Erinevad allergiad vaevavad tänapäeval nii lapsi kui täiskasvanuid. Mis on nende põhjuseks ja kuidas allergiatele leevendust leida? Värskes numbris kirjutame lähemalt tolmuallergiatest.
Enne kui läheneda allergiatele sügavuti, vaatame üle põhimõisted, mida tihti kasutatakse. Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge vastus allergeenile. Allergeen on antigeen, mis põhjustab inimese immuunsüsteemi allergilist ülitundlikkuse reaktsiooni ja antikehade tootmist. Sensibiliseerumine on IgE antikehade olemasolu allergeeni vastu.
Allergiate esinemine võib elu jooksul muutuda, sõltudes paljudest asjaoludest, nagu kokkupuude allergeeniga, immuunsüsteemi tugevus, elustiil jmt. Sissehingatavatest allergeenidest on eestlaste seas enamlevinud allergiate esinemine kolme õietolmu (kase, timuti ja puju), kodutolmulesta ja kahe kodulooma (kassi ja koera) kõõma vastu. Sagedasimad sümptomid sissehingatavate allergeenide puhul on nina, suu, kurgu ja silmade sügelus, tilkuv või kinnine nina, aevastamine, punetavad ja vesised silmad, nahalööve. Samal ajal põhjustab rakkudest vabanev histamiin ka üldise haiglase enesetunde. Eri allergiate sümptomid võivad olla hooajalised.
Tolmuallergia analüüsis tähendab allergeenide vastase IgE hulga tõus, et mida kõrgem on IgE tulemus, seda suurema tõenäosusega allergia sümptomid (haigusnähud) avalduvad. Ka tekitavad ristallergiaid paljud allergeensed õietolmud.
Foto: Shutterstock
Kaseõietolmuallergia
Eesti kliimavöötmes on levinuim allergia kase õietolmu vastu. Kaseõietolmuallergiat esineb aprillist juunini ja sel perioodil esinevate tolmuallergia sümptomite puhul võiks teha kaseõietolmu IgE allergia analüüsi. Nendeks sümptomiteks on nina, suu, kurgu ja silmade sügelus, tihti lisandub tilkuv või kinnine nina, aevastamine, punetavad ja vesised silmad, harva ka astma. Tähtis on teada, et kask esindab kaseliste sugukonda, kuhu kuuluvad veel lepp ja sarapuu (viimased alustavad õitsemist varem). Ühe sugukonna puude õietolmud annavad allergia puhul ristreaktsioone. Kase õietolmu molekulil on palju väga sarnaseid ja laialt levinud molekule (homolooge) puu- ja juurviljades, mille tagajärjel kaseallergik tunneb ebameeldivat suu sügelemist ja turset vahel ka õunte, sarapuupähklite, herneste, sojaoa, viinamarja, kiivi, toore porgandi ja kartuli, pirni, aprikoosi jms söömisel. Võimalike reaktiivsete taimsete toiduainete nimekiri on üsna pikk.
Mida tugevam kaseallergia ja suurem kaseõietolmu vastase IgE hulk seerumis, seda rohkem esineb ristallergiat mitme puu- ja köögiviljaga. Enamik neist toiduvalkudest, millega ristreaktsioon tekib, on väga labiilsed (lagunevad seedetraktis ja kuumtöötlemisel). Nende ristallergiat tekitavate toiduainete puhul avalduvad allergilised sümptomid suu ja huulte sügeluse, turse, punetuse ja keele paksenemisena. Samas nende toiduainete vältimine või allergiatestide tegemine nende suhtes ei ole enamasti vajalik, sest ristallergia ei põhjusta eluohtlikke haigusnähte.
Väljas sportimise seisukohast on hea teada, et õietolmu hulk õhus on kõige kõrgem hommikul kella viie ja kümne vahel. Pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus märgatavalt, allergilisi reaktsioone aitab vähendada ka põlluservade ja metsaaluste vältimine, antihistamiinravi alustamine umbes kaks nädalat enne õietolmuhooaja algust, (päikese)prillide kandmine ning looduses sportimisel suu ja nina katmine. Eesti Allergialiidu kodulehel saab jälgida, millised on õhus õietolmu kogused.
Foto: Shutterstock
Kassid ja allergia
Allergia kassi epiteeli ja kõõma suhtes on kase õietolmu järel tugevuselt teine sisse hingatav allergeen, mis esineb kassi kõõmas, süljes ja higis. 60–70% kassiallergikutest on sensibiliseerunud mitme looma (enamasti koera ja hobuse) ja kodutolmu suhtes. Kassiallergia puhul on sümptomid tilkuv või kinnine nina, aevastamine ja hingamistakistus. Paraku on kassi allergeene eluruumist väga raske eemaldada. Allergeeniosakesed on väga väikesed (väiksemad kui kaks mikronit) ja need püsivad kaua õhus. Kassipidajate riietega satuvad need ühiskondlikku ruumi ja neid leidub peaaegu igas tööruumis, koolis, jõusaalis, bussides jne. Allergeenide hulka toas tõstab põranda tekstiilkate ja halb ventilatsioon. Allergeenide eemaldamisel on abiks tolmuimejal HEPA-filter. Peaks meeles pidama, et pärast looma lahkumist püsib allergeen kodus veel mitu kuud (nt seinaliistude all). Kassiallergikutel on ka kõrge risk astma tekkeks.
