Eesti- ja Liivimaal toimunud spordielu on eri ajastutel mõjutanud ka siin elavate vähemusrahvuste kuultuurieluga haakunud huvi kehakultuuri vastu.
19. sajandi teise poole spordiseltside liikumist vedasid Saksamaal toimuva eeskujul baltisakslased, kes on mitme spordiala pioneerid meie piirkonnas. Pärast Vabadussõda (kui vähemused moodustasid Eesti elanikkonnast vaid umbes kümnendiku) loodi lisaks sakslaste spordiklubidele ka hulk venelaste ja juutide spordiühendusi. Esimeste spordiklubid RUL, Russ ja Vitjaz olid edukad mitmel meeskondlikul alal, eriti näiteks meeste korvpallis, kus tuldi neli korda Eesti meistriteks (lisaks tuli Tallinna Russ kaks korda naiste meistriks korvpallis).
Kõige mitmekülgsemalt oli Eestis esimesel iseseisvusperioodil spordis esindatud juudi kogukond. Makkabi spordiselts asus mitmes linnas. Oma põhikirjas toonitas Makkabi, et teenivad oma juudi rahvust, aga samas on lojaalsed Eesti riigile. Oma võistkonnaga osalesid juudid pallimängude meistrivõistlustel ja harrastati ka näiteks võimlemist, kus oma seltsiga osaleti üleriigilistel Eesti Mängudel.
Ennesõjaaegse perioodi Eesti tuntumad juudi soost sportlased olid õde-venda Sara ja Ruben Teitelbaum. Sara tuli Eesti meistriks mitmel kergejõustikualal ning võrk- ja korvpallis (esindades algselt Makkabit ja hiljem Kalevit) – kokku 29 esikohta. Eestis rohkem sprindialadel edukam olnud Sara tuli 1930. aastal Prahas V naiste maailmamängudel kaugushüppes ja kolmevõistluses (100 m, kaugushüpe, odavise) 6. kohale.
Ruben Teitelbaum tuli tõstmises seitse korda Eesti meistriks ja esindas riiki maavõistlustel. 1935. aastal võitis ta ülemaailmse makkabiaadi (juudisoost sportlaste olümpiaad).
Spordisangarite Teitelbaumide saatus Teise maailmasõja ajal kujunes aga traagiliseks. Sara suri tuberkuloosi 1941. aasta juunis, vahetult enne sõja jõudmist Eesti pinnale, ning Ruben tapeti sama aasta septembris Saksa okupatsiooni repressioonide käigus.
Tutvu Spordi- ja Olümpiamuuseumi esemetega andmebaasis muis.ee
Tekst ja fotod: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
