Kõrgustes trikitav slackliner Jaan Roose

Jaan Roose
Foto: erakogu

Kas sina kujutaksid ette end mitme meetri kõrgusel vetruval liinil kätel seismas? Jaan Roose on oma pööraste trikkide ja uskumatu pühendumisega maailma tipptrikitajate sekka jõudnud, tuuritades Madonnaga ja lüües kaskadöörina kaasa Hollywoodi filmides.

Jaan Roose (26) jõudis hulljulge alana näiva slackline’ini tänu parkuurile ja freerunning’ule, millega ta tegeles sõpradega ühiselt loodud MTÜ Vabadusspordis. „Tegime 2010. aastal Põlvas parkuuri ühistrenni. Eesti slackline’i maaletooja tuli ala meile tutvustama, lootes, et meile kui aktiivsetele poistele pakub see huvi,“ meenutab Jaan. „Alguses tundus see väga uus ja huvitav, aga täiesti võimatu,“ ütleb ta. Äärmise sihikindlusega oli sellest hoolimata juba pool tundi hiljem esimene slackline kõnnitud.

Kiire tähelend

Kuna ala võitis kiiresti Jaani südame, otsustas ta juba samal aastal võtta osa videopõhisest võistlusest King of Slackline. Maailma parimad slackliner’id andsid osalejatele igal nädalal ülesandeks uue triki, mida pidi filmima ja YouTube’i kaudu jagama. Iga nädalaga läksid väljakutsed keerulisemaks. „Kui võistlusega alustasin, oskasin vaid köiel kõndida ja paari lihtsamat trikki teha. Algajale oli see suurepärane kogemus,“ meenutab Jaan. Ta pani end esialgu proovile koos sõpradega, kuid oli juba seitsmendaks nädalaks ainus eestlane võistlustules. „See andis veel rohkem motivatsiooni edasi pingutada,“ meenutab ta. Pühendumine tasus ära, kuna esimese võistluse lõpetas noormees teisel kohal. Järgmisel aastal oli Jaani kogemustepagas veelgi suurem ning King of Slackline’i 2011. aasta võistluselt tuli koju kuldmedal.

Jaan usub, et just esimese võistluse teine koht on tema erilisim saavutus. „See andis mulle algusest peale arusaamise, et pingutades ja kõvasti tööd tehes jõuad kaugele. Alustasin peaaegu nullist ja sain teise koha. Tihti mõeldakse, et on vaja erilisi oskusi ja teadmisi, aga tegelikult peab lihtsalt vaeva nägema.Tõestasin sellega endale, et kui väga tahan, suudan kõike,“ sõnab Jaan, kes enda sõnul on ekstreemsportlane, aga samal ajal ka artist ja esineja.

Jaan Roose
25.08.2018 tegi Jaan 117 meetri kõrgusel maa ja taeva vahel tagurpidi salto, mis tähistab ühtlasi ka maailmarekordit. Foto: Jaanus Ree

Tuuril koos Madonnaga

„Võistlus lõppes 2011. aasta detsembris. Jaanuaris olin Saksamaal messil ja järgmisel kuul algas Madonna turnee,“ meenutab noormees, kes kutsuti slackliner’ina kaasa lööma maailmakuulsa superstaari kontserttuuril. „Tegemist on nii suure projektiga, et lõpuks teed kõike, mida oskad, ja veel rohkemgi. Ma tegin koreograafiaid kaasa ja õpetasin samal ajal nii Madonnat kui ka tema lapsi,“ sõnab ta. Kas legendaarne Madonna pakub Jaanile nüüd slackline’i-maailmas konkurentsi? „Võin julgelt öelda, et temal läks õppimisega kõige kauem aega. Tasakaal ei olnud hea,“ naerab Jaan.

Slackliner’i sõnul on elamus tuurist olnud suurim pärast selle lõppemist. „Tuuril oled justkui mulli sees ega mõista selle mastaapsust. On võimas esineda niivõrd suurte rahvamasside ees, kogeda seda energiat ja liikuda mööda maailma ringi, mäletamata, kus linnas olime eile või üleeile, ja ööbides pea igal ööl uues kohas,“ meenutab ta.

Jaan Roose
Moab, Utah, USA. Jaani elu kolmas highline – 40 m pikk ja edukalt kõnnitud esimese katsega. Foto: erakogu

Trikid kinolinal

2015. aastal võttis Jaan kaskadöörina osa fantaasiafilmist „Assasin’s Creed“. Selle trikikoordinaator, kes oli varem töötanud Ämblikmehe filmidega, oli aastaid otsinud filmi, kus saaks uut ja põnevat slackline’i kasutada. „Kuna neil oli kedagi veel vaja, kutsusime kampa teise Eesti slackliner’i Tauri Vahesaare. Olime temaga hiljuti filminud video, kus tegime kahekesi korraga liinil trikke, mida trikikoordinaatorile näitasime. Londonis toimus workshop ja pärast seda filmisime mõne nädala Maltal,“ meenutab Jaan, paljastades saladuse, et juba järgmisel aastal tuleb välja uus Hollywoodi film, kus ta kaasa lööb.

Mis on slackline?

