teravilja (riis, pasta, kartul), 1 osa valguallikat (liha, kala, muna) ja 1 osa köögivilja (tomat, kurk, porgand). Jälgi ka, et sa ei liialdaks süsivesikutega õhtul enne magamaminekut. Sellest saadava energiaga ei ole sul uneajal midagi peale hakata ning see talletub “polstrina”.

Viga nr 3 – treenitakse liiga intensiivselt. Oleme kuulnud ja sotsiaalmeedia vahendusel tarbinud loosungeid nagu “no pain, no gain”. Ekslikult arvatakse, et kui trennis pole piisavalt raske, ei teki arengut. See väide on väär.

Lahendus. Alusta kergelt ja tõsta koormusi järk-järgult 10% nädalas. Selle asemel, et treeningutest tüdineda, tekita endas hoopis “treeningunälg” ehk tunne, et ootad juba järgmist trenni. Planeeri kindlasti kavasse puhkenädalad, kus lased koorumused teadlikult alla. Ideaalne rütm on kolmarendavat nädalat, millele järgneb üks taastav nädal.

Viga nr 4 – unustatakse sotsiaalelu. Kui sa just ei ole võistlev sportlane, ei peaks sa omale nõnda karme piiranguid seadma. Meelelahutust vajab eelkõige su aju.

Lahendus. Luba endale vaba aega sõprade seltsis ja lõõgastu. Äärmused on pahad, kuid mõni drink vahetevahel ei tee sulle kindlasti midagi halba.

Viga nr 5 – keskendutakse vaid eesmärgile. Seeläbi ei naudi sa protsessi ennast.

Lahendus. Sportimine on aeg sulle endale. Iga treening mõjub hästi su organismile, ainevahetusele ja ajule. Isegi lühike taastav treening. Sa jõuad rohkem ja oled rõõmsam.

Tekst: personaaltreener Kaspar Nisu, www.kasparnisu.ee