Omanimelise võitlusspordiakadeemia juht ja treener Kevin Renno (32) ütleb, et taipoks võiks juba ammu olla olümpiaala. Viimasel paaril aastal on tunda olnud, et Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) huvi selle vastu on kasvanud.
Praegu esindab seda ala IFMA (International Federation of Muaythai Amateur), mida tunnustab ka ROK. Väidetavalt tegutseb maailmas veel paarsada organisatsiooni, kes korraldavad rahvusvahelisi võistlusi tai- ja kikkpoksis. Omavahelist üksmeelt pole nad saavutanud, aga ROK-i reeglid näevad ette, et igal olümpiaalal saab olla vaid üks esindusorganisatsioon, kellega nad asju ajavad.
Taipoks on ROK-i huviorbiidis
„Kikkpoks ja taipoks on väga sarnased. Taipoksis on juures mõned elemendid nagu küünarnukilöögid, lubatud on ka püstimaadlus ehk klintš. Seega saab taipoksija kikkpoksis hakkama, aga vastupidi mitte,“ selgitab Kevin Renno. „Paar viimast aastat on näha olnud, et ROK-i huvi on kasvanud, ja et just taipoks võiks saada olümpiaalaks. Rahvusvahelistel võistlustel on juba selle jaoks väikeseid muudatusi tehtud.“
Näiteks on võistlustel olnud kohal ROK-i jälgijad ja muudetud on registreerimiskorda. Algatatud on rahvusvahelised üliõpilaste meistrivõistlused, mis on samuti üks olümpiaalaks saamise eeldusi. Just neilt võistlustelt noppis tänavu oma kehakaalus võidu Kevin Renno üks parimaid õpilasi Andra Aho.
Riigiti toetused erinevad
Taipoksis on kõige tugevam riik loomulikult Tai. Kevini sõnul on nad meeskondlikult alati võitjaks tulnud, kuid palju oleneb ka sellest, kuidas seda spordiala riigis toetatakse. Teise koha on mitmel korral saavutanud Valgevene, kus taipoksi soositakse riigi juhtkonna tasemel: heldelt toetatakse nii koolitusi kui ka premeeritakse võitjaid.
Meil sellist tuge pole. Kui veel 2007. aastani võis sportlane rahvusvahelise edu korral saada riigilt arvestatava preemia, siis masu viis kõik toetused aladelt, mis pole olümpiakavas.
„Eesti koondises oli üks väga hea poksija, kes saavutas rahvusvahelistel võistlustel auhinnalise koha,“ meenutab Kevin masule järgnenud aega. „Pärast võistlusi kutsuti ta Tallinna linnavalitsusse ja kingiti… vihmavari. Mees solvus niivõrd, et jättiski treeningud katki.“
Harrastajast oma akadeemiani
Taipoks on viimastel aastatel saanud populaarseks paljudes riikides. Soome jõudis ala varem kui Eestisse, juba 1980. aastatel. Selles mängis rolli Taist pärit poksija, kes abiellus soomlannaga, jäi meie põhjanaabrite juurde elama ja rajas seal oma klubi.
Eestis asutati esimene taipoksiklubi 2004. aastal nime all Royal Jim. Seal alustas treeninguid ka Kevin Renno. Alaklubid tekkisid mujalegi kui pealinna: Viljandis, Paides ja Pärnus tegutsevad need siiani.
Paar aastat hiljem lahkus Tallinna klubist välismaale kaks treenerit korraga ja tuli mõelda, mis saab. Treenerid ütlesid Kevinile, et ta peaks spordiklubi ise edasi ja hakkaks ka treeneriks. Soome eeskujul võtsid nad nime Tallinna Taipoksi Klubi ja tegutsesid nii kümme aastat. Kahe aasta eest vahetus aga partner ja kujundlikult läksid omanike suusad risti. 2016. aastal sai alguse Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia „Kaaslased ütlesid mulle, et sul on puhas maine, pane koolile oma nimi,“ meenutab Kevin. „Nii jäigi.“
Taipoksija täiendab end Tais
„Taipoks on nii mitmekülgne ja kunagi ei saa öelda, et nüüd tean sellest kõike,“ tunnistab Kevin. „Sellepärast käin end igal aastal Tais täiendamas, eelmisel aastal viibisin seal tervelt kolm kuud. Kui ma kooliga alustasin, tõin Taist treeneri siia ja ise käisin seal harva, polnud aega ega võimalustki.“
Kevinil on head kontaktid mitme sealse klubiga. Tavaliselt võtab ta koolitusreisi ette varakevadel, sest sügisel, hooaja alguses on oma koolis palju tegemist uute õpilaste ja treeningkavadega. Viimastel aastatel on kool kasvanud väga elujõuliseks. Koos Keviniga on akadeemias praegu viisteist treenerit ja tippajal ligi viissada õpilast.
Uute õpilaste seas on kõige populaarsemateks osutunud kahekuulised baaskursused, kus õpetatakse erinevaid võtteid. Seal saab õpilane üsna ruttu selgeks, kas see spordiala talle sobib.
