Jüri Lossmann – esimene Eesti jooksualade olümpiamedalivõitja

Lossmann

Eesti esimeseks rahvusvahelise tiitlivõistluste medalivõiduks kergejõustikus ja jooksmises on Jüri Lossmanni hõbemedalivõit 1920. aasta suveolümpiamängudel Antverpenis.

Pingelise jooksulõpuga kaotas Jüri soomlasele Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. See oli napim kuldmedalikaotus olümpiamängudel 1996. aasta mängudeni. Maratonis jõudis eestlane ka järgmistele Pariisi olümpiamängudele, kus ta kandis avatseremoonial Eesti delegatsiooni lippu ja saavutas 10. koha.

Kergejõustiku juurde jõudis Lossmann noorte spordipoiste vabatahtliku „düünapoiste” ühenduse kaudu ja oli ka aktiivne jalgpallimängija. Jooksmises mitu Eesti meistritiitlit võitnud ja rekordit püstitanud (lisaks tuli ta ka enne Eesti iseseisvumist Tsaari-Venemaa meistriks ja püstitas mõne pikamaajooksurekordi) Jüri Lossmann töötas tavaelus kullassepa ja juveliirina. Lisaks aktiivseks sportlaseks olemisele oli ta Eesti esimeste spordikalendrite ja -käsiraamatute koostaja, Tallinna Poiste Spordiliidu üks asutajaid ja juhtis II maailmasõja ajal Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiametis Eesti sporti. Sõja lõpus läks ta Rootsi, kus töötas edasi juveliirina. Jüri Lossmann suri Stockholmis 1984. aastal.

Filmiaparaat

Eesti Eesti Spordi- ja Olümpiamuusemi kogus on maratonisangarile kuulunud 12-mm filmiaparaat. Tegemist on Ameerika Ühendriikide Keystone’i vabriku toodanguga II maailmasõja eelsest perioodist. Jüri Lossmanni kasutusse sattus aparaat arvatavasti tema Rootsi eluperioodil, aga kahjuks ei ole spordimuuseumi siiani jõudnud ülesvõtted, mida Jüri selle masinaga tegi ja mis võiksid olla kõnekad tema teisest eluperioodist.

Tekst ja fotod: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*