Tartus 1869. aastal toimunud esimene eestlaste üldlaulupidu oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest kaotamise 50. aastapäevale.
Suurürituste korraldamise sidumine millegi olulise mäletamise rõhutamisega ei ole kuigi ebatavaline tegu ka Eesti spordiloos. Lähim näide on kas või tänapäev, kui Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval riputatakse 2018. aastal enamikul spordialadel vabariigi meistrivõistlustel kaela EV100 erikujundusega medal.
Ajalugu oli vahend
Spordivõistluste kasutamine valitseva võimu propagandavahendina ületas piirid ja võimendus Eestis eriliselt pärast II maailmasõda. Kommunistlikule suurriigile oli oluline, et rahvas võtaks omaks uue ajalookäsitluse ja arusaama, kuidas minevikku meenutada. Ajalugu oli võimule vahend, millega taheti senine rahvusidentiteet Nõukogude oma vastu vahetada. Seda prooviti ellu viia päris palju kehakultuuri valdkonnas, kuna massispordiüritused hõlmasid kogu riiki ja olid tollases ühiskonnas tavainimese jaoks pigem positiivsed.
Pühendusega spordivõistlused
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi suurte vimpli- ja embleemikogude näitel saab väga edukalt visualiseerida, kuidas suurele hulgale spordi-, matka- jm liikumisüritustele pandi külge sümboolne tähis ajaloolise või poliitilise sündmuse väärtustamiseks. Nii püüti inimestele kõike enne 1917. aastat toimunut seostada ettevalmistusega Suureks Oktoobrirevolutsiooniks ning selle näitena toimusid Eestis purjetamisvõistlused, mis pühendatud 1905. aastal soomuslaeval Potjomkin toimunud mässule, või jooksuvõistlused, et mälestada 1841. aasta talurahva ülestõusu Pühajärve mõisas. Võimudele oli ülioluline seletada lahti II maailmasõda, kus vajalikud märksõnad tolleaegses sõnastuses olid Eesti NSV sünnipäev (1940) ja Nõukogude Liidu võit Suures Isamaasõjas (1945), aga ka olulisemad lahingud eesotsas Tallinna ja Tartu vabastamise ning Tehumardi öölahinguga Saaremaal (kõik 1944).
Kõige keerulisem on vast tänapäeva noorel mõista aga tollal valitsenud ainupartei kongressile pühendatud spordiüritusi.
Tutvu Spordi- ja Olümpiamuuseumi esemetega andmebaasis muis.ee
Tekst ja fotod: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
