Eestist jalgrattaga Iraani ehk kaks kontvõõrast matkajat tundmatusi täis teekonnal

Milline näeb välja üks ideaalne suvepuhkus? On see kõigi mugavustega pakettreis või sisekaemuslik loodusretriit? Võimalusi enda tavarutiinist meelt lahutada on tuhandeid. Üks võimalus on seda teha näiteks jalgrattal. Lastes oma kaherattalisel sõbral kanda end üle riigipiiride, kombates samal ajal piire ka füüsilisel ja vaimsel rindel. Neljandal juunil Eestist Lähis-Ida poole teele asunud matkajad Triin ja Rain on otsustanud teada saada, mis fenomeni peidab endas üha enam populaarsust koguv jalgrattaturism.

,,Idee sai alguse mõtisklusest, et mis oleks, kui istuks ühel suvehommikul ratta peale ja ei pöörakski enne sügise tulekut kodu poole tagasi. Kui kaugele võib üks tavaline inimene oma kondimootoriga jõuda? Tuleb välja, et üpriski kaugele!’’ räägib jalgrattareisi planeerimisest filmitudeng Triin Rennit.

,,Miks Iraan ja miks just jalgratas? Alustades küsimuse teisest otsast, siis olen ma siiski tudeng ja otsin reisimiseks jõukohaseid vahendeid. Jalgratas on suurepärane sõiduk, mis vajab vaid lihtsat putitamist ja kahte jalga, et seda töökorras hoida. Muidugi saab ka ratta alla kopsaka varanduse matta, aga suures pildis on see vähenõudlik abivahend kõigile, kes soovivad jõuda punktist A punkti B. Lihtsalt sel korral olen otsustanud, et punktiks B saab olema Iraan.’’

,,Kuna minu varasem kogemus jalgrattaga matkamisest on olematu, on Euroopa läbimine hea häälestus juba kaugemate maade avastamiseks. Trass kulgeb läbi Rootsi, Taani, Saksamaa, Tšehhi, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Bulgaaria, Türgi ja Iraani. Iraan ei ole kindlasti minu reisisihtkohtade esiliigasse kuulunud ja samuti ei mäleta ma, et oleksin selle riigi kohta viimasel ajal midagi head kuulnud. Kuid kui piiride ületamiseks on juba läinud, siis miks mitte uurida eluolu ka Euroopast kaugemal. Oma silm on kuningas ning jalgratas mõõdab üksnes maad, tema riiginimedest ei hooli.’’

Teekonda läbib ka ultrajooksja Rain Seepõld, kes on sel suvel otsustanud tossud rattakingade vastu vahetada. ,,Triin kirjutas mulle jaanuaris pika kirja Instagrami, kirjeldades oma plaani ja uurides, kas oskaksin talle spordigiidinduse tausta tõttu soovitada kedagi, kes sellise kolmekuulise väljakutse vastu võiks võtta. Kuigi ma Triinust kunagi varem kuulnud ei olnud, tundus idee täiesti kontvõõra inimesega teisele poole maailma sõita piisavalt segane, et talle siiski iseennast soovitada. Tänaseks oleme jõudnud Ungarisse ja läbinud üle 2500 kilomeetri. Ei oskagi näppu peale panna, kumb on raskem – kas läbida iga päev 45 kilo kaaluva rattaga 100 kilomeetrit, otsides uut ööbimiskohta ning muretsedes vee ja toiduvaru olemasolu pärast, või olla selles kõiges kahekesi inimesega, kellega ilma varasema seoseta pea ees tundmatusse vette sai hüpatud.’’

Matkaliste sõnul on nende teekonna peamine eesmärk innustada ka teisi inimesi liikuma ja maailma avastama. ,,Iga väljakutse tundub esmapilgul suuremana, kui ta on pärast esimese sammu tegemist. See ei tähenda, et peaks alati ekstreemsuste poole püüdlema, kuid just teadmatutes oludes õpid kõige paremini seda, mida Sa enne ei teadnud. Reisi senine kogemus on näidanud, et juba väike eneseületus on parim ravim ärevuse ja tusatuju vastu. Samuti on imetlusväärne kui tugev on inimese keha – ei pea olema tippsportlane, et liikumist nautida ja oma võimetes üllatuda.’’

Kontvõõraste teekonda on võimalik jälgida Instagrami kontol @kontvoorad ning uurida välja kõik vajalik, et ka ise sel suvel üks pikem või lühem jalgrattaturnee ette võtta.