„Taipoks on individuaalala, igaüks on enda eest väljas. Kõik aga ei kannata võistluspinget välja,“ nendib treener. „Meeskonnamängud nagu jalgpall või korvpall on selles mõttes lihtsamad, et kogu aeg ei pea panema täie pingega. Samal ajal on poks kindlasti ala, mis teeb poisist mehe. Lisaks sportlikule osavusele kasvatab see julgust, tahtejõudu ja otsustusvõimet.“
Kevin on märganud, et taipoksi valinud naised on võistlustel meestest julgemadki. „Nad teevad külma kõhuga, ei pabista liiga palju.“
Lapsepõlv annab iseloomu
Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia käivitas hiljuti kampaania „Stopp kiusamisele!“, kus osalevad peale Kevini lauljad Ott Lepland, Artjom Savitski, Sissi Nylia Benita jt kuulsused. Koolid saavad kutsuda akadeemiat endale külla, et tutvustada võitlusspordialasid, ja paluda tuntud inimesi, et nad räägiksid noortele kiusamisest.
„Hiljuti käisime koos psühholoog Margus Salumetsaga esinemas minu tütre klassis. Lapsed said endale rollid – kes oli õpetaja, kes kiusaja ja kes kiusatav – ja pärast arutasime tekkinud olukorrad kõik koos läbi. Rollimängudega jagatav õpetus oli lahe ja meeldejääv,“ ütleb Kevin. „Tahame õpilastes kasvatada enesekindlust ja võimet teisi märgata. Lapsepõlves pannakse alus inimese iseloomule ja saatusele.“
Eks poiste vahel tuleb ikka nagistamist ette, seda mäletab ta omagi lapsepõlvest. Nende peres oli kolm venda, Kevin vanuselt keskmine. „Keskmistest kasvavad kõige võitlusvalmimad,“ teab ta nüüd oma kogemusest ja on lugenud teadusartiklitest.
Vastutusrikas isaroll
Poisina proovis Kevin mitut spordiala, pikemalt huvitus jäähokist. „Aga mul oli algusest peale poksimispisik veres. Kui sain kümneseks, kinkisid vanemad mulle poksikoti – mine ja maanda end selle, mitte vendade peal,“ naerab sportlik mees.
Nüüd on tema tütar Mimii-Marii kümnene ja käib tihti isaga trennis kaasas. Isa on veidi mures, et ega tütar kasva liiga poisilikuks. „Suunan teda ikka ka kleitide ja soengute poole. Aga eks ta valib ise, ta on juba praegu väga iseseisev ja otsusekindel. Palju abi on olnud minu vanematest, kes aitavad tütart hoida.“
Novembri alguses käis Kevin koos tütrega ühel nädalavahetusel Pariisis, et külastada Disneylandi ja kohtuda noorema venna perega, kes elab Luksemburgis.
Aega peab võtma
Lähedastel on Kevini pärast tulnud ka muret tunda. Suur koormus, mille mees on endale võtnud, andis end tunda paari aasta eest, kui tal tekkisid südame rütmihäired. Võistlustest oli ta juba enne seda eemale tõmbunud. Ajendiks oli üks tiitlimatš Šveitsis 2012. aastal, kus kohtunikud ei suutnud võitjat otsustada, määrasid määruste vastaselt lisaraundi, ja Kevin jäi teenitud võidust ilma. Pettumus oli suur ja isu võistelda kadus.
Viie treeningu asemel päevas annab ta nüüd kaks, treenides ise peamiselt teisi õpetades. Ta võtab aega lugemiseks, joogaks ja mediteerimiseks. Mediteerimist ja sisemist vaikust peab ta eriti oluliseks, sest nii saab töömõtted korraks peast.
Kevin Renno sportlikest saavutustest
– Esimene võidetud tiitel: WKA Euroopa meistritiitel taipoksis – 72,6 kg, Eesti 2007
– WFCA Baltimaade tiitel taipoksis – 75 kg, Eesti 2008
– WKA tiitli kaitsmine Belgias – võit teises raundis, TKO (tehniline knockout)
– ISKA maailmameistrivõistluste I koht taipoksis – Hispaania 2010
– WPKA maailmameistrivõistluste I koht kikkpoksis – Kreeka 2010
– WFC Euroopa meistritiitel kikkpoksis – Šveits 2011
– WFC maailmameistritiitel kikkpoksis – Šveits 2011
– WPMF maailmameistritiitel taipoksis – Eesti 2012 (Kevin: „Selle üle tunnen kõige rohkem uhkust, kuna võitsin punktidega Tai sportlast, kes tuli peale seda matši Tais Rajadamnerni staadioni meistriks. Rajadamnerni ja Lumpinee staadionid on Tai sportlaste jaoks kõige ihaldatumad tiitlid ja organisatsioonid.“)
– Kevin oli esimene eestlane, kellel õnnestus 2012. aastal võistelda ajaloolisel Lumpinee staadionil Bangkokis. Ta võitis austraallasest vastast kolmandas raundis TKO-ga.
– Kevini parimad õpilased on Andra Aho (Euroopa meister kikk- ja taipoksis, üliõpilaste MM-i kuld) ja Karl Joonatan Kvell (MM-i hõbe). Lisaks treenib ta tuntud Eesti võitlussportlasi nagu Mirkko Moisar, Hendrik Themas ja Astrid Johanna Grents
Vastutusrikas isaroll
