Kõrget kolesteroolitaset peetakse üldjuhul keskealiste meeste mureks, kuid tõsiasi on, et normiväline kolesteroolitase kimbutab ka naisi. Kuna keskmine vanus on kõrge kolesterooliga patsientide seas järjest allapoole liikumas, aitab apteeker seda eluks vajalikku rasvainet mõtestada ja müüte kummutada.
„Kolesterool on lipiid, mis on tähtis organismi normaalseks toimimiseks,“ selgitab Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar. Kolesterooli on vaja, et keha toodaks piisaval määral sappi ja hormoone, kuid nagu kõige heaga, kehtib ka kolesterooli puhul põhimõte, et liiga palju head võib osutuda hoopis halvaks.
Kolesterooli olulisust varjutavad müüdid ja väärarusaamad
Ühiskonnas on kolesteroolist loodud negatiivne kuvand, mis on tingitud teadmatusest. Piisaval määral kolesterooli on lausa elutähtis. „Ilma kolesteroolita hakkaks keha hääbuma ja jääks haigeks. Oluline on jälgida kolesterooli üldtaset,“ rõhutab farmatseut Baar. Nagu paljude tervist puudutavate teemade puhul, levib ka kolesterooli kohta palju väärarusaamu ja müüte.
Üks kõige levinumaid müüte, mis tuleneb lihtsast talupojaloogikast, on mõte, et kui süüa vähem rasva sisaldavaid toite või elimineerida need täielikult oma toidulaualt, saab kõrgest kolesteroolitasemest tulenevad hädad kontrolli alla. „See on probleemile vale lähenemine, sest see võib esile kutsuda kõrvalised ja isegi tõsisemad terviseprobleemid. Kuna keha sünteesib rasvast hormoone, mis tagavad organismi normaalse toimimise,“ räägib farmatseut. „Rasvadest sünteesib keha testosterooni ehk meessuguhormooni, mis mõjutab meeste potentsi ja lihaskasvu,“ lisab farmatseut ühe näite, miks on head rasvad olulised.
Tihtipeale peetakse probleeme kolesterooliga ainult kogukamate inimeste probleemiks, kuid ka see pole nii lihtne. „Kuigi kõrgenenud kehakaal ja kehamassiindeks on tihti soodumuseks kõrgele kolesteroolile, siis tihti esineb kõrget kolesterooli ka väga hea füüsisega ja normaalkaalus inimeste seas,“ räägib farmatseut, ja lisab, et viimasel juhul võib kõrge kolesterooli põhjuseks olla eelsoodumus või kehale koormav elustiil.
Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar
Hea ja halb kolesterool
„Kui kolesterooli on kehas liiga palju, hakkab see kehas veresooni ummistama ja võib tekitada seetõttu põletikku ja trombe,“ selgitab Baar. Peamiselt eristatakse kahte kolesterooli: HDL ja LDL. „Maakeeli võib öelda, et HDL on kõrge tihedusega ehk hea kolesterool, LDL aga madala tihedusega ehk niiöelda halb kolesterool,“ selgitab Baar.
HDL kolesterool aitab liigset kolesterooli veresoontest eemaldada ja viia maksa, kus neid produkte lagundatakse. LDL võib aga tekitada liistakuid, mis võivad veresooni blokeerida ja tekitada erinevaid terviseprobleeme, nagu veresoonte lupjumist või isegi trombe ja infarkti. „Kolesteroolitase võiks jääda alla 5 nmol/l, samal ajal võiks LDL kolesterooli olla alla 3 nmol/l,“ lisab Baar.
Olgugi et kehal on neid hormoonide tootmiseks tarvis, siis HDL ehk nö hea kolesterool võiks olla aga domineerivam. Seetõttu ongi õige kolesteroolitaseme üheks võtmekomponendiks toitumine. Arukas on vältida poolfabrikaate, mis sisaldavad suurel määral just halba kolesterooli.
Kuidas toetada kolesteroolitaset?
Normaalse kolesteroolitaseme hoidmiseks kehtivad samad põhimõtted, mis üldtervise toetamiseks. Olulised on täisväärtuslik ja elustiilile vastava kaloraažiga toitumine, korrapärane uni ja füüsiline koormus. „Toitumisel võiks eelistada küllastumata rasvhappeid, mida leidub näiteks nii oliivi- kui ka kalaõlis,“ toob Baar markantsemaid näiteid.
„Samuti soovitatakse süüa nii köögivilju ja taimseid produkte kui ka loomset päritolu toite, sest need sisaldavad rohkem rasvhappeid kui taimsed,“ räägib farmatseut. Kolesteroolitaset aitavad normaliseerida erinevad toidulisandid, mis sisaldavad monakoliin K-d, mida valmistatakse punasest riisist. „Loomulikult võib alati ka punast riisi süüa, aga sama tulemuse saamiseks, mida pakuvad toidulisandid, peaks punast riisi väga palju sööma,“ selgitab Baar.
