Paar aastat tagasi Rootsis alguse saanud plogging ehk maakeeli prügijooks jõuab tasapisi Eestisse. Kuigi see keskkonnasäästlik sportlik harrastus kogub veel tuure, on mulgid sellele jõudnud isegi oma nime panna – kõkutamine (kõnni ja kummarda).
Tegelikult saab prüginoppimise ühendada mistahes tervisliku liikumisviisiga. Nii võib ümbruskonna koristamine tavapärasele spordiringile sõna otseses mõttes uue sihi anda või vastupidi, panna keskkonna pärast muretsevad inimesed rohkem liikuma. Spordikeeli: võit!
Plogging’ust räägivad muusik ja endine sportlane Jalmar Vabarna, turundaja ja naiste jäähoki üks eestvedajaid Katrin Talvak ning purjetamisharrastaja Vladimir Zabellevitš.
Katrin Talvak koristab maailma
Kui Paides oleks omal ajal olnud jäähall, siis oleks Katrinist saanud suure tõenäosusega iluuisutaja. Ta meenutab, et lapsena uisutasid nad õega vanaema juures Roosna-Allikul talviti hommikust õhtuni. Kuigi hiljem jäi harrastus soiku, sest sobivaid tingimusi polnud, on uisutamine siiani tema meelisala. Nii jõudiski Katrin aastaid hiljem jäähoki juurde ning naiste koondisega käis ta 2007. aastal koguni MM-il. Praegu edendab mitmel alal tegus Katrin naiste jäähokit ja treenib asjaarmastajaid.
Katrini uusim harrastus on seotud 15. septembril toimuva Teeme Ära maailmakoristuspäevaga. Nimelt on naine ühendanud prügikorjamise tervisekõndide ja koerajalutamisega. Plogging on, muide, mõneski koristuspäevaks valmistuvas riigis tavapärane tegevus, eriti randades. „Viimasel ajal on tänu sotsiaalmeediale kõvasti kasvanud teadlikkus sellest, et prügi jõuab ka maailma kaunimatesse randadesse. Prügi on tõsine teema, aga mänguliselt ja hea seltskonnaga on koristamine palju haaravam. Sportlik hasart tuleb mängu ka siis, kui osalejad võistlevad üksteisega prügikohtade kaardistamises. See on tähtis, et saada suurem pilt prügi olukorrast kogu maailmas,“ ütleb Katrin.
Hea treening
Prügiteema läheb talle isiklikult korda ja nii kannabki ta koeraga jalutades hoolt kodukandi eest, kott prügi jaoks alati kaasas. „Maailmakoristuspäeva tiimiga liitumine tegi mu silmad prügi suhtes veel rohkem lahti. Eestis pole probleemiks mitte niivõrd suured prügihunnikud, aga pisike prügi, mida aina koguneb, on samamoodi ohtlik,“ tundub talle. Sportlik prügikorjamine on Katrini sõnul väga hea treening. „Kui harrastad hea tempoga plogging’ut, siis tee vahele kümme kükki ja korja sigaretikonid üles, see on väga hea intervalltreening. Lisaks hoiab pepu heas toonuses,“ muigab ta. Samuti arvab Katrin, et prügikorjamise võiks siduda orienteerumisega, nagu on tehtud Nigeerias ja Venemaal – seal on tegevuse nimetus Clean Games. Plogging on tema meelest väga hea turunduslik võte, millega tõmmata tähelepanu tõsisele probleemile, aga pakkuda sellele kohe ka lahendus.
Midagi peab tegema
Kõige rohkem kohtab Katrin kodukandis Peetris kommipabereid, krõpsupakke, burgeripabereid, suitsukonisid ja plekkpurke. „Kuldala park on väga armas koht. Noored veedavad seal metsa vahel või platsil palju aega, kuid neist jääb järele prügi. Seal ongi kõige suurem tööpõld. Ühel õhtul olid ka noored kohal. Hakkasin koristama ja kui nad metsast välja tulid, kutsusin nad appi. Nad muidugi püüdsid väita, et pole prügi maha visanud. Kartsin, et äkki läheb kakluseks – mina seal üksi väikese koeraga. Aga midagi peab ju tegema, et inimesed saaksid aru ja võtaksid vastutuse. Globaalne prügiprobleem ongi sellest tekkinud, et igaüks mõtleb, et pole minu asi. Ignorantsus on sama hull kui prügi mahaviskamine.“
Jalmar Vabarna annab eeskuju
Muusikasõbrad võib-olla ei teagi, et folgiedendaja ning Trad.Attack!-i ja Zetode ninamees Jalmar Vabarna oli kunagi valiku ees, kas minna muusiku- või sportlaseteed. Tema peres oli au sees suusatamine ja Jalmar spetsialiseerus lõpuks suusaorienteerumisele, saavutades omal ajal juunioride MM-il 60 osaleja seas 15. koha. Sportimist pole Jalmar siiani jätnud, sest isegi kui kaalu mõttes pole vaja end vormis hoida, siis sitkuse ja vastupidavuse mõttes küll. Liiatigi annab sportimine hea enesetunde! Sel kevadel avastas Jalmar enda jaoks plogging’u, mida harrastab siiani, kuna peab keskkonna eest hoolitsemist tähtsaks.
