RMK Juminda poolsaare telkimisala sai omale erilise disainiga välikäimla Julla, mille välimus on inspireeritud kaetud lõkkealusest. Käimla on ehitatud metallist ja puidust ning kasutatud on ka taaskasutatud puitu. Sellesse pääseb sisse ka ratastooli ja lapsekäruga.
RMK külastusala juhi Timo Kanguri sõnul ehitasid Julla Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri esimese kursuse tudengid suvise ehituspraktika käigus. EKA ja RMK koostöös on tudengid riigimetsa varemgi põnevaid ehitisi rajanud, näiteks Pähni metsa kõlakojad, Tuhu matkaraja vaatetorn jt.
„Sel aastal oli meie soov, et tudengid ehitaks valmis midagi õige praktilist,“ märkis Kangur. Kuna Juminda poolsaare tualett vajas uuendamist, saigi asukoht vastavalt sellele välja valitud. RMK ootus sealjuures oli, et käimlasse pääseks sisse ka need, kes omal jalal kõndida ei saa ning püütaks lahendada ka kuivkäimlaid kimbutavat halva lõhna probleemi. Samuti oli soov, et käimlat saaks paakautoga tühjendada ning et hoone oleks ühendatud varjualusega lõkkepuude tarvis.
„Oleme rahul tulemusega – väga meeldiv, et Juminda telkimisalal on nüüd funktsionaalsus ühendatud tänapäevase disainiga,“ lausus Kangur, tõdedes, et eks lõpliku hinnangu kasutusmugavusele annavad külastajad. Seda on plaanis neilt ka küsida – Julla juurde paigaldatakse ruutkood, mis suunab tagasisidet andvale küsimustikule.
Julla näeb väljast tõepoolest lõkkekolu moodi välja, roostepruun värv annab talle veidi arhailise välimuse. Julla on hea näide ka puidu kui väga kestva materjali uuskasutusest – puidust osad, millest Julla käimla ehitati, on pärit Norrast, sajandivanusest laudast. Enne kohendati materjal Tallinna Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide katselaboris ehitamiseks sobilikuks ning valmistati erinevaid komponente karkassi tugevdamiseks ja jäigastamiseks.
Julla ideelahendusi mõtlesid tudengid esmalt välja individuaalse tööna, seejärel moodustati sarnastest ideedest töörühmad. Grupitööna valmis neli projekti, mille hulgast valiti välja võidutöö Julla. Selle autorid on sisearhitektuuri tudengid Lisell Oja, Ketlin Kõiv ja Aleksandra Saar. Tudengeid juhendasid õppejõud Ardo Hiiuväin, Eeros Lees, Päär-Joonap Keedus, Avo Tragel ja Oliver Kanniste.
„Julla säästlik disain, taaskasutatud puidumaterjali kasutus ja konstruktsioon arvestavad keskkonna iseärasuste ja hooldatavusega, pakkudes samas ka uljast arhitektuurset vormi,“ kirjeldab Jullat Eesti Kunstiakadeemia. „Ehitise projekteerimisel rõhuti visuaalsele kvaliteedile ning sobituti Juminda poolsaare eripärasesse maastikku.“
Julla rajamise projekti aitas läbi viia ka EKA arhitektuuriteaduskonna juures tegutsev puitarhitektuuri kompetentsikeskus PAKK.
Ja erinevalt Toompea miljonikäimlast (mille algne versioon eelmise aasta lõpus suleti ja avati uus) on Julla külastus alati tasuta.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
*3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud:
*812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
*613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
*370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
*234 km Heltermaa-Ristna-Sarve.
*738 lõkketegemise kohta;
*61 telkimisala;
*72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
*54 vaatetorni ja platvormi;
*15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
*Sagadi metsakeskus;
*20 metsamaja;
*27 metsaonni.
Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus
