Koroona on nii mõnegi arvates mänguna unustuste hõlma vajunud, kuid tegelikult on lauad püsti pandud paljudes Eestimaa nurkades. Kes praegu pikemalt kodus ning kel koroonalaua jaoks ruumi jagub, võiks selle lihtsa ja põneva mängu ära õppida või uuesti meelde tuletada.
Enne nutitelefone ja lõputult paeluvad värvilisi ekraane oli moes mängida koroonat. Kui oma peres vajalikud tarvikud puudusid, siis olid need olemas naabril, ning kvaliteetset meelelahutust jagus tundideks. Aeg tegi oma töö, kuid koroona jättis südametesse kustumatu jälje. Praegugi leidub inimesi, kes on koroona juurde jäänud ja ei kipugi mujale. Mis teeb selle mängu niivõrd paeluvaks? Koroonaga teevad meid lähemalt tuttavaks treener Guido Trees (Peningi Koroonamänguklubi) ning Euroopa 2009. aasta meister ja aktiivne harrastaja Gerli Aver (Peningi/SK KiiSport).
Mis alaga on tegu?
Trees: Tegemist on seltskondliku mänguga, mis nõuab nii käelisi kui ka strateegilisi oskusi. See on lauamäng, mida võib harrastada nii üksi kui ka paaris, ja võtab ruumi umbes 3 × 3 meetrit, et kõik mahuksid laua äärde mängima.
Kellele koroona sobib?
Trees: Harrastamiseks sobib see absoluutselt kõigile alates noormängijatest, kes vaevalt üle poordiääre vaatama ulatuvad, kuni eakateni, kes võivad juba liikumiseks abi vajada.
Võistlusspordina on ka invasportlastele reitinguturniirid. Ratastoolisportlased käivad turniiridel, kus osalevad koos kõik ala harrastajad, ja isegi võidavad tavamängijaid.
Mis varustust on vaja?
Trees: Eesti koroonalaud on veidi suurem ehk 1,08 × 1,08 m ning ava läbimõõt on 80 mm, mis teeb mängu keerulisemaks ja põnevamaks. Rahvusvahelise koroona ehk nn Läti laua/novuse mõõtmed on 1 × 1 m ning laua nurgas on avad läbimõõduga 100 mm. Seega on võimalik teha rohkem keerulisi kombinatsioone, sest avad on suuremad ja poort on 4 mm kõrgem.
Kiiga, mille pikkus ei ole piiratud, pannakse liikuma löögiketas. Üksikmängus on igal mängijal 8 seibi ehk mängunuppu. Löögiketta läbimõõt on 45 ja kõrgus 15 mm, kaal on piiratud 22 grammiga. Seetõttu kasutatakse ketaste valmistamiseks tihti rasket väärispuitu (eebenipuu, Brasiilia kirss, Santose roosipuu, Argentiina roheline puu, sidrunipuu jms).
Eesti puude erikaalud annavad ketta piirmõõtmete juures vaevu välja 18–20 g, mis teeb mängu keerulisemaks.
Millised kulud koroonaga kaasnevad?
Trees: Eestis müüb inventari Sakus asuv Sportservice ja hiljuti hakkas koroonakaupa müüma Puitlelu. Soovijatele on veidi soodsamate hindadega laudu vahendanud ka Peningi Koroonamänguklubi.
Mänguseibide komplekt on 15 eurot ja kvaliteetsete löögiketaste hinnad algavad 10 eurost. 15–20 eurot maksavad eksootilisematest materjalidest tehtud kettad. Parimad kiidevalmistajad on lõunanaabrite juures. Sealt saab kerge ja pika kii juba 15 euroga, kokkupandavad kiid maksavad kuni 50 eurot.
Harrastamiseks sobivad muidugi ka Eesti poodides müüdavad kiid, kuid alati tuleb ostes kontrollida nende sirgust – kasepuust kiid kipuvad kõveraks kuivama.
Kus koroonat mängida saab?
Trees: Mängida saab igas kuivas ruumis, kuhu on võimalik loodis laud panna. Praegu on mängulaud olemas paljudes noorte- ja huvikeskustes, kus seda ka aktiivselt kasutatakse.
Eestis harrastavad võistlusspordina seda mängu rohkem kui 10 klubi, ja lisaks on sadu harrastajaid, kes võistlemas ei käi.
Mis omadusi koroona arendab?
Trees: Võistlusspordina nõuab koroona peale täpse käe, matemaatilise närvi ja terava silma ka head füüsilist vastupidavust.
Võistlused kestavad vahel kauemgi kui tavaline tööpäev ning oluline on igaks löögiks hästi keskenduda. Tihti on geimi jooksul võimalik vaid üks löögikord ja see tuleb võimalikult hästi ära kasutada.
Paarismängus kestab üks mäng umbes tund aega. Selle aja jooksul on vaja leida keerulisi strateegilisi lahendusi ja püstijalu paigal püsida. See annab pika võistluspäeva peale päris suure füüsilise koormuse.
Miks koroona?
Aver: Lähemalt tegin koroonaga tutvust, kui olin umbes 7-aastane. Nõukogude ajal oli koroona väga populaarne – ka meil oli kodus koroonalaud, mis meid õega paelus ja mängima kutsus. Aastaid hiljem liitusime Viljandi Koroonamänguklubiga ning sellega sai alguse minu sportlaskarjäär. Koroona juurest jõudsin novuse juurde, mis pakub rohkem võimalusi rahvusvahelisel tasandil võistelda. Novus on minu meelest ka strateegiliselt huvitavam; sellel saab näiteks rohkem taktikamängu arendada.
Koroonat saab mängida igaüks soost, vanusest, maailmavaatest ja füüsilisest võimekusest olenemata. Seda saab tõesti harrastada kogu elu. See tagab hea suhtlusringkonna, kuuluvustunde ja saavutusvõimaluse nagu iga teinegi hobi või spordiala, võimaluse osaleda rahvusvahelistel võistlustel ja saada välismaiseid kontakte – ükskõik, mis kellelegi tähtis on.
See mäng on lihtsalt geniaalne! Lihtsuses peitub võlu!
Tekst: Laura Jaansen
Fotod: Meihis Oks / erakogu
