Toitumise kohta on paljudel mitmeid küsimusi. Vaatame lähemalt, kuidas alkohol meid tegelikult mõjutab, mida arvata energiajookidest ja muudki veel.
“Suhkru söömine teeb lapsed hüperaktiivseks.”
Magamatus, vähene kehaline aktiivsus ja vanemate ebapiisav tähelepanu muudab lapsed hüperaktiivseks. Värvained rämpstoidus võivad samuti olla mõjuteguriks.
“Pits alkoholi annab sooja.”
See mulje on petlik. Alkohol suunab vere nahakapillaaridesse, mistõttu nahk muutub roosaks, tegelikult aga alkohol jahutab meie keha.
“Vein ja õlu ei tekita sõltuvust, kuna on lahjad alkohoolsed joogid.”
Tähtis pole, mida juua, vaid kui palju juua. Näiteks tarbides kaheliitrise pudeli 10% õlut, saab organism sama palju alkoholi kui poole liitri viinaga.
“Alkohol pole narkootikum, kuna alkoholimüük on legaalne.”
Meditsiiniliselt defineeritakse alkoholi kui depressiivse toimega narkootikumi.
“Transrasvad on mürgised.”
Transrasvad ei ole mürgised. Nende liigne tarbimine suurendab südamehaiguste riski ja seepärast on tarvis nende tarbimist piirata. Eriti neil, kellel on suur südamehaiguste risk.
“Transrasvad tekivad taimeõlidest praadimisel.”
Praadimisel transrasvu ei teki. Praadimisel tuleb valida sobiv õli, mis ei suitseks (mitte külmpressitud õli). Õli ülekuumenemisel tekivad kantserogeenid. Kindlasti tuleb praepanni iga kord pesta pärast kasutamist.
“Energiajoogid sobivad sportlastele võistluste ajal.”
Paraku see nii ei ole. Energiajoogid sisaldavad palju kofeiini, mis tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi. Kofeiin on tugev diureetik ja kombineerides selle suure füüsilise koormusega, mille käigus keha kaotab rohkesti vett ja mineraalsooli, siis võib energiajook keha organismi tasakaalust välja lüüa ja olla liigne koormus südamele.
“Energiajoogid sobivad kõigile.”
Energiajoogid ei sobi lastele, lapseootel naistele ja imetavatele emadele. On soovitatav konsulteerida ka arstiga, eriti kui tarvitatakse mingeid ravimeid.
“Kaalu vähendava retseptiravimiga on kerge viis kilo kaalust maha võtta.”
Retseptiravimid on ohtlike kõrvalmõjudega ja neid kirjutatakse üldjuhul välja vaid suure ülekaaluga inimestele, kellel rasvumine on suuremaks ohuks kui ravimi kahjulikud kõrvaltoimed.
“Mõningaid toiduaineid ei tohi samaaegselt süüa, mõningate toitude söömisest pead loobuma täielikult.”
Teaduslikult ei ole ei ole see seisukoht põhjendatud. Inimesed on sadu tuhandeid aastaid söönud segatoitu ja seedesüsteem on sellega hästi kohanenud. Teatud haiguste puhul võib toiduvalik olla piiratud (laktoositalumatus, diabeet, allergia jt).
“Külmutatud köögiviljasegud on kallid ja madala toiteväärtusega.”
Külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaduma, sest need on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne.
“Piimatooted on tervisele kahjulikud ja teevad paksuks.”
Probiootilisi baktereid sisaldavad piimatooted on tervisele kasulikud. Piimatooted on heaks allikaks täisväärtuslikule valgule, mineraalainetele (kaltsium, magneesium) ja vitamiinidele (D, B). Probleeme tekib inimestel piimatoodetega liialdades. Toitumissoovituste kohaselt 1-2 klaasi piimatooteid päevas on normaalne kogus.
“Liiga palju muna süüa pole kasulik, sest sealt saab palju kolesterooli.”
Munarebus on küll kolesterooli, kuid vere kolesterooli taset tõstab enam toidu suur küllastunud rasvhapete sisaldus. Muna sisaldab palju vitamiine ja munavalk on väga kõrge toiteväärtusega. Üldiste soovituste kohaselt võiks süüa 3-4 muna nädalas.
Loe lisa siit.
Tekst: Mirko Miilits
Fotod: Shutterstock.com
Näited pärinevad Tiiu Liebert’i raamatust “Toitumine: müüdid ja tegelikkus”, www.toitumine.ee ja tööpraktikast.
Tere Mirko!
Miks on USA-s USDA otsusega keelatud reklaamida muna, kui tervislikku toiduainet?
Tervitades,