Heinapalavik
40% õietolmuallergikutest on tõusnud timutiõietolmu IgE hulk ehk neil esineb heinaallergiat. Meie kliimas õitseb timut juunis ja juulis.Vereanalüüsi kõrgenenud näitajate puhul esineb 100% ristreaktsioone teiste heintaimedega, mistõttu ei ole positiivse tulemusekorral vajalik teiste heintaimede õietolmu IgE määramine. 30% heinaallergikutest kannatab ka puu- ja köögiviljade ristallergia all, kuid timutiõietolmuallergia puhul on eriti suur ristreaktiivsus teraviljadega nagu nisu, oder, rukis, kaer. Enamik neist toiduvalkudest, millega ristreaktsioon tekib, on väga labiilsed (lagunevad seedetraktis ja kuumtöötlemisel).
Veel üks oluline õietolmuallergiat põhjustav taim on umbrohi puju − augustis ja septembris õitsev korvõieline, mis tekitab allergilisi ristreaktsioone teiste korvõieliste, nt võilille, saialille, karikakra, kummeli, päevalille, krüsanteemi jt-ga. Pujuõietolmuallergikutel ei ole soovitatav punuda lillepärgi ega korjata koju põllulilli.
Kodutolm põhjustab vaevusi
Kui õietolmude allergiad esinevad hooajati, siis tolmulest (dermatophagoides pteronyssinus) on aastaringne allergeen. See on levinuim kodutolmulest Euroopas, mille suhtes on allergilised 80% astmaatikutest. Tolmulestaallergia sümptomiteks on tilkuv või kinnine nina, aevastamine, hingamistakistus ja nahalööve. Allergiat tekitav kodutolmulest on väga väike, paljale silmale nähtamatu lest (0,3−0,5 mm), kes toitub inimese kõõmast ja surnud nahast. Ta vajab õhuniiskust >50% ja õhutemperatuuri >25 °C. Tolmulestad elutsevad peamiselt suletekkides ja -patjades, madratsites, pehmes tekstiilmööblis (sh ühistranspordi sõidukite istmed), lambanahkades, villastes riietes jms. Allergeeniks on tolmulesta väga väikesed väljaheited, mis pääsevad organismi läbi hingamisteede limaskesta. Et tolmulesta allergeenidest vabaneda, peab tolmuimejal olema HEPA-filter. Tolmulestad hävivad ka külmutamisel (vähemalt kuus tundi, näiteks kui õues on miinuskraadid, võib voodipesu jm õue viia), pesuainetega pesemisel 60 °C ja temperatuuril >100 °C.
Kokkuvõtteks
Tolmuallergiast tõsisem probleem on õues sporti harrastavale inimesele ülitundlikkus herilase ja/või mesilase mürgi suhtes. Kui tolmu- ja toiduallergia sümptomid on enamikul allergikutest siiski kerged või vähemalt mitte eluohtlikud, siis reaktsioon mesilase ja herilase mürkide vastu võib minutite jooksul kujuneda väga raskeks seisundiks, mida nimetatakse anafülaktiliseks šokiks.
Ükskõik missuguste allergia sümptomite esinemisel on soovitatav pöörduda oma perearsti või allergoloogi poole, ka saab ise teha vereanalüüsil põhinevat tolmuallergipaketti Synlabi meditsiinilaboris (lisainfo: minu.synlab.ee).
Järgmises ajakirja Sport numbris vaatleme toiduallergiat ja -talumatust. Kas gluteeni- ja laktoositalumatus on moehaigus? Kui palju tegelikult laborist positiivseid tulemusi tuleb? Kui palju ja kellel esineb enamlevinud toiduallergiaid muna, piima, nisu, kala, maapähkli, sojaoa ja krevettide vastu.
Dr Mare Suigom, allergoloog Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Synlabi meditsiinilaboris
Allergia sümptomid võivad inimeseti erinevad olla, alustades allergilisest nohust, kus sümptomiteks võib olla nii ninakinnisus kui ninavesisus, ja lõpetades nahanähtudega. Silmade vesisus ja sügelus võivad kaasuda nohuga, aga võivad ka olla ainsad sümptomid. Mõnel kodutolmulesta-allergikul on nohu, mõnel aga hoopis allergiline nahapõletik. Tähtis on pöörduda vastavate sümptomitega perearsti või allergoloogi poole, kes määrab vajaliku ravi.
Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et allergiatabletid leevendavad sümptomeid, kuid ei ravi allergiast põhjustatud hingamisteede limaskesta põletikku. Selleks on vaja pöörduda arsti poole, kes vastavalt sümptomitele määrab kas nina- või vajadusel hoopis astmaravi.
Ravimata ülemiste hingamisteede allergia võib soodumuse korral olla soodustavaks faktoriks astma tekkele. Selleks, et teada, mis on kaebusi põhjustavaks allergeeniks, on vajalik allergeeni tuvastamine vereanalüüside või nahatestidega. Tulemuse põhjal saab arst täpsemalt öelda, kui kaua on tarvis allergiaravimeid kasutada.
Tekst: Gerly Kedelauk/Kaidi Hunt
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2016 aprillis
