Lapsed on igapäevaselt aktiivselt liikujad ja täis avastamisrõõmu. See võib aga kaasa tuua ootamatuid vigastusi, mis võivad viia traumapunkti. Kuidas kergema või raskema trauma korral toetada igapäevast hakkamasaamist ja tunda jätkuvalt liikumisest rõõmu, selgitab Invaru juhtivterapeut Liis Pilt.
Jalgrattasõit, batuudil hüppamine ja puude otsas ronimine on olnud läbi aegade tegevused, mis on lapsi ja noori õuetegevuste juures tõmmanud. Iga ebalev hüpe, komistamine ja kukkumine paneb lapsevanemaid ärevusest võpatama, sest mõni tõsisem vigastus võib tähendada külaskäiku EMO-sse.
„Suurema osa laste traumadest moodustavad aktiivse tegevuse käigus juhtunud kukkumiste tagajärjel tekkinud vigastused,“ räägib juhtivterapeut Pilt. Ta lisab, et selleks, et traumast taastumise periood oleks võimalikult mugav ja ohutu, on olemas mitmeid toetavaid abivahendeid.
Abivahendit tuleb valida teadlikult: millal kargud, millal ratastool?
„Iga trauma on individuaalne, mistõttu on abivahendi valimisel väga oluline ka raviarsti hinnang, kes teab täpselt, milline koormus ja liikumisviis on taastumise ajal lubatud,“ selgitab Pilt. „Arsti soovitused ja kaasa antud abivahenditõend või digiretsept on heaks lähtepunktiks, et minna koos lapsega abivahendikeskusesse ning valida spetsialisti abiga lapse igapäevaeluks kõige mugavam ja turvalisem lahendus,“ lisab ta.
Õige abivahendi leidmine ei tähenda lihtsalt esimese ettejuhtuva ratastooli või kargu valimist. „Raskema trauma, näiteks jalaluumurru korral, tuleb abivahendi valikul lähtuda eelkõige lapse individuaalsetest vajadustest, füüsilisest võimekusest ja keskkonnast, kus abivahendit kasutatakse,” lisas Pilt.
Traumajärgseks taastumiseks tasub terapeudi sõnul mõelda ratastooli kasutamisele siis, kui haigele jalale toetamine ei ole pikka aega lubatud ning liikumine põhjustab tugevat valu. „Tänapäeval on lastele olemas sobivate mõõtudega ratastoolid, kus vajadusel saab jala sirgelt jalatoele toetada,” märgib terapeut. Ta lisab, et ajutiselt ratastooli kasutamine on mõnikord isegi lihtsam ja mugavam lahendus.
Ortoosi valik sõltub vigastuse iseloomust ja igapäevategevustest
Kergemate nihestuste ja nikastuste korral võib abi olla hoopis lihtsamast tugisidemest, ortoosist või ka karkudest. Ka kargud on saadaval lastele sobilikes mõõtmetes ning erinevate otsikutega, mis tagavad mugava ja turvalise liikumise.
„Ortoosid on abivahendid, mida üldjuhul soetatakse endale pikemaks ajaks. Eestis vajavad tuhanded inimesed taastumiseks või liigeste stabiilsuse tagamiseks ortoose,“ räägib Pilt. Ta lisab, et ortoosi puhul on spetsialistiga konsulteerides oluline pidada silmas vigastuse iseloomu, aga ka igapäevategevusi, mida ortoos peaks toetama. Krooniliste haigusseisundite korral võib osutuda vajalikuks püsiv ortooside kasutamine. Sellisel puhul on eriti oluline, et ortoos oleks õiges mõõdus ja kasutajale mugav kanda.
Taastumise või treeningu toetamiseks on võimalik soetada erineva jäikusega ortoose, kuid olulisel kohal on ka materjal. „On väga tähtis, et ortoos oleks hingavast materjalist, sest vastasel juhul võivad ilmneda nahaprobleemid. Silmas peab pidama ka seda, et ortoos ei segaks liikumist ega takistaks verevarustust,” tõdeb Pilt.
Eriarsti tõend tagab abivahendile soodustuse
Ortooside, karkude ja ratastoolide hinnad võivad esmapilgul tunduda kallid, kuid terapeudi sõnul ei teata sageli, et trauma korral on võimalik soetada lapsele vajalik abivahend riigipoolse soodustusega. “Näiteks soodustingimustel kargu ostmiseks või ratastooli üürimiseks tuleb abivahendiettevõttesse pöördumisel võtta kaasa abivahenditõend, kus on selgelt välja toodud, millist abivahendit laps vajab. Kui aga on näidustus hoopis ortoosi kasutamiseks, siis koostab raviarst digitaalse medistiiniseadme kaardi ja paberkandjal tõendit ei väljastata,” märgib Liis Pilt, täpsustades, et abivahenditõendi või digitaalse meditsiiniseadme kaardi alusel kehtib lapsele soodustus 90% kehtestatud piirhinnast. Üle piirhinna jääv summa tuleb paraku endal tasuda.
Invaru juhtivterapeudi sõnul on võimalus lapse trauma korral karke või ratastooli ka üürida, sest abivahendi vajadus on üldjuhul lühiajaline. „Ratastooli ostmine on suur kulu, isegi soodustusega. Kui abivahendit vajatakse vaid ajutiselt, siis on kindlasti otstarbekam ja keskkonnasõbralikum seda üürida,” märgib terapeut. Konkreetse abivahendi valiku tegemisel ja riigipoolse soodustuse võimaluste kohta oskab ülevaate anda abivahendiettevõtte kogenud spetsialist.
Invaru abivahendikeskus on abivahenditega tegelenud juba üle 30 aasta ning on oma valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti asuvas kaheteistkümnes esinduses käib igal kuul enam kui 10 000 abivajajat.
Allikas: Invaru abivahendikeskus
