ajakirja Toetavad

Kämistreening uuele tasemele

Käimistreening on hea viis ennast vormis hoida, aga et seda veelgi efektiivsemaks muuta, võiks abiks võtta treeningkepid. Miks täpsemalt, küsisime BungyPump treeningkeppide maaletooja Toomas Kõivu ja treener Rene Meimeri käest.

Käimistreening sobib paljudele, sest alustada võib koduukse eest ja just siis, kui sulle sobib. See on hea alternatiiv ka nendele, kes ei saa või ei armasta joosta, sest käimine ei põruta jalgu. Aga et head treeningut veelgi paremaks muuta, siis võiks kaasa võtta treeningkepid, sest nendega kõndides treenid ka ülakeha. Oluline on teada, et treeningkepid ei ole lihtsalt tavalised käimiskepid, sest nende sisse on ehitatud vedrustus, mis on erineva takistusega/raskusastmega. „Treeningkeppide eelis ongi see, et saad kogu ülakehale efektiivsema treeningu tänu takistusele – piltlikult öeldes töötavad need nagu amordid, mida pead käies alla suruma ja selleks jõudu kasutama,” kirjeldab Toomas Kõiv. Tänu sellele töötab trenni ajal 90% lihastest ja koormust saavad nii käed, õlad, selg kui rind.

Treeningkepid
Toomas Kõiv

Erinevad võimalused

Kõiv toob välja, et treeningkeppide raskuse saab valida vastavalt enda vormile. „4 kg igapäevasele kõndijale, 6 kg juba rohkem treenitud inimestele ja 10 kg väga heas füüsilises vormis inimesele või professionaalsele sportlasele. Meie valikus on ka üks universaalne mudel, millel on komplektis kaasas nii 4 kui 6 kg takistus, mida saab vastavalt vajadusele vahetada. Lisaks saab nende puhul kasutada lukustust, nii et soovi korral kasutada neid tavaliste keppidena (ilma vedrutuseta),” tutvustab Kõiv ja lisab, et kõikidel teistel mudelitel saab ka raskusastet muuta, aga selle peab siis eraldi juurde ostma.

Treeningkeppi soetades tuleb teha valik ka peenema või jämedama mudeli vahel, see sõltub kasutaja eelistustest. „Minule isiklikult meeldivad jämedamad kepid, kuna need on tänu ergonoomilisele käepidemele käes paremad,” ütleb Kõiv.

Igal ajal, iga ilmaga

Treeningkeppe saab kasutada iga ilmaga ja igasugusel pinnasel. „Meie jämedamad treeningkepid on valmistatud vastupidavast plastikust ja peenemad keppide mudelid on tehtud alumiiniumist,” ütleb Kõiv ja lisab, et parema tulemuse saavutamiseks on erineval pinnasel kasutamiseks olemas eri otsikud, mis teevad treenimise mugavamaks. Maastikul kasutamiseks on spetsiaalne tugevast metallist teravik, mis tagab hea haakuvuse, asfaldil kasutamiseks on kummiotsakud ja kõikidel keppidel on kaasas ka korvid, et oleks parem pehmel pinnasel (nt liiva sees) käia. Uuendusena on ka talveks võimalik tellida kummist otsakuid, millel on küljes teravikud/naelad, et ka libedaga oleks hea treenida.

TreeningkepidReguleeri vastavalt vajadusele

Treeningkepid on reguleeritavad vastavalt treenija pikkusele. „Sobiva kepi pikkuse saame, kui asetame kepi teraviku kanna juurde, võtame käepidemest kinni ja tõmbame käe kere ligi. Siis peab käsi küünarliigesest jääma täisnurga alla. Kepi pikkus sõltub veidi ka pinnasest, kus seda kasutatakse, ja kõndija treenitusest. Asfaldil kasutame kummiotsakut ning siis võib kepp olla veidi lühem, pehmel pinnasel (näiteks mererannal) käimiseks võiks kepp olla aga veidi pikem. Treenitumad inimesed võiksid samuti kasutada veidi pikemaid keppe kui algajad,” selgitab Rene Meimer.

Tunne trennist mõnu

Treeningkepid võiks kõndimisel abiks valida siis, kui soovid treeningu käigus kulutada rohkem kaloreid ja treenida korraga nii vastupidavust kui tugevust. Need sobivad igas vanuses ja vormis inimestele. Rene Meimer toob keppidega treenimise eelisena välja selle, et võrreldes tavalise kõnniga annab see suurema ja mitmekülgsema koormuse. „Jalgadele lisaks töötavad siis ka käed ja ülakeha ning treening on palju efektiivsem,” ütleb ta ja lisab, et mõistagi tuleb arvestada, et keppidega kõndimine on tõhus vaid siis, kui kasutatakse õiget käimistehnikat ehk tõugatakse käega puusast tahapoole, käsi peaaegu sirgeks.

Algajana ei tasu kindlasti peljata asjatundjatelt nõu küsida, nii selle kohta, kuidas valida enda jaoks kõige sobivamad treeningkepid, kui ka seda, kuidas nendega kõige tõhusamalt trenni teha.

„Kuna üleüldse liikumine looduses ja värskes õhus on kasulik, siis miks mitte samal ajal ka oma ülakeha treenida,” ütleb lõpetuseks ka Kõiv ja lisab, et tugevat treeningut ei pea tegema iga päev, sest organism soovib ka puhata. „Trenni tuleb teha just nii palju, et endal on hea, ning mitte üle pingutada.”

Toomas Kõiv: „Testi tulemused näitavad, et treeningkeppide eelis on see, et tänu agressiivsemale liikumisele ja jõu kasutamisele on treening kuni 77% efektiivsem võrreldes tavakõnniga ja kuni 38% tõhusam kui tavaliste käimiskeppidega käimine. Treeningu ajal saab koormust 90% lihastest.”

TreeningkepidArtikli autor Merilin Piirsalu katsetas 4 kg raskusega treeningkeppe:

„Treeningkeppidega käimine on just paras väljakutse, kui lihtsalt käimine on natukene igavaks muutunud. Tavaliste käimiskeppidega võrreldes tunduvad treeningkepid tõepoolest palju efektiivsemad. Esiteks nõuab treenimine rohkem pingutust ja keskendumist, sest kogu aeg peab meeles pidama, et raskus tuleb jõuga alla suruda ja niisama kepi kaasa lohistamine efekti ei anna. Teiseks on juba treeningu ajal tunda, et koormust saab kogu keha, ja tänu sellele tekib treeningust suurem rahuolu.

Minu arvates sobivadki treeningkepid nendele, kes tahavad treenida võimalikult tõhusalt kogu keha. Need on ka heaks täienduseks näiteks jooksjatele, kes võiksid keppe kasutada mäkketõusutreeningutel, või siis suusatajatele imitatsiooni treeningul.”

Kui soovid treeningkeppe proovida, siis hoia silm peal ka BungyPumb Eesti Facebookil.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: erakogu

 

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*