Lumesurf ehk adrenaliinirohke sõit lohega

Lumesurf

Talverõõmude nautijatel, kes soovivad harrastada midagi sportlikku, ekstreemset ja vabastavat ilma Eestist lahkumata, on juba mõnda aega olnud võimalus tegeleda lumesurfiga. Fansurf Surfikooli instruktor Margus Otsa räägib, mis alaga on tegu.

Margus, mis ala on lumesurf?

Snowkite ehk lumesurf on üks jääpurjetamise rahvusvaheliselt kinnitatud klassidest. Alguse sai ala aga vee peal harrastatavast lohesurfist. Lumesurfi teeb eriliseks see, et sõita on võimalik nii lumel kui ka jääl. Jää peal sõidetakse uiskudega ja lumel kas slaalomisuuskade või kelguga, aga kõige loogilisem valik on lumelaud. Suuskade või uiskudega sõites ollakse näoga sõidusuunas ja lohe on külje peal. Lumelauaga liigutakse mäel. Suusad on kõige lihtsam variant, kuna vaiksema tuule korral saab nendega hoogu juurde anda või vastutuult astudes lohesse jõudu juurde tekitada.

Kellele lumesurf sobib?

Kindlasti soovitan seda neile, kes tegelevad lumelaua- või mäesuusaspordiga, sest see annab vabaduse sõita eri tingimustes. Olen seda ala soovitanud ka neile, kes tunnevad lohesurfi vastu üldisemalt huvi. Talv on kõige parem aeg sellega alustada, kuna lume peal on lihtsam sõitma õppida. Õppimiseks kulub 3–4 tundi ja kui talvel õige nõksu kätte saab, on suvel vee peal palju lihtsam alustada. Koolituse käigus õpitakse lohe lennutamist ja suuskadel või lumelaual sõitmist ning kätte saab õige kehaasendi ja kiiruse kogemuse.

Lumesurf

Kui paljudest lumesurfaritest saavad lohesurfarid?

Mõned inimesed otsustavad ainult lumesurfiga tegeleda ja nad ei soeta vee peal sõitmiseks lauda. Lumelauafanaatikutel on üldjuhul väiksemad lohed, mille nad mägedesse või tundrasse kaasa võtavad. See on hea idee, näiteks Soome ja Norra tundrates on sadu kilomeetreid avatud lumevälju, kus puhub ühtlane tugev tuul, aga mägedes tuleb hoopis teistsuguste tingimustega arvestada. Lumesurf on hea võimalus Eestis lumelaua- või mäesuusasporti harrastada, sest mägesid ju ei ole, aga kiirust on sõitmiseks vaja.

Kui ohtlik see ala on?

Lume peal ei ole väga ohtlik sõita, pigem võrdub see vee peal surfamisega – kõik õnnetused juhtuvad alati kaldal. Kui minna lume peale sõitma kuhugi keset järve või põldu,  kus ei ole kive ja on paks lumi, ei juhtu inimese ega varustusega midagi. Kiiver peab kogu aeg peas olema ja esmase ohutuse saab tagada ka kaitsmete näol. Tavaliselt on õppijatel põlved ja tagumik valusad, sest lohe tõmbab alguses ette ning kukutakse põlvedele. Üldiselt teisi ohte eriti ei ole, sest koolitus sisaldab ka ohutuse osa. Tänapäeva lohed on kõik sellised, et sõidu lõpetab lohega ühendatud poomist lahtilaskmine – kiirus langeb peatumiseni ja lohe kukub alla.

Millist varustust on lumesurfiks vaja?

Riietuseks sobib ideaalselt lumelaua- või mäesuusavarustus, mille all on soe pesu. Väga paksult ei tasu end riidesse panna, kuna liigutades läheb keha soojaks ja palavaga isegi märjaks, ning siis on pigem oht, et hakkab külm. Lisaks läheb vaja trapetsit, mis kinnitub jope peale. Neil, kes soovivad sõita nii talvel kui ka suvel, soovitan valida veidi suurem trapets, mis talvel ümber jope mahuks. Vaja on ka lumelauasaapaid ja lauda või suuski, sõltub eelistustest. Lumelaud võiks olla twintip ehk kahesuunalaud. Tuhklumel ja paksus lumes sõitmiseks mõeldud lumelauad on väga head pikaks ja kiireks sõiduks, lühike freestyle-laud sobib pigem trikkideks. Klambritest soovitan flow-klambreid või sarnaseid – need kinnituvad ühe liigutusega kanna juurest. Rihmikute tüüpi klambreid kinni panna ja samal ajal lohet juhtida on esialgu keeruline. Sõltuvalt klambrite kinnitusest on sõidu alustamise tegevuste järjekord erinev. Turvavarustusest on 100% kohustuslik kiiver, mis hoiab ka sooja. Kinnasteks võib kasutada lumelauakindaid, aga ka murdmaasuusakindaid või analoogseid lehtkummist (neoprene) kindad. Õppimisel on soovitatav kasutada rulatamiseks või rulluisutamiseks mõeldud põlvekaitsmeid. Lohe valikul tuleks lähtuda põhilohest: naistele soovitan 9 m2, meestele 10 m2ja neist suuremaid lohesid. Talvel kasutatakse pigem suuremaid lohesid, et ka väiksema tuulega liikuma saada või lihtsalt kulgeda.

