SA Noored Olümpiale jagas suvel välja järjekordseid stipendiume ning ühe neist pälvis paraujuja Susannah Kaul (20). Saame temaga lähemalt tuttavaks.
Susannah, kuidas jõudsid ujumise juurde?
Ujumisega alustasin samaaegselt esimesse klassi minekuga. Tollel ajal olid treeningud pigem tervise tugevdamise eesmärgil, kuid mida aasta edasi, seda selgemaks sai, et just sport on see, millega tahaksin pikemas plaanis tegeleda. Nüüdseks olen basseinis treeninud 13 aastat, millest viimased kuus Kalevi Ujumiskoolis treener Kaire Indriksoni juhendamisel.
Mis on sinu jaoks ujumise eripära ning mis sind selle juures köidab?
Kõige suurem eripära ongi vast see, et treeningud toimuvad vees, mitte kuival maal. Kui teiste spordialade puhul treener käsib õiges rütmis ja pidevalt hingata, siis meil on vastupidi, on mõningad harjutused, mille puhul hingamine on keelatud. Üldiselt on ujujad ka kogu aeg märgade juustega ja prillirantidega.
Kindlasti on aga ujumise üheks suurimaks ja ühtlasi kõige meeldivamaks eripäraks see, et võistlustele minnes saad sa endale püstitada mitmeid erinevaid eesmärke. Olgu need siis kindlad kohad või kindlad ajad, mida saavutada soovid.
Millised on sinu senised parimad saavutused?
Senise karjääri säravaimateks tulemusteks pean kindlasti 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste 4. kohta 50m vabalt ujumises, 2017. aasta maailmameistrivõistlustelt võidetud pronksmedalit 50m vabalt ujumises ning 2018. aasta Põhjamaade meistrivõistlusel saavutatud nelja esikohta. Need võistlused ja seal ujutud tulemused on mulle enim südamesse läinud ning tunnen nende üle uhkust.
Millised on sinu eesmärgid spordis?
Lähimateks eesmärkideks on nii septembris toimuval paraujumise MM-il isiklike rekordite püüdmine ning TOP 8 hulka tulemine kui ka järgmisel poolaastal toimuvatel MK-etappidel osalemine. Kaugemaks sihiks on 2020 Tokyo olümpia.
Milliste nippidega ennast motiveerid?
Motivatsiooni saan enim võistlustel käimisest. Kui on läinud hästi, tuleb positiivne power ja see annab jõudu teha veel rohkem ja saada veel paremaks. Kindlasti ei tohi unustada konkurente, ka nemad on motivatsiooniallikateks.
Miks soovitad teistelgi sporti teha ja kellele soovitaksid just ujumist?
Sellist emotsiooni nagu spordist saab, ei saa mitte kusagilt mujalt. Loomulikult hoiab see inimesi ka paremas vormis ja tervematena. Lastele õpetab sport aga järjepidevust, kannatlikkust ja töökust, mida edasises elus sportlasena või mõnel muul ametikohal ikka ja jälle vaja läheb.
Ujumisega soovitaksin tegelikult tegeleda kõigil. Loomulikult ei saa meist kõigist tippsportlasi, küll aga on ujumisoskus väga vajalik. Kindlasti üheks plussiks on ujumise puhul kõikide suuremate ja väiksemate lihasgruppide üheaegne töö.
Miks otsustasid kandideerida Noored Olümpiale stipendiaadiks ja mida loodad sellest koostööst?
Otsustasin kandideerida, et saaksin viimase ettevalmistuse aasta enne Tokyo olümpiat teha just sellise nagu see ühel tippsportlasel olema peaks. Noored Olümpiale tiimis on koos oma ala spetsialistid, kes oskavad aidata ja nõustada teemadel, mida sportlane ise ei pruugi hallata.
Olen aru saanud, et pelgalt finantsiline toetus ei ole see, mis tippu viib. Tänu Noored Olümpiale stipendiumile on mul tiim, kes usub minusse ning aitab mul saavutada endale püstitatud eesmärke. Võin kindlalt öelda, et nad on julgustanud mind suuremalt mõtlema ja uskuma, et võimatu on võimalik!
Kui oluliseks pead sportlase jõudmist olümpiamängudele?
Pean seda väga oluliseks. Usun, et see on spordimaailma üks tähtsaimatest ja suursuguseimatest võistlustest, millel osalemine ja enda riigi esindamine on auasi. Sinna tuleb kokku maailma paremik, ning kui just sina saad olla üks nendest, on see väga võimas.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Gertrud Alatare
