Kes ei mäletaks lapsepõlvest aega, kui oli vaja vallutada kõikide puude ladvad? Aeg tegi aga oma töö ning õunapuud jäid sinnapaika. Tegelikult sobib aga ronimine igas eas inimesele. See oskus ei kao mitte kuhugi, ootab ainult taasavastamist.
Eestis on ronimiseks mitu pankrannikut, aga ka siseronimisseinu. Sellest, kuidas ja kus ronida, räägib spordimees Hillar Irves Ekstreempargist. Põhjuseid, miks kaljuronimisega tegeleda, annab harrastaja Marge Taivere.
Mis alaga on tegu?
Irves: Kaljuronimine on statistiliselt üks ohutumaid põnevusspordialasid. Ronimine pakub põnevust ja katsumusi, ja igaüks saab ennast proovile panna.
Meeles võiks pidada, et kaljuronimine ei tähenda ainult kõrgustesse ronimist. Ei ole vahet, kui kõrgel sa oled – küsimus on selles, kas sa suudad rajal püsida ja kivist kinni hoida või mitte. Kukkumine on kukkumine ning see on kaljuronimise lahutamatu osa, olgu tegemist 10 sentimeetri kõrguselt jala maha panemisega või 10 meetri kõrguselt julgestusse kukkumisega.
Ronimise sportlikku aspekti tõendab see, et 2020. aasta Tokyo suvemängudel teeb kaljuronimine oma olümpiadebüüdi.
Kellele kaljuronimine sobib?
Irves: Kaljuronimisega võivad tegeleda kõik. Vanus on ainult number ja ronimine pakub isiklikke väljakutseid igas eas inimestele.
Ronimine suurendab enesekindlust ja enesehinnangut. Saad seda harrastada oma tempos ja ilma võrdleva surveta.
Millist varustust on vaja?
Irves: Madalatel seintel ronimiseks ei ole vaja midagi muud peale tahtmise. Kui on soov ja tahtmine ronida kõrgemale, peavad olemas olema julgestusvahendid. Oluline on ka oskus neid kasutada.
Kuigi ronimine võib paista ohtlik, peavad ronijad tähtsaimaks just ohutust. Kaljuronimine on ohutu tänu julgestusvahenditele, mida ronijad kasutavad.
Millised kulud kaljuronimisega kaasnevad?
Irves: Esmatutvumisel saab kogu vajamineva varustuse laenutada. Kui on soov hankida oma ronimisvöö, spetsiaalsed ronimissussid ja julgestusvahendid, siis peab arvestama umbes 150-eurose väljaminekuga.
Lisaks on siseronimisseintel ronimine tasuline. Ühe korra hind on ostetud paketist ja konkreetsest teenusepakkujast olenevalt tavaliselt 3–10 eurot.
Kus kaljuronimist harrastada saab?
Irves: Eestis saab aasta ringi ronida eri kõrgusega siseronimisseintel Tallinnas, Tabasalus, Rakveres, Kadrinas, Tartus ja Võrus. Välitingimustesse on ronimisseinad rajatud Otepääl Tehvandil ja Viljandis Karula veskiseinal.
Suviti käiakse Eestis välitingimustes ronimas rändrahnudel ja pankrannikul. Talvel, kui tingimused on head, harrastavad ronijad pankrannikul jääronimist.
Mis omadusi kaljuronimine arendab?
Irves: Hea füüsilise vormi tagamiseks on kaljuronimine suurepärane spordiala. Ronimine arendab jõudu, vastupidavust, terve keha kontrolli ja liigutuste täpsust.
Kaljuronimine annab tugevamad selja-, jala-, õla- ja käelihased ning parema vastupidavuse ja painduvuse.
Miks kaljuronimine?
Taivere: Metsarajad, õhtuti lõkke ääres istumine, järves ujumine, hubased vestlused – kaljuronimine on elustiil. Kaljuronimine on väga sotsiaalne spordiala, alati minnakse mitmekesi ning hea kambavaimuga saab ka rasketest radadest jagu. Spordiala ise pakub mitmes mõttes katsumusi: kogu keha kogeb pingutust ja võitleb kõrgusehirmuga, meel aga keskendub järgmisele liigutusele ja iseenda ületamisele.
Tekst: Laura Jaansen
Fotod: erakogu
