Õues liikumine ja trenni tegemine tagab roosad põsed, kuid mida silmas pidada, et meie nahk külma tuule, pakase või talvise päikese käes kahjustada ei saaks? Nõu annab nahaspetsialist Kelli Peel.
„Talvine kliima ja üleüldse Eesti vahelduv kliima ei mõju nahale hästi. Ühel hetkel on meil päike ja vihm, teisel hetkel jälle krõbe pakane ja tuul. Kõik need tingimused muudavad naha kuivemaks, punetavaks ja õrnaks,” ütleb Peel.
Kui võrrelda talvisel ja suvisel ajal kasutavaid nahahooldustooteid, siis talvel peaks kasutuses olema paksema konsistentsiga tooted ja suvel, vastupidi, kergema tekstuuriga kreemid. + ja kui veedate külma või niiske ilmaga õues pikemalt aega, tuleks kasutada eelkõige kaitsvate omadustega tooteid. „Nahahooldustooted peaksid olema kvaliteetsed ja sisaldama tugevamaid nahka kaitsvaid aktiivaineid. Tihtipeale kommertskaup ehk tuntud brändid ei pane oma toodetesse häid aktiivaineid ja see võib tingida olukorra, kus võid terve kreemipurgi nahale määrida, ent siiski on nahal kiskuv ja ebameeldiv tunne ning see on koju jõudes punetav,” nendib Peel. Ta toob ka välja, et naised võiksid kasutada mineraalse päritoluga nahka kaitsvaid meigitooteid, sest meik ei ole alati ainult jumestuse tegemiseks, vaid ka kaitseks tuule ja külma eest.
Probleeme leevendavad hoolitsused
Nahaspetsialisti sõnul on külmast ja tuulest kahjustuse saanud nahaprobleemid meie kliimas küllaltki tihti esinev probleem. Kahjustustele viitab punetav ja kiskuv, vahel ka ärritunud ja kipitav nahk. Probleeme aitab kindlasti ennetada näonahale sobivate kvaliteetsete toodete kasutamine, nende leidmiseks tasub nõu pidada spetsialistiga.
Kui nahale on külmakahjustus ikkagi tekkinud, on kosmeetikukülastus on vägagi teretulnud. „Näohoolitsused aitavad naha kuivust, punetust ja ärritust kõige kiiremini leevendada. Samuti aitavad kodustes tingimustes tehtud niisutavad ja toitvad maskid – ka neid saab osta oma nahaspetsialisti käest,” soovitab Peel.
Kaunite huulte nimel
Lisaks näonaha eest hoolitsemisele tasub talvisel ajal pöörata tähelepanu ka huultele, sest huulepiirkond on õrn ja vajab niisutamist. „Eelkõige lähevad huuled katki ja rabedaks seetõttu, et organismis on veepuudus,” leiab nahaspetsialist ja kinnitab, et huulte jaoks tehakse tänapäeval väga häid tooteid, tuleb vaid leida endale sobiv.
Huulepalsamit võiks kasutada ka alati enne magama minemist, sest nii saab palsam terve öö imenduda ning ärkad pehmete ja niisutatud huultega.
Kui lähete talvisele spordireisile, ärge unustage kaasa pakkida huulepalsamit, mis sisaldab laia spektriga päikseblokaatorit vähemalt faktoriga 15, see aitab samuti vältida huulte kuivamist ja lõhenemist.
Ka talvel paistab päike!
Kelli Peel toob välja, et aina enam räägitaksegi päikesekaitsetoodete olulisusest talvisel ajal. On ju teada, et lumi peegeldab tagasi 80% kiirgusest ning see võib tekitada hooletule nautijale päikesekahjustusi ja pigmendilaike. „Päikesekaitse olgu suvel suurema SpF-faktoriga kui talvel. Näiteks mäesuusatajatele või õues töötavatele inimestele leidub spetsiaalselt sellistele tingimustele loodud kreeme, mis hoiavad naha loomulikku tasakaalu,” ütleb nahaspetsialist.
Päikeselise ilmaga sportides või lihtsalt õues jalutuskäiku tehes pange ette ka päikeseprillid, sest kui lumi on maas ja päike paistab, võib valgus väljas üsna ere olla. Pole ju saladus, et silmade kissitamine võib tekitada silmade ümbrusesse väikeseid kortsukesi ja silmade ümbruses olev nahk on ka üsna õrn, mistõttu tuleks seda hoolikalt kaitsta. Päikseprillid aitavad kaitsta nii silmi kui õrna nahka.
Kaitse ka käsi!
Külma ilmaga kanna kindlasti kindaid, sest lisaks sellele, et kindad sooja annavad, kaitsevad need ka nahka. „Kellel on õrnem käenahk, nende jaoks leidub ka kätele tooteid, mis tõesti kreemitades naha paremaks muudavad! Kätele soovitan samuti toitvaid maske teha ja neid koorida,” ütleb Kelli Peel.
Hea teada
Sise- ja välistemperatuuri suured vahed talvisel ajal sunnivad nahka pidevalt ümber kohanema, nii väsib see kiiremini ja muutub kuivaks. Viimast soodustab ka õhu väike niiskusesisaldus talvel. Kuna organism on üks tervik, saab nahka mõjutada ka seespidiselt. Keskmiselt võiks juua päevas 8 klaasi vedelikku, meie kliimat arvestades võiks suurem osa sellest olla soe jook. Ka õhuniisuti kodus või kontoris aitab vältida naha ülemäärast kuivamist.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Shutterstock.com
