Jõuluõhtusöögi lookas laualt võime leida kehakinnitust, millest me hallil argipäeval ei oska unistadagi. Nõnda tekib kiusatus proovida mitmesuguseid roogasid, teadmata, mida meie keha – täpsemalt kõht – sellest arvab. Apteeker jagab nõuandeid, et kõhuhädad pühaderõõmu ei varjutaks.
Õhtusse veniv jõulusöömaaeg avaldab tõsist survet maole, kuid lisaks ülesöömisele on märkimisväärne tegur ka toitude koostis. „Kõik praetud, küpsetatud, rasvased, rammusad ja maitseainetest pungil toidud kipuvad kõrvetisi võimendama. Paraku jõululaud on see koht, kus hea ja paremaga üldjuhul tagasi ei hoita,“ sõnab Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar. „Piparkoogid, praekapsas, ahjukartulid, verivorstid, praed, marineeritud seened, kurgid ja kõrvits – kõik need on kõrvetisi tekitavad toidud,“ lisab ta.
Alkohol, näiteks vein või jõuluõlu, on pikale veniva õhtusöögi teine suur pahalane, mis pärsib tõsiselt keha seedimisvõimet, koormates keha nii õhtul kui avaldades oma mõju ka järgmisel päeval. „Alkohol ärritab kõhtu ja seedesüsteemi. Kuna keha üritab alkoholi kui mürkainet esmalt seedida, võib see pikendada üldist seedimisaega,“ räägib apteeker.
„Alkoholi lagundamisel tekkivad jääkained, nagu näiteks atseetaldehüüd, on mürgised. Need võivad ärritada seedekulglat, tekitades iiveldust, kõhulahtisust ja vähendades toitainete imendumist. Alkohol mõjutab ka kõhu mikrobioomi, korraldades seal kaost ja lõhkudes vajalikku tasakaalu.“ Farmatseut Baar lisab, et alkohol mõjub toidu kõrval toonikumina, tekitades rohkem isu ning vähendab ühtlasi tunnetuslikke piiranguid, mis toob kaasa ülesöömise.
Toidulauda võiks planeerida kõhu mikrobioomi huvides
Probiootikumid on bakterid, mis on kehale omased ja mida tavaliselt on soolestikus piisaval määral, et oleks tagatud inimkeha normaalne toimimine, sealhulgas normaalne seedimine, immuunsus ja palju muud.
„Laialt levinud teadmine on, et probiootikumid on vajalikud seedimise toetamiseks, kuid tegelikult hoiab hea mikrobioom ära ka muude vaevuste esinemist. Vaid mõningad näited on akne, dermatiit, hädad igemetega ning erinevad põletikud,“ sedastab Baar.
Paljud võtavad probiootikume toidulisanditena, kuid ka hapendatud toidud on looduslikud probiootikumid. „Hapendamise käigus tõuseb toidus olevate heade bakterite hulk,“ sedastab farmatseut. Seetõttu saab iga perekond ka oma jõululauda vastavalt kohendada, et see sisaldaks vähem praetud ja rammusaid toite. Kõhule ja seedimisele on kasulikum asendada näiteks praekapsas hapukasaga, mis on küll väike, kuid oluline samm toidurikkal ja seedimist kurnaval jõuluõhtul. Apteeker lisab, et kui on tunda, et sai liiga palju söödud, võiks võtta probiootikumidele lisaks midagi soolestiku rahustavat, näiteks apteegitilli või piparmündiõli.
Kui õhtu jooksul või järgmisel päeval ei anna kõhuvaevused asu, siis pole vaja otsejoones erakorralise meditsiini osakonda pöörduda, sest väga tihti saab kergemaid vaevusi leevendada kõhu masseerimise ja soojendamisega, mis lõdvestab keha ja toetab seedimist. „Igas koduapteegis võiks olla simetikooni sisaldav gaasirohi, mis aitab kõhus olevaid gaase lõhustada,“ lisab apteeker.
Allikas: Benu apteegid
