Öeldakse ju ikka, et kõik algab rohujuure tasandilt. Seda ka spordis. Eestimaa Spordiliit Jõud on organisatsioon, mis on üks sporditegevuse vedureid meie maakondades, linnades ja valdades.
Jõud tähistas eelmisel aastal juba 70. tegutsemisaastat, mis on ühe spordiorganisatsiooni jaoks kahtlemata väärikas iga. Aastate jooksul on vahetunud nimi ja toimunud palju ühiskondlikke muudatusi, kuid Jõud on ikka püsinud. „Meie põhiline ülesanne on üle-eestilise regionaalse sporditegevuse korraldamine. Praegu kuuluvad Jõudu kõigi 15 maakonna spordiliidud, mis omakorda on moodustatud kohalikest spordiklubidest. Maakondade spordiliitude võrgustiku kaudu on regulaarsesse tegevusse kaasatud üle 700 liikmesklubi 40 000 harrastajaga.” selgitab Eestimaa Spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt.
Kalender on tihe
Aastate jooksul on Jõul välja kujunenud hulgaliselt traditsioonilisi sündmuseid, millest olulisemad on spordimängud ja muud spordivõistlused. Suurim sündmus on Eestimaa suve- ja talimängud, mis toimuvad iga nelja aasta tagant, järgmised Eestimaa suvemängud peetakse 2019. aastal Tartus. Käesoleval aastal olid aga Jõu üheks tähtsamaks ettevõtmiseks Eesti valdade ja linnade suvemängud, mis toimusid juulis vastavalt Vinnis ja Valgas.
Jõud korraldab ka eri spordialade meistrivõistlusi ja Tarmo Voldi sõnul on juba ajalooliselt välja kujunenud traditsioonilised alad, mille meistrivõistlusi Jõud korraldab. „Kui mõni uus ala tuleb juurde, siis see on ala esindajate endi soov. Osa alasid meistrivõistlustel on suunatud ka ainult konkreetsele vanusele,” toob Volt välja mõne erisuse. Kindlalt kuuluvad kalendrisse ka jüriöö orienteerumise teatejooks, mis tänavu toimus juba 58. korda, ning omavalitsusjuhtide talvine ja suvine mitmevõistlus, mis muutub iga aastaga ühe osavõtjaterohkemaks ja kus juhtidel tuleb kahe päeva jooksul mõõtu võtta kümnel spordialal, millest disc golf, sõudmine, jalgrattakross, sudoku, petank ja jahilaskmine on vaid üksikud näited. Sel aastal kohtutakse juuli viimasel nädalal Suure-Jaanis ja Tarmo Voldi sõnul ei ole tegemist ainult võistlusega, vaid see sündmus on ka koht, kus omavalitsuste juhid lisaks sportimisele saavad omavahel tutvuda ja ka pisut tööjuttu ajada.
Lisaks võistlustele on Jõu traditsioonideks ka kevad-, suve- ja sügisseminar, viimasel näiteks pannakse suuresti paika kogu järgmise aasta võistluskalender.
Võimalus ennast tutvustada
Maakondadel ja omavalitsustel on Jõu korraldatud spordimängude vastu suur huvi, nendele tullakse hea meelega osalema ja alati leidub ka mitu huvilist, kes soovivad üritust just enda maakonnas korraldada. „Arvestame neid soove, Eestimaa spordimängude puhul on korraldamiseks ka konkurss olnud,” lausub Tarmo Volt. Omavalitsuste huvi korraldamise vastu tuleb sellest, et mängud on nende jaoks suhteliselt väikese kuluga, tuues samas valda või linna tuhandeid spordiharrastajaid üle Eesti, kes kõik tarbivad kohapealseid teenuseid. „Igaüks tahab ju näidata oma omavalitsust ja ka kohalikud spordiinimesed saavad mängude korraldamisest osa,” räägib Volt. Mängudest osavõtvate sportlaste spekter on väga värvikirev, sest võistlustest võtavad osa eri tasemel võistlevad sportlased kuni tippudeni välja.
Paljud sportlased on pidanud tähtsaks oma kodukoha esindamist ja tulnud tihedale graafikule vaatamata spordimängudele võistlema. Näiteks Aleksander Tammert, Gerd Kanter ja Märt Israel on eri aegadel Jõu mängudel ketast heitnud. Spordimängudel on osalenud nii maadluse, orienteerumise, laskmise kui käsipalli Eesti paremik, samuti paljud endised ja praegused võrkpallikoondislased.