Lumesurf

Kus lumesurfata saab?

Tallinna lähedal kasutame põhiliselt Tartu maantee ääres olevat Jüri põldu. Väga populaarne koht on ka Maardu järv, sest see on merepinnast veidi kõrgemal. Seal on takistusi vähem ja tuul ühtlasem. Tallinnas on kõige populaarsem Harku järv, mis on justkui augus, aga takistusi on seal rohkem ja tuul ebaühtlasem. Palju käiakse Haapsalus, kus korraldatakse Eesti ja rahvusvahelisi meistrivõistlusi. Seal on kinnine laht, mis läheb kiiresti jäässe, ja koht on paljudele tuultele avatud. Sõita võib aga igal pool: kui kuskil sobivat põldu näete ja põllumees lubab, võite peale minna. Tasub jälgida lume paksust, see võiks olla üle 10 cm. Ma ei soovita sõitma minna kohe esimesel päeval, kui lumi maha tuleb, sest sellest vajub läbi. Eelkõige tuleb kontrollida, kas põllu servas jookseb elektriliine – nendes kohtades ei tasu kindlasti sõitma minna. Kellel on rohkem soovi avastada, saab varustuse autosse panna, mööda Eestit ringi sõita ja katsetada.

Millal ala harrastada saab?

Eestis on tavaliselt kõige parem aeg jaanuari keskpaigast märtsi lõpuni. On olnud aastaid, kus näiteks aprillis sõidetakse samal päeval nii lume kui ka vee peal. Talvel on veidi lihtsam sõita, kuna ei ole tuulesuuna probleemi ja saab sobivasse kohta liikuda. Maa pealt tulevad tuuled on puhangulisemad, meretuuled ühtlasemad. Sõitmiseks on vaja vähem tuult kui suvel, liikuma saab juba siis, kui tuulekiirus on 3 m/s. Väga tugeva tuulega on ebamugav sõita. Tänu sellele saab seda ala harrastada pea igal ajal, kui lund on.

Miks seda harrastada?

Füüsiliselt on lumesurf väga hea koordinatsiooniala. Vaimse poolt pealt on see ekstreemne ja põnev, tekitab vabaduse tunde ja paneb proovile. Ala on väga sportlik ja koormust saab kogu keha, eelkõige jalad. Lihtsalt sõitmisest on võimalik edasi liikuda trikkide tegemiseni. Lume peal on populaarne radade ja hüpekate tegemine ja neil sõitmine, mis sobib alustajatele hästi.

Lumel surfamise hind

Lumesurfikoolitusele kulub tavaliselt 3–4 tundi ja selle hind on u 45 eurot tunnis. Hinna sees on juhendamine, õppematerjalid, varustuse rent ja iseseisev sõit.

Kui sul on mäevarustus olemas, tuleb lumesurfi harrastamiseks juurde osta trapets, poom ja lohe. Nende kogukulu on sõltuvalt varustusest u 500–1500 eurot.

Miks just snowkite?

Jette


Iga lumesurfiharrastaja soovib oma hobiga tegeleda ka talvel ja snowkitetekitab sama häid emotsioone nagu vee peal liuglemine. Elan mere lähedal ja tuhklumel sõitmine on kindlasti lumerohke talve osa. Snowkite annab mulle võimaluse värskes õhus sportlikult aega veeta ning sõpradega kohtuda ja üheskoos surfamas käia.

Urmas

Mulle meeldib sõita lohega mereveel ja lumelauaga lumel, seega tundub talvine snowkite iseenesestmõistetav valik. Samuti on lohetamine hea viis looduses viibida ja matkata ning kogeda vabaduse tunnet. Rasketes tingimustes lohetades või midagi uut õppides saab nautida hirmutunde ületamisest tekkivat rahulolutunnet.

Marje

Lohesurf muutnud mu elu. Ma ei tegele sellega küll väga regulaarselt, aga alati, kui surfama lähen, valdab mind vabaduse tunne – tunne, et kõik on võimalik ja miski pole ületamatu. Surf on minu jaoks palju enamat kui lihtsalt hobi. See on lahedad sõbrad, meeldivalt ja sportlikult värskes õhus veedetud aeg ning võimalus nautida kaunist loodust. Talve saabudes on suurepärane harrastada lohesurfi lumel. Eriti äge on surfata päikeselise ilmaga värskelt sadanud lumel ja vahepeal teha väike paus, rääkida sõpradega juttu ja juua termosest kuuma teed. Need hetked teevad meie päevad positiivseks ja elu nauditavaks!

Tekst: Kadri Kütt

Fotod: Shutterstock.com / Risto Kõrgemägi / Fansurf Surfikool / erakogu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*