D-vitamiini manustamise olulisusest räägitakse Eestis meie kliimavööndi tõttu põhjusega palju. See elutähtis vitamiin mängib tõsist rolli inimese keha jaoks oluliste protsesside toetamises.
Populaarsest toidulisandist kirju riiuli ees võib endale sobiva annuse valimine osutuda keeruliseks ülesandeks, eriti siis, kui pakenditel vahelduvad IU-d ja mikrogrammid. Millist doosi ja millises vormis vitamiini valida, selgitab apteeker.
D-vitamiini ehk päikesevitamiini tootmisel on päike Eesti kliimavööndis abiks vaid mõnel kuul aastas, ja sedagi mõningate mööndustega. „Eestis on päike D-vitamiini tootmiseks piisavalt tugev umbes maist augustini. Oluline on aga märkida, et antud perioodil on see piisavalt intensiivne vaid umbes keskpäeva paiku, mis tähendab, et paljud kontoritöötajad jäävad ka sellest ilma,“ nendib Võru Rimi Benu apteegi farmatseut Helina Kivi. „See tähendab, et sügisest kevadeni on D-vitamiin oluline toidulisand enamjaolt kõigile. Aastaringselt võiks väiksem annus kuuluda kindlasti eakate, rasedate ja siseruumides töötavate inimeste igapäeva,“ lisab ta.
D-vitamiini üleküllus võib mõjuda kehale koormavalt
D-vitamiini olulisus immuunsüsteemi, südametöö toetamises, närvikudede toimimises ja veresuhkru reguleerimises pole kellelegi saladuseks. Tihtipeale täheldatakse selle puudujääki aga liiga hilja. „D-vitamiini puudusest võib anda märku pidev väsimus ja energiapuudus, lihas- ja luuvalud, sagedased viirushaigustesse haigestumised ning meeleolu langus ja masendus, eriti sügis-talvisel perioodil,“ räägib Kivi. „Selliste sümptomite koosesinemisel tasuks arsti või apteekri juures üle kontrollida enda organismi D-vitamiini tase, mis aitab edasised sammud paika panna,“ lisab farmatseut.
D-vitamiini puhul on oluline tasakaal. See tähendab, et nagu D-vitamiini puudus mõjub organismile halvasti, on ka selle üleküllus kehale koormaks. „Kui D-vitamiini on pikaajaliselt olnud organismis liiga palju võib tekkida iiveldus, isutus, janu ja sage urineerimine, lihasnõrkus, peavalu ning raskematel juhtudel isegi neeruprobleemid,“ tutvustab farmatseut teist külge.
Kui palju D-vitamiini on piisav? Mida tähendavad IU-d ja mikrogrammid?
„Populaarseim valik D-vitamiini manustada on kapslitena, kuid üha enam valitakse ka spreisid, väikelaste puhul eelistatakse tilkasid,“ sõnab apteeker. Kuna D-vitamiini preparaatide manustamisvormid ja annused erinevad, on oluline teada, mida erinevad ühikud ja kogused pakenditel tähendavad. Apteeker tuletab meelde, et kui inimene on otsustanud kapslite kasuks, ei ole mõistlik neid võtta tühja kõhu peale ega tassikese kohviga.
Eestis võib D-vitamiinide pakenditel üldiselt märgata, kas rahvusvahelisi ühikuid (IU) või mikrogramme (μg). Oluline on teada lihtsat seost: 1μg=40 IU, 10 μg=400 IU, 25 μg=1000 IU. “Alati tasub teha kiire arvutus, et aru saada, kui suur on annus tegelikult. Sageli arvatakse ekslikult, et mikrogrammides märgitud kogus on liiga väike, kuid tegelikult võib annus olla täiesti piisav,“ avab farmatseut tausta, lisades, et apteeker on õige annuse leidmiseks valmis alati abistama.
„Minimaalne aastaringne soovitatav annus täiskasvanutele on 800 IU-d ehk 20 μg päevas, kuid pimedal ajal on soovitatav kogus suurem: 1000-2000 IU-d ehk 25-50 μg,“ selgitab apteeker. „3000-4000 IU-d ehk 75-100 μg päevas võetakse ainult D-vitamiini puuduse korral, ja seda tasuks teha vaid arsti soovitusel. Nii suurt kogust manustatakse pigem lühiajaliselt, misjärel naastakse tavapäraste annuste juurde,“ lisab ta.
Farmatseut soovitab inimestel, kes lisaks D-vitamiinile tarvitavad veel muidki toidulisandeid, kontrollida teiste toidulisandite D-vitamiini sisaldust, et seda ei satuks organismi ülemäära. „Kui on esinenud häireid kaltsiumi ainevahetuses või neeruprobleeme, peaks D-vitamiini tarbima ettevaatusega,“ sõnab apteeker.
„D-vitamiini manustamisel on oluline lisaks sobiva annuse valimisele ka järjepidevus. Teadlikud valikud aitavad hoida D-vitamiini taseme sellisena, mis toetab luude tugevust, immuunsüsteemi ja üldist heaolu ka siis kui päikesevalgust napib,“ võtab farmatseut Kivi jutu kokku.