Aga kas jooksmine ise nõnda varju ei jää? „See sõltub, kui tähtsaks endale prügi sead. Võib olla erinevaid lähenemisi. Kui tahad distantsi joosta ja näed prügihunnikut, kus on näiteks viis asja, siis teed selle hunniku ümber ringe: võtad ühe asja üles, jooksed sada meetrit ja nii uuesti. See on ainult loomingulisuse küsimus, milliseks sa jooksu enda jaoks teed,“ räägib Jalmar. „Kui prügi on prioriteet, siis korjad kõik korraga üles. Isegi sellest on abi, kui võtad väiksema koha ja jooksed seal edasi-tagasi – näeb küll pisut jabur välja, aga nii oled kasulik kogu maailma jaoks. Mina olen seadnud prügi prioriteediks ja kui on rohkem prügi, siis korjan ka rohkem. Trenni mõttes võiks valida mägisema ala, ideaalne oleks mõni tervise- või suusarada.“
Plogging-maraton – miks mitte?
Tartus on Jalmari sõnul kõige levinum prügi suitsupakid, plekkpurgid ja kilepakendid. Ta tunnistab, et kui lihtsalt sporti teha, siis ei pruugigi prügi märgata. „Nii kui ma ütlesin, et lähen teen midagi head ja kasulikku, hakkasin kohe prügi nägema. Kui käisin esimest korda dendropargis plogging’ut tegemas, sai kott ruttu täis. Nädal hiljem samal ringil korjasin sama palju. Seal, kus inimesi liigub, tekib ka prügi. See on mõneti kõrgema võimu probleem, sest prügikaste on vähe. Kui kolmas kord Toomemäel käisin, siis vot see oli elamus! Koos sõbraga saime kokku seitse kilo prügi. Kui lõpuks vead sellist kotti järel, läheb jooks järjest raskemaks – saab üldfüüsilist trenni kah.“
Kui just maratoniks ei valmistu, saab tema sõnul nii täiesti korraliku koormuse. „Minu arust võiks plogging-maraton olla täiesti adekvaatne ettevõtmine. Ühe raja peal seda päris ei saa teha, aga ehk talgupäeva raames õnnestuks,“ arendab ta ideid edasi. Kui tal juba nii palju projekte poleks, võtaks Jalmar ehk isegi mõne sellise korraldada.
Initsiatiivi tuleb näidata
Plogging’u „saaki“ jagab Jalmar tihtipeale sotsiaalmeedias – seal, kust ta isegi sportliku prügikorjamise idee sai. „See ei ole üksikinimese probleem. Ma saan aru, et kui koristad oma aia ära, siis sellest ei pane pilti üles. Aga kui lähed maailma koristama või tänavaid, kus käivad tuttavad inimesed, siis see on kõigi probleem. Sotsiaalmeedia võim aitab sõnumit natukenegi edasi kanda.“
Jalmar ei pea paljuks vahel ise inimeste tähelepanu sellele juhtida, et nina ees oleva prügi võiks üles korjata. Õnneks on hea eeskuju nakkav ja nii mõnigi Jalmari sõber on võtnud harrastuse endale südameasjaks. „Initsiatiivi tuleb näidata. Olgu pealegi panus väike, aga kui tuhat inimest koristaks igaüks viis kilo, siis oleks viis tonni prügi meie metsadest kõrvaldatud. Ma loodan, et ülemaailmne koristuspäev toob need inimesed kokku ja aitab mõista probleemi sügavust.“
Vladimir Zabellevitš seisab mere eest
Sotsiaalmeedias Voff Kini nime taha peituv Vladimir, kes on pärit Saaremaalt, peab merd väga oluliseks ja heaks akude laadijaks. Ta on purjetamisega tegelenud lapsest saati, aga praeguseks enam ei võistle ja seilab vaid hobi korras. Vladimir tunnistab, et eelkõige läheb ta mere äärde ikkagi ujuma või niisama jalutama, mitte spetsiaalselt prügi korjama, kuid nüüd on tal prügikott alati taskus. Selleks, et randu puhtamaks saada, on Vladimir Austraalia purjetajatelt inspiratsiooni ammutades loonud kohalikul tasandil algatuse Take 3 For The Sea (sotsiaalmeedias #take3forthesea, võta kolm kaasa). „Ettevõtmise loogika on väga lihtne: mere ääres viibides vaata korraks ringi ja kui näed seal prügi, siis korja vähemalt kolm asja üles, võta kaasa ja viska ära.Kui igaüks meist hakkaks seda üleskutset järgima, saaksid meie rannad ehk puhtamaks ja inimeste teadlikkus prügiprobleemi aktuaalsusest kasvaks,“ selgitab ta.