Slackline on elastne kaks või viis sentimeetrit lai liin. „Selle erinevus teistest tasakaalualadest nagu trossil või köiel kõndimine peitub slackline’i dünaamilises vetrumises. Slackline’il kõndides või trikke tehes hoitakse tasakaalu vaid käte ja jalgadega, samal ajal kui trossil kasutatakse tasakaalu hoidmiseks näiteks pulka,“ selgitab Jaan, lisades, et tihti peetakse alasid väga sarnasteks. „Slackline nõuab kogu keha tööd. Suurim erinevus peitubki selles, et slackline’il saan liini ise mõjutada ja kontrollida. Trossil seda teha ei saa.“

Jaan Roose
Foto: Roman Neumann

Slackline kinnitatakse kahe tugipunkti, näiteks kahe puu vahele. Samuti võib suuremaks väljakutseks kinnitada selle rasketehnika nagu traktorite või isegi kaljude vahele. „Kõik oleneb sellest, mida teha tahad. Kui eesmärgiks on trikid, mõjub liinile tonnine tõmbejõud,“ märgib asjatundja.

Kuigi esmapilgul võib selline uutmoodi köiel kõndimine keeruline tunduda, usub Jaan, et keerulist pole selles midagi. „Kui pargis trenni teen, tulevad inimesed tihti uudistama ja soovitan kohe neil ise proovida.Loomulikult nõuab algus veidi tehnikat, oma keha ja liini tunnetamist, kuid tasakaal on meil kõigil olemas – seisame ju kahel jalal.“

Slackline’il esimeste sammude tegemiseks on liin maapinnast tavaliselt 20–30 cm kõrgusel. Eksperdid trikitavad aga juba tunduvalt kõrgemal. „Aja jooksul on aru saadud, et kui pikem liin asub veidi kõrgemal, siis saab kõrgemale lennata ja suuremaid trikke teha, ja lisaks on siis vetruvus parem. Seetõttu on praegu kõrgusestandardiks poolteist kuni kaks meetrit. Veel mõni aasta tagasi oli see 70 cm kuni üks meeter. Liinil on soovitatav kõndida paljajalu, kuna siis on tunnetus parem. Trikke on aga parim teha sileda ja õhukese tallaga ketsides.“

Jaan Roose
Rummus Foto: erakogu

Eriline kodupaik

Jaani sõnul on Eesti ideaalne paik slackline’iga tegelemiseks, kuna siit on projekte korraldada ja mujale maailma reisida imelihtne. „USA-sse kolimine võib ju näida suure unistusena, aga Eesti on minu jaoks ikkagi kodu. See polegi otseselt minu karjääri- või tööpaik, kuid teen aeg-ajalt ka siin esinemisi ja reisin välismaal suuremate projektidega. Ameerikas elavate sõprade pealt näen, et nemad ei saa nii palju võimalusi kui mina Euroopas, kuna siinne logistika ja lennuliiklus on niivõrd head,“ märgib ta. Ala tuntus on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. Kõige populaarsemad on Jaani sõnul Red Bulli võistlused Itaalias.

„Ainus Eesti miinus on kliima ning see, et treenimiseks pole korralikke siseruume. Vahel vaatan Brasiilias elavate sõprade videoid, kes saavad kogu aasta jooksul rannas trenni teha, ja mõtlen, et miks mina siin miinuskraadide ja külma tuulega treenima pean. Teisest küljest see aga karastab,“ tunnistab ta. Just karmides tingimustes treenimine mõjutas ka Jaani pääsu Madonna tuurile. „Video, mis talle minust saadeti, ei olnud kindlasti minu parimatest trikkidest. Ma tegin selles ühte ja sama trikki üle kahekümne korra – kukkusin, tõusin püsti ja proovisin uuesti – külmaga paksu lume sees.Sain teada, et just see mängiski kõige rohkem rolli, kuna Madonnale meeldivad inimesed, kes on samasugused hullud tööloomad nagu ta ise. Inimesed, kes ei anna alla. Ka keerulistes tingimustes teevad nad tööd edasi, leiavad lahenduse ega otsi vabandusi.“

Jaan Roose
Itacotiara rand, Niteroi, Braziilia. Täpselt sama koht, kus treenis Jaani põhiline King of Slackline 2011 finaali konkurent Carlos Neto. Jaan tegi samal ajal trenni Setomaa lumises metsas. Foto: erakogu

Tõhus treening nii kehale kui ka vaimule

Slackline treenib süvalihaseid ja arendab koordinatsiooni. Vaimselt aga arendab see tahtejõudu. „Viimast on vaja juba slackline’iga alustamisel, sest kui inimene proovib paar korda ja ütleb, et ei saa hakkama ja tal pole tasakaalu, siis tegelikult ei jää tal üldse tasakaalust puudu. Asi on siiski tahtejõus,“ sõnab üks Eesti edukamaid slackliner’eid.

Vaimselt on Jaani jaoks üheks suurimaks katsumuseks kõrgused – alles hiljuti tegi ta trikke Tallinnas kaksiktornide vahel. „Kõrgustes on just vaimne pool esikohal. Peab oskama kontrollida nii mõtteid kui kogu keha, sest hirm tekitab tugevalt lihaspingeid. See hirm kandub edasi liinile, mis hakkab värisema, ja nii kaobki tasakaal. See annab kõige rohkem tunda just kõrgustes, kuid samasse hirmu võib algajana langeda ka tunduvalt madalamal. Kui hirm liinile kandub, tundub see kontrollimatu,“ toonitab Jaan, et kõige olulisem on jääda rahulikuks. „Paljude jaoks on slackline’il kõndimine kui meditatsioon. Sa oled täielikult keskendunud ja hetkes kohal.“

Kus saab slackline’i proovida?

Tekst: Kairit Kütt

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*