Suurtel Eestimaa suvemängudel on alasid rohkem, väiksematel iga aastaga vähem, kuid üldiselt võisteldakse väga erinevatel aladel ja see tähendab osalejatele mitmekülgseid võimalusi. Suvealadest võib näiteks tuua kergejõustiku, võrkpalli, orienteerumise, jalgrattakrossi, jahilaskmise, petangi, tennise ja mälumängu. Viimastel Eestimaa suvemängudel Saaremaal oli kavas 26 spordiala, spordiliidu Jõud võistlusprogrammis on kokku üle 40 erineva spordiala.
Jõud on osa spordi arendamise süsteemist
Võistlusi korraldatakse vastavalt spordialade rahvusvahelistele võistlusmäärustele ja eesmärk on võistlused läbi viia võimalikult kõrgel tasemel. Jõu korraldatud võistlused on inimestele tähtsad, sest annavad võimaluse oma valda või linna esindada ja ennast oma lemmikalal proovile panna. Kindel on see, et neid jõuproove on Eesti inimestele vaja. Tarmo Volt peab positiivseks tagasisideks just seda, et mängudele tullakse võistlema ja võistlejate hulk on stabiilne. „Spordimängudel on ka võistkondlik arvestus, mis motiveerib osalema ja annab võimaluse tunnustada paremaid. Linnad ja vallad saavad territoriaalsel alusel komplekteerida oma võistkonnad, mida nad paljudel muudel võistlustel teha ei saa,” ütleb ta ja nendib, et rõõmsaks teeb see, kui inimesed on rahul ja on näha, et üritusi on neile vaja.
Muutused ei lõppe
Kuna Jõud tegeleb regionaalse spordielu korraldamisega, tuleb lähitulevikus teha võistlussüsteemis tänu haldusreformile kindlasti palju muudatusi. Enamik võistlusi on omavalitsuste vahelised ja halduspiiride muutmine muudab kindlasti ka senist väljakujunenud võistlussüsteemi.
„Omavalitsuste piirid küll muutuvad, kuid inimesed ja sport ei kao kuhugi. Loodame, et leiame õige tee ja traditsioonid jätkuvad. Soovime, et uued tekkinud omavalitsused ei jäta sporti tagaplaanile, vaid hakkavad sellega kohe tegelema. Sport on oluline osa kohaliku omavalitsuse töös ning on tähtis, et inimesed rohkem liiguksid ja pööraksid tähelepanu tervisele. On vaja süstemaatilist lähenemist ja üks osa süsteemist on kindlasti spordiliidu Jõud ja maakondade spordiliitude tegevus,” kinnitab Volt.
Sporditöö on huvitav
Tarmo Volt on Jõu peasekretärina tegutsenud alates 2007. aastast ning on läbi ja lõhki spordimees. Põlvas mängis ta kooli ajal käsipalli ja tegutses hiljem treenerina nii klubide kui koondise juures. „Sporti olen teinud lapsest peale, sest mida siis muud ikka teha, kui staadioni kõrval elad,” ütleb Tarmo, kes peab sporditööd huvitavaks ja mitmekesiseks. „Siin ei teki kunagi rutiini, inimesed ja kohad, kus mänge korraldame, on erinevad. Ma ei kujuta ette, et töötaksin kaheksast viieni kontoris,” tõdeb ta. „Töös on palju suhtlemist ja kahtlemata ka palju eriarvamusi, aga spordis ongi hästi palju eriarvamusi ja siin asju ellu viia ongi huvitav, sest lõpuks leitakse õiged lahendused ja ühised pidepunktid.”
TULEVAL AASTAL
26. Eesti omavalitsuste talimängud, Viljandi, 3.–4. märts 2018
Spordialad: murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe, juhtide võistlus jt.
Eelturniirid meeste korvpallis toimuvad 20.–21. jaanuaril 2018. 26. Eesti omavalitsuste talimänge korraldab Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Viljandi vallavalitsuse, Viljandi linnavalitsuse ja Viljandimaa Spordiliiduga.
26. Eesti omavalitsuste suvemängud, Haapsalu, 7.–8. juuli 2018
Spordialad: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, jahilaskmine CSP, petank, mälumäng, tennis, köievedu, juhtide võistlus. 26. Eesti omavalitsuste suvemänge korraldab Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Haapsalu linnavalitsuse ja Lääne maakonna spordiliiduga Läänela.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Eestimaa Spordiliit Jõud / Terje Lepp