Vaatepilt pole ilus
„Koristuskampaania hüüdlause võib tegelikult olla milline tahes. Oluline on, et inimesteni jõuaks sõnum, et rannad ja metsad on meie ühine kodu, mida tuleb puhtana hoida,“ räägib Vladimir. Rannast prügi korjamise algatusele pani ta aluse sel suvel, kui viibis tütrega pikalt Saaremaal. „Käisime palju randades, ka sellistes n-ö nurgatagustes kohtades, kuhu igaüks ei satu. Vaatepilt, mis seal avanes, oli päris kole. Kõikjal leidus plasti, millest suurema osa on tõenäoliselt meri kaldale uhtunud. Kõik, mis vee peal püsib, jõuab ju lõpuks randa. Aga lisaks leidus palju seesugust, mille on kindlasti inimesed randa jätnud.“
Jaksad tuua, jaksad viia
Rahvarohketes randades leidub igat sorti prügi: kilekotte, plast- ja klaastaarat, ühekordselt kasutatavaid nõusid, pudelikorke jms. Vladimir tõdeb, et endalgi on päris raske üleni plastivabana randa tulla, sest klaastaara pole rannas lubatud. Klaas on ohtlik, kuna selle purunemise tagajärjeks võivad olla rängad vigastused. „Rannas liikudes katsun alati korjata üles prügi, mis mulle silma jääb, ent otseselt ma seda ei otsi. Näiteks Pidula rand Saaremaal on väga ilus koht, ja suviti käib seal palju rahvast. Kogu ranna peale nägin aga ainult ühte prügikasti. Sealsete teeäärsete parkimiskohtade juurde võiks kohalik omavalitsus prügikaste juurde panna. Mõnes mõttes mõistan, et inimestel polegi prügi kuhugi panna ja seetõttu lähevad nad lihtsama vastupanu teed. See muidugi ei vabanda prügi mahajätmist – selle, mille inimene jaksab kaasa võtta, peaks ta jaksama ära viia.“
Globaalne probleem
Meri toob päris palju globaalsest prügiprobleemist esile ning nii on veesportlased ja teisedki veega kokkupuutuvad inimesed üle maailma tegutsema asunud. Vladimir viitab, et Volvo Ocean Race’il osales tänavu purjetamismeeskond Turn the Tide on Plastic, kelle eesmärk oli mitte ainult võistelda, vaid samal ajal merevett uurida ja võtta veeproove, selgitamaks välja, kui palju leidub selles mikroplasti. „Prügi on globaalne probleem. Inimestel on kohati suhtumine, et kui minu rannas ja kodus prügi ei ole, siis ei ole see minu asi.“
Aga kui kas või tuhandeid kilomeetreid eemal ookeanis ujub Saaremaa suurune prügisaar, on see kindlasti meie kõigi probleem. Loodusesse sattuv prügi jõuab lõpuks ringiga meie kõigi toidulauale ja mõjutab otseselt meie elukvaliteeti.
Hea teada
Plogging sai alguse 2016. aastal Rootsist. See tuleb sõnadest plocka upp (võta üles) ja jogga (sörkima). Tegemist on keskkonda säästva sportliku harrastusega, milles on ühendatud jooksmine ja prügi korjamine. Välja jooksma minnes korjab inimene üles ka teele jäänud prügi ja viskab selle hiljem prügikasti.
Koristame maailma!
Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimub 15. septembril 2018. Tegu on maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, kuhu on kaasatud 150 riiki. Alguse sai see Eestist ja siit üritust ka juhitakse. Eestis on koristuspäeva fookuses metsad, mererannad ja järvede-jõgede kaldad. Loe lisaks: www.maailmakoristus.ee.
International Solid Waste Associationi (ISWA) andmetel tekib igal aastal juurde umbes 4 miljardit tonni prügi, millest umbes 1,6 miljardit on olmeprügi. Probleemi ulatust aitab mõista fakt, et 3,5 miljardil inimesel maailmas ei ole juurdepääsu jäätmekäitlussüsteemidele ja see prügi jõuab loodusesse, sh jõgede kaudu ookeanidesse, või põletatakse.
Tekst: Esme Kassak
Fotod: erakogu
